millistes tingimustes kasvavad orhideed kõige pareimini. Töö eesmärk on teada saada, milliseid tingimusi vajab orhidee kasvamiseks. Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari lõpust oktoobrini. Brassada õitseb paar korda aastas, tavaliselt suve lõpus ja pärast puhkeperioodi kevadel. Katleia õied on mitmevärvilised, säbrulised ning paljude hübriididega. Sellel on paar
külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru, kasvamas ühes suunas, mille alumised osad hääbuvad aasta jooksul. (kuuking) · Sümpodiaalsed orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles.(kingorhidee) · Paljude sümpodiaalsete epifüütsete orhideede varte sõlmevahed meenutavad mugulaid. Need on maapealsed vee- ja toiduvaru säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised või külgmised õiepungad. · Monopodiaalsetel orhideedel ei esine varremugulaid aga nende varred võivad
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE..........................................................
................................................... 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................8 2.3 Nõuded valguse suhtes................................................................................. 8 2.4 Taime paljundamine...................................................................................... 8 2.5 Kahjurid ja haigused...................................................................................... 8 3. KUUKING............................................................................................................. 8 3.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 8 3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................9 3.3 Valgusnõuded................................................................................................ 9 3.4 Paljundamine................................
kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27. kannikeseõieline säntpoolia - Saintpaulia ionantha 28. kolmevöödiline havisaba - Sansevieria trifasciata 29. harilik jõulukaktus - Schlumbergera truncata 30. õiekas tõlvlehik Spathiphyllum floribundum 31. harilik kalla - Zantedeschia aethiopica 32. tääkliilia Yucca
Orhidee Üldiseloomustus Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas jaopsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud. Temperatuur ja niiskus Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas,
puhkeperiood, mil õitsemist ei toimu ning tegelikkuses täie elujõu juures olev lill, visatakse lihtsalt minema. 5- väga oluline 4- üsna vajalik 3- võiks teha 2- pole oluline 1- ei tohi teha Orhidee kasvatamisega seotud punktidest kinni pidades ning eelenvat tabelit järgides, peaks taime kodus kasvatamine ka algajal õnnestuma. 1.4. Phalaenopsis ehk kuuking Eestis levinuim ja populaarseim orhidee Phalaenopsist ehk kuukinga on vähenõudlikuim orhidee liike, mis ka kehva hoolduse puhul kasvab hästi ja võib õitseda kuude kaupa. Toataimena kuukinga kasvatades võib taime hoida samas läbipaistvas plastikust lillepotis, kuid parem oleks asetada taim suuremasse ja raskemasse potti, kuna läbipaistev anum võib halvendada juurte hapniku omastamist. Kuuking tahab pigem kuiva kekskonda kui liiga märga ja niisket
7. Orhidee rahvuslillena (5) 1.Costa Rica -Väikseõieline Katleia 2.Columbia-Columbia Katleia 3.Brasiilia- Purpurlaeelia so. epifüütne kasvab rannikuala kõrgetel puudel 4. Panama- Tuvikäpp 5.Honduras- Hondurase Haldjanokk-epifüütne (pealistaim) 6.Guatemaala- Süütu Neitsikäpp 7.Belize -Lainjas Kalmaarkäpp-epifüütne 8.Venezuela-Venetsueela Katleia 9.Seisellid-Valkjas Angreekum 10.Põhja -Korea- Dendroobium- epifüütne 11.Indoneesia- Õilis Kuuking-epifüütne 12.Singapur - Vanda Miss Joa Quim 12 8. Kasutatud kirjandus 1. Pinkse, J. Orhideed kõigile. Poola. Kirilille kirjastus. 2007. lk 8-14. 2. Schmeidt, O. Eestimaa orhideed. Tallinn. Varrak. 1996. lk 4-5. 3. http://209.85.229.132/search?q=cache:4yPCMrmvaeQJ:www.sirp.ee/index.php%3Foption %3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D5586:varjude-ja-joonte-m-ng-jaapani- kunstis%26catid%3D6:kunst%26Itemid%3D10%26issue%3D3081+orhidee+s
annaabi.ee 
