Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur a
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur arv. Inimelu muutub sõjas väärtusetuks, üksainus surm justkui ei tähendakski midagi. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolit
Ma surun hambad patjadesse, ma poleks tohtinud siia tulla. Seal väljas olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu- nüüd ei saa ma iialgi nii olla. Ma tahan neile õelda- võtke mind vastu- endine elu, võta mind vastu- sina meretu, kaunis elu! Mind haarab korraga kohutav võõrastustunne. Ma ei leia enam teed tagasi, olen välja tõugatud. 7. Autor- Paul tahab õelda, et sõda on mõtetu. Mõtetult tapetakse noori mehi. Autor tahab lugejaid kurssi viia läbi elatud sõja õudusega. 8. Minu arvates ei ole ka sõda õige asi. Miks keegi peab surema enne oma saatuslikku surma. Igaüks kes on siia sündinud on elu vääriline. Tapmine on kole asi ja ma ei saa aru kuidas saab üldse siin maailmas sellist asja lubada ja korraldada. Korraldatakse mingid sõjad, mis mõttes? Et tappa oma vastast. Milleks siis? Kõigil on pärast eluaeg paha olla, et nad on iseennast tapnud. Mina või keegi teine vahet ei ole üks samasugune inimene, olend
Läänerindel muutuseta ehk lugu kadunud põlvkonnast Remarque ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kadunud oli see põlvkond igas mõttes. Miljonid inimesed nende kõrvalt langenud, tühjad ühiskonnad ootasid pärast sõda ees. Terved noored mehed saadeti võidukasse sõtta ning tulemus raputas inimkonna mõistuse alustalasid
Need mehed, kes ei hukku lahinguväljal on vaimselt siiski ammu juba surnud. Nad pole hulluks läinud vaid tänu sellele, et nad võtavad juhtunut huumoriga, see on ainus viis suutmaks sõdurina jätkata. Peagi saabub aeg, mil Paul saab puhkuseloa ning sõidab koju. Kaks nädalat puhkust ning seejärel peab ta minema Heidelagerisse õppekursustele. Kui Bäumer koju jõuab, saab ta teada, et tema ema on haige. Tema isa ja kõik teised pärivad sõja kohta, kuid Paul ei tahaks sellest üldse rääkida, sest ta teab, et teda ei mõisteta ning inimesed ei saa aru, mida see sõda õigupoolest tähendab. Ainuke, kes midagi ei küsi, on tema ema. Paul tunneb kodus olle ängistust ning ta ei saa kusagil rahu. Ta ei oska isegi omaenda toas enam kuidagi olla. Kõik on talle niivõrd võõras ja ta mõtleb pidevalt oma kaaslastele, kes jäid rindele. Olles puhkusel, peab Paul külastama ka Kemmerichi ema, et teatada tema hukkumisest
Teda võib pidada Pauli parimaks sõbraks. · Franz Kemmerich: Haavatu laatsaretis, kellel üks jalg amputeeriti. Ta oli poiste sõber ja kõigil oli tema pärast kahju. Müller tahtis tema saapaid endale ja lõpuks ka sai. · Heinrich: ta oli toidujagaja ning poistel oli tema kohta mitu erinevat nime. Näiteks tomatipea, köögijumal ja katlapealik. 2. Sündmustik Romaan ,,Läänerindel muutuseta" jutustab noore, sõja alguses 19- aastase poisi, Paul Bäumeri loo. Selles teoses räägitakse tema seikadest, muredest, rõõmudest ja kõigest muust, millega ta I maailmasõja ajal rindel olles kokku puutus. Paul oli raamatu minategelane ja tema ümber keerles kogu teose sündmustik. Enne rindele minekut olid poisid ambitsioonikad ja lootsid tulevikus luua pere ja töötada hea palgaga töökohal. Kahjuks oli poistel koolis patriootiline õpetaja, kelle õhutusel kõik
tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste lahkhelide tõttu olid riigid omavahel sõjajalal ning sellesse olid kistud ka noored ning alles elu tundma õppivad poisikesed. Ei mõistetud, milles on süüdi nemad, et peavad riikide omavahelise vaenu tõttu palju lähedasi sõpru kaotama ning varem või hiljem ka ise sõjas surema. Tajutakse sõja mõttetust ning tuntakse, et ollakse ühiskonnast välja rebitud jäänud on vaid loomalikud instinktid ning peaeesmärgiks võitluses ellujäämine. 4. Teose sisu kavapunktidena: · Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus
Kõik kommentaarid