Maksuraha kasutamine (0)

Sisekaitseakadeemia
MAKSURAHA KASUTAMINE
Essee
Tallinn 2015

Maksuraha kasutamine

„Riik ja kodanik käivad kokku, üks ilma teiseta ei saa“ ( Siseministeerium , 2007, lk 5). Inimene täidab kohustusi riigi ees ja saab selle eest vastavad õigused ja hüved. Kodaniku põhiline ülesanne on maksta makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik.
Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieelavesse laekuvad tulumaks , sotsiaalmaks , käibemaks , raskeveokimaks, tollimaks , maamaks, hasartmängumaks ja aktsiisid“ (Maksu- ja Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga kohaliku omavalistuse eelarvesse. „Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu“ (Kohalike maksude seadus, 2015). Meie palgast läheb maha tulumaks, tööstuskindlustusmakse, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse. Tööl käies näeme vaeva, aga siiski ei saa me palka tervikuna endale, vaid suur osa sellest laekub riigieealvesse. Selline olukord tekitab paljudes inimestes pahameelt, kuna raha on alati vähe. Teisest küljest, ootame riigilt korras tänavaid, tasuta haridust ja kiiret arstiaabi. Selleks, et midagi saada, tuleb ka siiski midagi vastu anda.
Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel. Juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Usun, et tegu on kõige olulisemate valdkondadega. Eesti on väike riik, mille tõttu peame eriti keskenduma julgeoleku sektorile. Osa raha läheb kaitseväelaste koolitamiseks, tänu millele on meil vajalike tedamistega mehed, kes vajaduse korral meie iseseisvuse eest seisavad. Lisaks tagavad meile igapäevase turvatunde päästeamet ja politsei. Täpselt sama tähtis valdkond on ka haridus , kuna targad ja õpihimulised noored tagavad riigi toimimise ja arengu. Tänu haridusreformile on antud kõigile noortele võrdsed võimalused õppimiseks, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Nüüd on paljudes haridusautustes ka tagatud tasuta koolilõuna ja õppimistarbed. Riik on andud suure panuse õppimisvõimaluste kättesaadavuse parandamiseks, kuna noored on riiki edasiviivaks jõuks.
Osa eelarvest on eraldatud kultuuri edendamiseks ning nii on säilinud Eesti rahvuslik identiteet . Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani elujõuline. Lisaks kunstile, kirjandusele, teatrile, muusikale ja muuseumidele on meil märkmisväärsed saavutused spordis , mida samuti on riik vastavalt võimalustele alati rahastanud.
Suur osa rahast suunatakse ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus , kalandus kui ka metsandus . Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter .
Enamik inimesi elab pealinna ümbruses, seetõttu on väga oluline edendada maaelu , põllu-ja kalamajandust. Tähtis on tagada nõuetekohane toit inimestele ja sööt loomadele. Riik toetab põllmajandust, tänu millele on meil areneud mahepõllundus, mis tagab inimestele tugeva tervise. Oluline on pöörata tähelepanu loomade heaolule ja aretusele ning taimekasvatusele. Selleks, et saame tarbida võimalikult tervislikku toitu, tuleb tegeleda aktiivselt teadus ja- arendustööga. Kuna oleme maksnud makse, on meie ümber puhas ja ilus loodus ning laual kodumaine toit.
Riik on taganud väga head võimalused ühistranspordi kasutamiseks. Meil on uued ja kiired rongid ning tihedad sõidugraafikud. Pealinnas on võimalus sõita bussi, trammi ja trolliga lausa tasuta. Ühistranspordi kvaliteedi tõstmine parandab inimeste tervist ning säästab loodust. Minu arvates peaks riik veel rohkem tähelepanu pöörama maanteede ja tänavavalgustuse korrashoiule. Tallinnas on tänavad küllaltki halvas seisukorras, mis rikub sõidukeid ja tekitab liiklusohtlikke olukordasid. Vähene valgusatus aga tõstab kuritegevuse riski. Usun, et see valdkond vajab rohkem riigi ressursse.
Eestis töötavad väga haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas tervisekindlustus, mis tagab meile arstiabi kättesaadavuse. Paraku on inimestel palju mureisd, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks.
Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes saab taotleda toimetulekutoetust või töö kaotades hüvitist ajaks, kuni leitakse uus töökoht. Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud . Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi . Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et jääme hädaolukorras abita. Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad teised toetused.
„Eesti elanike seas 2008. aasta kevadel riigitunnetuse ja üldiste väärtushinnangute kohta tehtud uuringu tulemuste kohaselt leiab 74 protsenti uuringus osalenutest, et kõige olulisem korraliku kodaniku tunnus on maksta ausalt makse“ (Riigikogu, 2008). Kui inimesed oleksid rohkem teadlikud, kus nende raha leib rakendust, oleksid nad rohkem motiveeritud. Leian, et hea lahendus oleks, kui tulumaksust 19% läheks endiselt maksuameti arvele, aga 1 % ulatuses saaks inimene ise otsustda, millisele ministeeriumile ta selle annaks.
Kui maksame õigeaegselt, saame selle eest riigilt hüvesid. Eesti riik jagab maksuraha erinevate valdkondade vahel, mis meid otseselt või kaudselt puudutavad. Tänu maksusüsteemile saavad toimida kultuuri, põllumajandus, keskonna, haridus kui ka kaitseministeerium. Oleme siiani iseseisev riik ning kõigil noortel on võimalus õppida ja sporti teha. Võime loota nii arstiabile kui ka päästeametile ning võime kindlad olla Eesti politseile . Lisaks on säilinud meie kultuur ning puhas ja mitmekesine keskkond, kus saab elada ka meie järeltulev põlvkond. Arvan, et osa kodanikke hoidub maksmisest, kuna neile on jäänud selgusetuks, kus see raha rakendust leiab. Riik peaks rohkem inimesi teavitama saadavatest hüvedest ning see tõstaks rahva motiveeritust maksta makse.

Kasutataud allikate loetelu:

Siseministeerium, 2007. Kodaniku käsiraamat

Maksu- ja Tolliamet, 2015. Eesti maksusüsteem . Leitav: http://www.emta.ee/index.php?id=31081 (Kasutatud: 02.02.2015)

Riigikogu, 2008. Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14002&op=archive2 (Kasutatud 02.02.2015).