Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees)
tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd )
Hiidpuiduherilane-Sirex gigas [10],[11],[12] Agressiivne mimikri: Nähtus kus röövloom jäljendab saaklooma välimust, või mõne liigi välimust, kes pole saakloomale ohtlik. Kartuli tursk- Epinephelus tukula Küürselg merikurat- Melanocetus johnsonii Reproduktiivne mimikri: Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel. Epifüüt orhidee sugukonnast- Epidendrum ibaguense [13],[14] Agressiivne mimikri [15] Huvitavalt sõnastatud- Mimikri on bioloogiline fenomen, mida iseloomustab pealiskaudne sarnasus kahe või enama organismi vahel, kes ei ole omavahel taksonoomiliselt lähedalt seotud. See sarnasus annab eelise - nagu näiteks kaitse kiskjate eest - ühele või mõlemale organismile mingit tüüpi informatsiooni voolu tõttu, mis kandub läbi organismide
,,Kratt"? (Vastus: Eduard Tubin) Ingise keele tund!!! Pane see lause Present Perfictisse: Er played computer games (Vastus: They had played computer games) Geograafia tund!!! Millises kliimavöötmes asub Eesti? (Vastus: Parasvöötmes) Füüsika tund!!! Kas kujutis on ümberpööratud või päripidine kui ese asub läätsele kaugemal kui 2F? (Vastus: Ümberpööratud) Geograafia tund!!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos)
mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad. Kiirgusvoogon kiirgusenergia hulk, mis läbib antud pinna ühe ajaühiku (s, min) jooksul. Elusmassi kaal- aine kaal koos selle loodusliku vee sisaldusega. Korv- traatidest korv või anum ,mis on täidetud kividega mida kasutatakse ehituseks.
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
<--LIAANID--> Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Saprofüüt Epifüüt Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud,
Talle meeldib vee piserdamine ja niiskem õhk. Kasvuajal märtsist augustini väetatakse toalillede väetisega kord nädalas koos kastmisega. Ümber võib istutada teisel, kolmandal aastal, kui pott on juurestikku täis. Kasvusubstraadisk sobib toalillede muld. Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal. Toitub ta peamiselt vihmaveest ja õhujuurte kaudu. Looduses on sõrgköied ronivad või roomavad taimed. Poodides müüakse neid väikeste põõsastena. Taime kõik osad sisaldavad piimmahla, mis võib nahal ärritust tekitada. Sõrgköie hooldusjuhend Sõrgköis vajab aastaringselt mõõdukat kastmist: muld peab olema pidevalt kergelt niiske. Kasta tuleks teda
Diether 1588. aastal oma herbaariumis esmakordselt kirjeldas ameerika orhideed. · Ahnusest rajas 1885. aastal botaanik Frederik Sander St.Albanisse kasvuhoone, millest sai maailma suurim orhideeäri. · Ta ise ei lahkunud kunagi Euroopast, tema heaks töötasd 23 kogujat, kes riskisid orhideesid korjates oma eludega ning kes rüüstasid täielikult mitu Filipiinide saart. · Esimesi epifüütseid orhideesid kirjeldas Kristoph Columbus, kui oli jõudnud Bahama saartele. · Sõna epifüüt tuleb kreeka keelest: ep- peal, phytos- taim. Orhideede liigid · Umbes 70% kõigist orhideedest elavad puudel- on epifüütsed. · On ka kaljudel kasvavaid (litofüüdid). · Terrestrilised ehk maas kasvavad orhideed (geofüüdid) · Kõdumaterjalil kasvavaid (saprofüüdid), milledel puuduvad rohelised lehed ning nad ei suuda ise endale toitu sünteesida, seetõttu on neil väljakujunenud koostöö seentega. · On rohkem kui 25 000 erinevat liiki. Orhideede osad juured
· Vartes on eristunud juht- ja tugikude; · Osjad, kollad ja sõnajalad on eostaimed; · Nad on enamasti mitmeaastased rohttaimed, kuid esineb ka liaane*, epifüüte* ja puukujulisi taimi; · Sõnajalgtaimede viljastamine on enamasti seotud veega, nende areng viljastamisest täiskasvanuks saamiseni on aeglane; · Sõnajalgtaimede sporofaas* (2n) kestab gametofaasist* (n) kauem (Vt Taimede paljunemisviisid); Epifüüt - teistel taimedel kasvav, kuid mitte parasiteeriv taim. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Liaan - ronitaim. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel)
Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum vulgare)Rukis (Secale cereale)Raihein (Lollum perenne)Kerahein (Tactylis glomerata)Põlduba (Vicia feba)Aed e türgiuba (Phaseolus multiflorus)Valge ristik (Trifolium repens)Lutsern (Medicago sativa)Kõik tammed QuercusKõik pöögid FagusKõik kased BetulaKõik männi liigid Pinu Tüüpilised CAM taimed:Kõrbesukulendid (Echinocactus fendleri, ferocactus ecanthoides ja Opuntia polycentha, epifüüt tilandsi Tüüpilise C4 taimed:Mais Zea maysSuhkruroog Sacchrum officinaleHirss ehk kukeleib Panicum miliaceu
kõikumised kuigi suured. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. [33] Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, sipelgapesa puutüvel mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele
......................................................................... ................................................................................................................................................... Vihmametsade taimestiku lahutamatuks osaks on pealistaimed ehk epifüüdid, kes kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Epifüüdid toituvad õhus ja sademetevees Tüüpiline epifüüt - orhidee leiduvatest toitainetest. Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, sõnajalad, aga ka väiksemad puud ja põõsad. Mõningaid taimi nimetatakse nende tegevuse pärast kägistajataimedeks. Oma õhujuurestikku ümber teise puu põimides kasutab ta teda omamoodi toena, kuid toeks olev puu valguse puuduses ajapikku hukkub. Nimeta vihmametsade puude iseärasusi. ..............................................................................................................................
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
kiirgusenergia absorbeerimiseks ja CO2 assimileerimiseks ja orgaaniliste ühendite moodustamiseks. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline jada, milles kasutatakse ATP ja NADPH2. Reaktsiooni katalüüsib riboloos-bisfosfaadi karboksülaas ehk rubisco, mida kasutatakse CO 2 sidumiseks(?) Süsinikdioksiidi varu peab olema küllaltki rikkalik. Looduses ei ole ühtegi kohta, kus ta oleks defitsiidis. Ränivetikaid on hirmus palju. Epifüüt teise peal kasvav organism. Vetikad on epifüüdid. Ränivetikad toodavad ränist rakuseina, mis on ilusa mustriga. Nad on tähtsaks toiduallikaks zooplanktonile, kes temast otseselt toitub. Samas kasutavad neid toiduks ka väikesed kalakesed. Põhiliselt aerjalalised ja hiigelvähid. Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad kinni kalade lõpustesse
annaabi.ee 
