Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on parakriinsete faktorite seeria, mis sisaldab fibroblasti kasvufaktoreid, Sonic
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis,
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes.
Nahahooldusvahendid Kaidi Pass 11b Jõhvi Nahk Nahas on kaks kihti, mis on struktuurilt ja funktsionaalselt väga erinevad Epidermis Epidermis moodustab naha pinna. Epidermise pind koosneb kõvadest keratiinist täitunud maha surutud plaatidest. See moodustab tõhusa kaitse, takistab keemilisi aineid ja ka vee sisenemist läbi naha organismi, takistab haigusetekitaja mikroobide sattumist alumistesse kudedesse, vähendab vee aurustumist seestpoolt; peab vastu olulist mehaanilist kulumist. Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e
neid on võimatu vigastamata lahti kiskuda. Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused surnud lehed jms moodustavad toitainete tagavara. Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1) Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on orhidee uue kasvufaasi alguse signaal. Võrsed ilmutavad end hiljem. Orhideed elavad
.. (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis
Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241).
Eesti taimestiku morfoloogia ja süstemaatika, taimestik (I ja II), taimkate (I ja II) Prosenhüümne rakk- taimerakk, millel on väga piklik kuju, esineb juhtkoes. Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Kõige suurema taksoni arvuga flooraelemendid Eestis on: Eurosiber, Euroopa, Tsirkumpolaarsed, Euraasia. Kus asuvad Eesti kõige liigirikkamad piirkonnad-Lääne-Eestis, Saarema ja Hiiumaa (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu)
Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid
c) Tsentraalne osa kuklasagara koor 7. Haistmisanalüsaator a) Retseptoorne ninaõõne ülemine osa b) Juhtiv osa I peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ..
ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud
zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime kaitsmine väliskeskkonna kahjulike tegurite, näiteks kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Epidermis on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on sageli paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus
sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel)
selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed Emakakael Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldavad epidermis Emaka asend teiste õieosade suhtes võib olla nn. Ülemine või alumine Sigimik Sõltuvalt asendist teiste õieosade suhtes on sigimik Ülemine- on tekkinud ainult viljalehtedest, asetseb vabalt õiepõhjal Alumine- moodustunud tupp- ja kroonlehtede ning tolmukate aluse kokkukasvamisest kõvasti õiepõhjal kinni Keskmine alumne pool on teiste õieosadega kokku kasvanud
Nahk Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja meie kehast moodustab 5 kg nahk Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune
karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg
Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm
Geenitehnoloogia eesmärgiks on inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmine ning haiguste diagnoosimine ja ravi. Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki 12. Mis on homöostaas? Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. 13. Naha ehitus ja ülesanded. marrasknahk ehk epidermis (epidermis) pärisnahk ehk dermis (dermis) alusnahk ehk subkuutis (tela subcutaneae) Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides tüvirakkudest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.
- lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude ● sisikonnast peaajju saabunud aistingud kaasnevad lokaliseerimata aistingutega, normaalsetel tingimustel ei teki ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi
kihtidest, milledest välimine moodustab ühtse terviku. See toimib vastupanuvõimelise kaitsekihina välistele füüsikalistele ja keemilistele mõjudele. Oluline ülesanne nahal on organismi kaitsemine kuivamise eest. Normaalselt aurustub naha kaudu ööpäeva jooksul 200-400g vett. Kui nahk on kahjustatud, võib vee aurustumine organismist isegi kümnekordistuda. Naha ehitus: Nahk koosneb 3 erinevast kihist. Välimisest kihist lugema hakates on need järgmised: · Naha väliskiht e. Epidermis · Naha keskmine kiht e. Cutis · Kõige alumine rasvkude e. Subcutis Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises kihis toimub naharakkude uuenemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva.
Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Nad sisaldavad õhulõhesid, kus toimub vee- ja gaasivahetus. 13.Mille abil tagab epiderm oma kaitsefunktsiooni? - väliskeskkonna poole jääv rakukest on on paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. - sissaldab õhulõhesid, mille kaudu toimub vee ja gaasivahetus. 14.Õhulõhed: a) missuguses koes nad paiknevad; b) mis on nende ülesanne; c) missugune on nende ehitus (tee joonis) a) epidermis e. primaarses kattekoes b) seal toimub vee- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga c) see läbib tervet ühte epidermi kihti, õhulõhe ääres on 2 sulgrakku. 15.Milleks taimedel on vaja korgikude? Kas see on elus või surnud kude? Korgikoel on kaitsefunktsioon. See on surnud kude. 16.Tugikoe liigid? Kollenhüüm ja sklerenhüüm 17.Millistel taimedel tugikoed puuduvad või on vähe arenenud? Veetaimedel 18.Missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Millisteks tüüpideks kollenhüüm
põhjustab harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Kus paikneb HAISTMISELUND? Haistmiselund paikneb ninaõõne ülemises osas Kus asub ja milledest koosneb MAITSMISELUND? Suus keelenäsad NAHA pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasknahk selle all asub derma ehk pärisnahk. Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine? 2135 päevaga. Nimetage naha funktsioone, lisage lühiselgitus. Naha funktsioonideks on katte ja kaitsefunktsioon ehk kaitse välistegurit eest. Nahal on antibakteriaalne kaitse. HingamisfunktsioonLapseeas on see tähtsam, täiskasvanuna vähem tähtis Eritusfunktsioonnaha kaudu eritatakse osa niiskusest ja sooladest
Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka
sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu
Kondoomid Ei lase seemnerakkudel tungida emakakaela ega munajuhadesse. + kaitsevad ka suguhaiguste eest, tõhus, odav, lihtne kasutada. võib maha libiseda, igaks vahekorraks on vaja uut kondoomi. 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Inimloode areneb emakas embrüogeneesi teel. Kõige enam kahjustatav esimestel arengukuudel ja sünnitusel. 10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist? Ektoderm kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku
higinäärmete eritusest, normaalsest mikrofloorast. Kaitseb väljast tulevate ainete eest. Füsioloogiline barjäär (asub epidermises) hoiab ära vee aurustumise väliskeskkonda ja säilitab nii epidermise alumistes kihtides rakkude jagunemiseks vajaliku niiske keskkonna. Hüaloroonhape- seob vett ja aitab moodustada paksu geeli, et hoida niiskust ja takistada bakterite edasitungimist naha all asuvatesse kudedesse. Kaitse füüsikaliste tegurite eest: Kuiv epidermis kaitseb elektrivoolu edasikandumise eest. UVK eest kaitsevad: 1) hüdrolipiidkiht ja selles leiduv urokaniinhape 2) rasu 3) melaniin Kaitse patogeensete mikroobide eest: Naha happelisus- mikroobid ei suuda paljuneda. Naha normaalne mikrofloora- bakterite vahel on konkurents elupaiga suhtes ja kehtib printsiip “kes ees, see mees”- s.t. patogeensed mikroobid naha pinnal elutsevate mikroobide vahele lihtsalt ei mahu
retseptori signaali blokeerivaid aineid ja põhjustavad suuremal määral tsütokiinide produktsiooni ja neoantigeenide moodustamist. See omakorda viib immuunsüsteemi tasakaalust välja ja võib olla autoimmuunhaiguse põhjustajaks. (Bizikova et al., 2014a) Samuti on potentsiaalne PFi mõjutav keskkonnategur UV-kiirgus. On leitud et PFi haigestumine on intensiivsev suvel ja vähem esinev talveperioodil. (Tater et al., 2010) Naha epidermis toimib välismõjude vastase kaitsekihina, seda aitavad koos hoida keratinotsüüdid. Need keratiini filamendid osalevad epiteeli rakkudevahelistes rakukontaktides (desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide
puutemeele koosseisu? Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihasekääv ja Golgi 100. mida kujutab endast lihasmeel? kõõluseorgan. 101. kus asuvad lihase pikkuse Golgi kõõluseorganis muutust registreerivad retseptorid? 102. Millistest kihtidest koosneb 1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk (nahaaluskude) nahk? 103. Nimeta 3 erinevat naha 1. kaitseb naha sisemisi kudesid 2. termoregulatsioon 3. hingamine 4. eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet! 6. veredepoo 104. Mille eest kaitseb epidermis Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste ja veekao eest organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis
· Kromoplastid sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollaseid, oranze ja punaseid) · Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb sügisel jääkainetest · Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid Leukoplastid · Leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm) · Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineteks on õlid) amüloplastideks (varuaineks on tärklis)
Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. MESODERM: Skelett, lihased, kõik sideokoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond. Rasedus kestab 40 nädalat e. 9 kuud: I trimester 0 3 kuud elundite algus II trimester 3 6 kuud põhiliselt kasvab III trimester 6 9 kuud tekivad kopsud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu e. filogeneesi lühike ja kiire kordus. PLATSENTA e. emakakook Ülesanded: Ainevahetuslik
tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 17
52.Palpable readily or plainly seen, heard, preceived 53.Femur a bone in the human leg extending from the pelvis to the knee 54.Scintillate to twinkle, to sparkle; flash 55.Brash tackless, rash, highly spirited 56.Lactic relating to, or obtained from milk 57.Innate existing in one from birth 58.Exaggerated abnormally increased or enlarged 59.Basal cell any cell situated at the base of a multilayered tissue, as the lowest layer of the epidermis 60.Ulcer a sore on the skin 61.Encased to enclose in or as in a case 62.Scourge a whip or lash, especially for the infliction of punishment or torture 63.Indubitable that cannot be doubted; patently evident or certain; unquestionable 64.Acquire to come into possession or ownership of 65.Respite a delay or cessation for a time 66.Shrewd sharp in practical matters 67.Eulogize to praise highly 68.Seldom on only a few occasions; rarely 69
nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse
· esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. Epiderm on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermi katab kutiikula või vahakiht.
esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne.); paiknevad hajutatult nahas ja osalt limaskestades (keelel jne.). Nahk (cutis): - peal epidermis; selle all pärisnahk; selle all nahaaluskude e. subkuutis; - naha paksus eri kohtades erinev – 0,5 – 4 mm; - nahas hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid; - naha tekised on küüned ja karvad – sama materjal, mis naha sarvestunud pinnakiht; - suur hulk erinevaid retseptoreid - nahka nimetatakse ka kõige suuremaks meeleelundiks. Lihase- liigesetundlikkus e. propriotseptiivne tundlikkus: - Osa autoreid loeb ka seda tüüpi tundlikkuse kompimismeele alla kuuluvaks
Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 1014 päevaga. Siis on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama. Klassikalised sügelised Sügeliskäigud on nähtavad peene pruunikaspunase joonena, mis ühendab sõlmekesi. Sügelisekäik on 2 mm pikkune, harva pikem. Võib olla sirge, siksakiline või kaaretaoline ning lõppeb nahapinnale
Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused
efektiivsemaid nahahooldusmeetodeid. Ei ole võimalik kuid ja aastaid naha eest hoolitsemist vältida, ning siis seda tiheda hoolitsusega tasa teha. Kodus tuleb nahka hooldada järjepidevalt ja igapäevaselt, selleks et hoida see puhas, pehme ja elastne. Aeg ajalt on vaja külastada kosmeetikut, kes pakub tõhusamat ja professionaalsemat abi näonaha hooldamiseks. Kodune hooldus tagab salongi protseduuride efektiivsema ja pikaajalisema tulemuse. 1.1 Nahk Nahk koosneb kolmest kihist: epidermis ehk marrasnahk, dermis ehk pärisnahk ehk koorium, subkuutis ehk alusnahk (vt. lisa 2) [1: 91]. Epidermis ehk marrasnahk on naha pealmine kiht, see on kõige õhem kiht. Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis
3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epiderm on primaarne kattekude ning katab noori lehti ja varsi. Koosneb ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest. Rakud on sopilised, et üksteisega paremini sobituda. Epidermis on õhulõhed, mis koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust. 20.Erituskudede liigid: a) missugused neist on sekretoorsed erituskoed b) missugused neist kuuluvad ekskretoorsete erituskudede hulka? a) sekretoorsed: piimasooned, üksikud eritusrakud, skisogeensed või lüsigeensed mahutud b) ekskretoorsed: näärmekarvad ja elundite pinnal paiknevad näärmed. 21.Mis kude on kambium? Missugustes elundites ta paikneb? Kuidas ta mõjutab nende elundite kasvu?
15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad!
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest.
soomusjad lehed. Väikesed röövikud närivad lehe koes laikkaevandeid, Sireli-keerukoi · · mille epidermis hiljem pruunistub. Kui kaevand võtab enda alla suurema osa lehepinnast, siirduvad röövikud · · vastaslehele, rullivad lehed võrgendiniidi abil kokku ja
· Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed · Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel · Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu · Korkkude e sekundaarne kattekude · Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga · Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet · Puudel areneb teatud vanuses sekundaarne korkkude e korp
Tätoveering (tattoo, tätoveering, tattoo) on protsess põhjustab püsiva pilt kehal, kohaliku kahju epidermis hypodermis koos pigment. Tavaliselt, tattoo ja oma välimust määrab kliendi või elus ja ühiskonnas. Tätoveering on iseloomulikud tunnused, tüübid, stiile ja tootmiseks. Viitab dekoratiivsed keha muutusi. · Kasutusala · Etümoloogia · Ajalugu · Liigid · Yakuza Tätoveerimine · Huvitavaid fakte 1. Kasutusala Kaasaegsed meistrid tätoveeringud professionaalse varustuse tätoveerimine, kõige levinum
Platsenta ehk emakakook (kujuneb välja kuu vanusel embrüol) ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett
a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Suguline ja mittesuguline paljunemine Pildid: Võrdlus: A. Suguline ja mittesuguline paljunemine Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult
tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres; lihasdüstroofiad tekivad laminiin-2 ja -4 (laminiini alfa2-ahela geenis) esinevate mutatsioonide tagajärjel; epidermolysis bullosa haigust põhjustab laminiin-5 puudumine (kinnitumise filamentide komponent), see on pärilik haigus, mille puhul on epidermis lahti toetavast basaalmembraanist ning nahk kattub villlidega, haiged surevad tavaliselt esimese eluaasta jooksul). Lisaks veel glioomid (laminiin-9 asendatud laminiin-8-ga) ja kaela/kukla kasvajad (põhjustavad mutatsioonid laminiin-5 γ2-ahelas). 5. Golgi kompleks - ehitus ja talitlus. Golgi kompleksi defektsusest põhjustatud patoloogiad (1 näide põhjalikumalt). (М28) 17 Ehitus: ● Diktüosoomid, igas rakus ca 20 tk., diktüosoomis 5-10 tsisterni.
nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv
annaabi.ee 
