Xxxxx Xxx Xxxxxxxxx xxx Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle
Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn. Viljandi on Eestis asustuse poolest üks põlisemaid kante. Viljandimaa Kivisaare kalmest on leitud eesti kõige vanem pronkssirp.
KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale
ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalike riigiameteid, avardab lääniõigust. 1570 Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog
Poolas uus kuningas, alustas ulatuslikku pealetungi venelastele, tahtis vallutada Moskva. Pihkvas 1582 Venemaa ja Poola vaherahu, venemaa andis vallutatud linnused Poolale. Pljussa vaherahu 1583, Venemaa jättis Rootsile Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik 1595. Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsi loobus Ingerimaa valdustest. Isikud: Ivan Julm Vene tsaar Sigismund II August Poola kuningas Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks
hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa
- aadlikel - talupoegadel 6. Sõja käik: I periood: 1558 1561 1) 1558, jaan. - 2) 1558, 1.apr. - 3) 1558, juuli - ........................................... Tartu piiskopkonna lõpp 4) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab vend Magnusele Saare- Lääne piiskopkonna, millega lõpeb seal piiskopi võim 5) 1560 - ................ lahing .............. vahel. Ordu purustamine ..... poolt. 6) 1560 1561 - talurahva ülestõus 7) 1561 Liivi ordu likvideerimine. Orduriigi lõpp. Vana Liivimaa lõpp. Viimane ordumeister Kettler sai Kuramaa I hertsogiks II periood: 1561(2) 1583 1) Sõtta astuvad Rootsi, hertsog Magnus (Venemaa käsilasena), Poola Leedu (Rzeczpospolita) 1561 rootslased hõivavad Tallinna 2) 1570 1571 Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, ................................. 3) 1570 1577 Liivimaa kuningriik Venemaa vasallriik, valitsejaks hertsog Magnus,
muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks. Esimesed toomkoolid Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus. Tartus oli toomkapiitel olemas enne 1250 aastat, Tallinnas 1266 aastast, Haapsalus enne 1280 aastat. Toomkoolide ülesanded Liivi sõja ning orduriigi hävinguni töötanud katoliiklike toomkoolide ülesanded olid kahesugused. Nad pidid kindlustama järelkasvu kohalikele vaimulikele ja teistele kirikuametnikele, kasvatades neid usudogmade ning kiriku ülemvõimu tunnistamise vaimus. Õppekava pidi sarnanema sajandeid katoliku kiriku mõjupiirkonnas olnud maade toomkoolide omaga. Enamikus toomkoolides võeti kõigi õpilastega läbi vaid algastme kursus. Sellesse kuulusid grammatika, retoorika ja dialektika
maakasutus Eestis 16- 17 sajandil“, jne. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna monograafilist uurimist selle perioodi kohta on vähe. Selles teoses on püütud jälgida feodaalsuhete arengut ja talurahva olukorra muutumist juba 15.sajandi algusest, kuid on ka tehtud tagasivaateid 13-14 sajandisse. Pearõhk on asetatud sellele, milliseks kujunes Eesti talurahva majanduslik ja õiguslik seisund Liivi sõja puhkemise momendiks. Kronoloogiliseks piiriks on valitud orduriigi kokkuvarisemise aasta 1561., mis näitas Eesti talurahva suhtumist saksa feodaalidesse ja ka mitu sajandit valitsenud poliitilist süsteemi. Kui vaadelda antud teost histograafilisest seisukohast siis autor on piirdunud vaid kõige üldisema ülevaatega. Ta puudutab Eesti sotsiaalmajanduslikku- ja agraarajalugu. Eelnevaid selle ajaperioodi avaldatud teoseid uurides jõudis autor selleni, et endised ajaloolased (H.Bosse, P.Johansen, E.Blumfeldt, F.Stackelberg, A.Buehholtz, jt
alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7
Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad
Magnus oli Taani kuninga Kristian III keskmine poeg, seega sünnilt Taani prints, kes kandis hertsogi tiitlit. Kuna ema oli Schleswig-Lüneburgi hertsogi tütar Dorothea, kõneldi kuningakojas saksa keelt. Magnus sündis 7.septembril 1540. Vanim vend Frederik ehk Friedrich, kes oli tulevane Taani kuningas Frederik II, Magnusest pidi aga saama Taani-Saksa piiril asuva Schleswig-Holsteini hertsogkonna valitseja. Magnus sattus Liivimaale seoses sõjaga. Kasutades Liivi orduriigi nõrkust, alustas Vene tsaar Ivan IV julm 1558. a. Jaanuaris rüüste- ja vallutussõda. Magnus oli viimane Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Hiljem sidus ta end enamiku maast vallutanud Vene tsaari Ivan Julmaga. Kui Ivan tema ootusi aga ei täitnud, siis sidus ta ennast lõpuks hoopis Poola kuninga Stefan Bathoryga, kelle vasallina ta oma lühikeseks jäänud elupäevad lõpetaski. 1560. aastatel viibis hertsog Magnus üldiselt Saaremaalt eemal, resideerides Kuramaal Piltenes
