Varstu Keskkool 11.klass Elise Kasak ORHIDEE Refetaat Juhendaja Helen Oppar Kangsti 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Orhideede ajaloost...........................................................................................................4 3. Levik ja arvukus..............................................................................................................5 4. Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7 5. Orhideede ehitus.............................................................................................................8 5.1 Õie ehitus..................................................................................................................8 ...
kiirjas bisümmeetriline ebasümmeetriline Õieosade asend Ringidena, võivad liituda toruks liitunud tolmukad liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis Õie ülesanded Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse putukate ligimeelitamine Loomtolmlemine putuktolmlemine nahkhiirtolmlemine sipelgatega tuultolmlemine vesitolmlemine Foto Tiina Ploom Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemine <=> risttolmlemine Isetolmlemise vältimiseks Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks. Tolmeldajate ligitõmbamiseks on neil taimedel tavaliselt nektaariumid, mis toodavad nektarit.
Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad Tolmlemine - AUTOGAAMIA e. isetolmlemine on võimalik vaid ühekojalistel taimedel õietolm samast õiest või sama taime teisest õiest RISTTOLMLEMINE e. ksenogaamia e. võõrtolmlemine. Seda peetakse bioloogiliselt väärtuslikumaks TUULTOLMLEMINE E. ANEMOFIILIA, PUTUKTOLMLEMINE E. ENTOMOFIILIA, LOOMTOLMLEMINE E. ZOOFIILIA, VESITOLMLEMINE E. HÜDROFIILIA Talvitumine Seemnetena, Eostena, Talipungadena, Risoomidena, Talvehaljaste võsudena Mugulatena, Üheaastasi taimi leidub kõige rohkem ajuti üleujutatavas vööndis, muutliku veetasemega liivarandadel Toksilise aine paradoks - 1/000 MG TOKSILIST AINET LIITRIS VÕIB OLLA OHTLIK JA VIIA HULLEMA MÜRGITUSENI KUI SUUREMAD KONTSENTRATSIOONID Eesti järvede arv. Millest tulenevad erinevused varasema nimestikuga - Pikka aega loendati
esikoor ja steel ei ole eristunud esikooreks ja steeliks ¾ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); ¼ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); roos-, liblik-, korvõielised (1/10 õistaime kõrrelised; käpalised e. orhideelised (ca 20000)! liiikidest! ~ 25000). (enim) Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia. Kolm evolutsioonisuunda: loomtolmlemine - Kolm evolutsioonisuunda: loomtolmlemine putuktolmlemine (kõige rohkem, iseloomustab (näit orhideelaadsed), tuultolmlemine (näit õie sügmorfus, õieosade reduktsioon ja kõrreliselaadsed, lõikheinalaadsed) ja liitumine, nektari esinemine, silmatorkavate isetolmlemine (mõned suletud õiekattega õiekatte või õisikute kujunemine, võimaldab veetaimed). suuremat spetsialiseerumist, kohastumust; näit astrilaadsetel), tuultolmlemine (iseloomustab
Kärbsed Mõned kärbsed (nt sirelased) toituvad õietolmust ja nektarist. Samas võivad osa taimi kärbseid ligi meelitada ebameeldiva haisu ning oranži või pruuni värvi õitega. Oluliseks tolmendajaks, kui muid putukaid napib. Mardikad: tolmendavad semiariidsetes piirkondades. Õied on suured, lamedad ja tugevalõhnalised, valkjad, kollakad või rohekad. Herilased: mesilastega kohati võrdsed või isegi olulisemad tolmendajad Loomtolmlemine Nahkhiired: taimedel suured heledad õied, avanevad öösiti, toodavad palju nektarit ja lõhnavad tugevalt. Koolibrid: õied suured, enamasti punased või oranžid, kroonlehed tagasi käändunud, et nektarile paremini ligi pääseda Veega tolmlemine Tolmlemisviis, mis esineb mõnedel veetaimedel ja mille korral õietolm vabaneb vette: Epihüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee pinnal (esineb harvem; penikeel) Hüpohüdrogaamia –
annaabi.ee 