Piiskopkondades oli piiskopil/peapiiskopil nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Vaimulikus mõttes oli peapiiskop tähtsam, seega vaimulikus mõttes allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa Riia peapiiskopkonnale. Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed. Kuuendaks võimuks oli ordu. Algselt oli Mõõgavendade ordu, mis sai lüüa blabla lahingus. Ellujääjad liitusid Saksa orduga. Kuna nad tegutsesid nüüd Liivimaal, oli nende nimetus Saksa ordu Liivi haru. Neid tuntakse Liivi orduriigi nimetusega. Orduriiki juhtis ordumeister. Alguses oli orduriigi keskus Riias. Kuna seal oli ka Riia peapiiskopkonna keskus, viidi keskus üle Võnnu linnusesse (esis). Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest pärast seda 1346 aastal Taani kuningas müüs om avaldused Saksa ordule, Saksa ordu andis need kasutada Liivi orduriigile. Ordu valdused suurenesid. And then there was five... Kaks kaarti selgeks enne ja pärast Jüriöö ülestõusu.
kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Inglismaa ja võitis Bütsantsi mõju alt tagasi Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia, - Hispaanias käis reconquista ehk Pürenee poolsaare tagasivallutamine araaablastelt • - Saksa ekspansioon suundus itta ja selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega Euroopa idapiir kinnistus Narva jõel . • Tanlastel, norralastel ja rootslastel õnnestus Euroopaga liituda, et neid oleks vallutatud - Soome hõlmati Euroopasse rootslaste poolt - Sageli käibisid sõnd „ladina“ ja „frangi“ sünonüümidena. - Rahvusvahelist suhtluskeelt nimetatakse tänini lingua-franca - Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas asus kreekakeelne õigeuslik maailm, mille
ka eestlaste asula. Rootsi ja Venemaa kaupmehed elasid samuti linnas, mis 1248. aastal sai Taani kuningalt linnaõigused vastavalt Lüübeki Hartale. Endistes saksa linnades, mis on praegu Balti riikides, kerkis esile sakslaste valitsev klass, kuid väga vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases moistes haarab enda alla piirkonna, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida-Preisimaa. XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu. Liidu Tekkimine, kaubavahetus ja kaubateed ning Hansa Liit ja Eesti: Hansa Liit oli 13.-17.sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck.
Rootslased tagasid linnuse kaitsjate vaba läbipääsu Venemaale. Kakskümmend aastat hiljem sai Rakverest Rootsi-Poola sõja ajal taas sõjatanner. 1602-05 oli Rakvere poolakate valduses. Sellega kaasnenud lahingute ajal purustati nii linnus kui ka taastatud asula taas põhjalikult. Vahepeal taastatud väikest asulat tabas järjekordne häving 1703. aastal Põhjasõjas, mil Rakvere põletati taas kord maani maha. Nendes sõdades jäi ka Rakvere linnus lõplikult varemetesse. Peale orduriigi kadumist läänistati Rakvere linnuse ala 1618 von Brederode suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta
(MVO sai 1236.a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast). *Vaimulik ordu väljus piiskoppide kontrolli alt. Esiplaanile tulid võim, materiaalsed huvid, ordumeeste koosseis hõrenes, täienduse eesmärgil said tulla ka "vähekõlblad" mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad. *Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid
läks Taanile 1559-1645- Saaremaa läheb 17 sajand- eestlased lähevad 1241- saarlased sõlmisid Taanile kooli sakslastega alistumislepingu 1560-august langes Viljandi Maapäevad:vaimulikud,aadlikud, 1242 Jäälahing 1560-Hoomuli lahing- venelased linnad, ordud Peipsil(Novgorodi Aleksander purustavad Liivi orduriigi Allikad:Läti Henriku Nevski+Liivi 1561 juuni- P-Eesti alistus kroonika(1220),Taani ordu=süstemaatilise vallutuse Rootsile hindamisraamat(13.saj),Liivima lõpp Peipsi taha) 1561-1710 Rootsi aeg P-Eestis a vanem 1290- Liivimaa vanem 1561- 1629- Poola aeg Lõuna- riimkroonika(1290),B.Russovi riimkroonika Eestis kroonika 13 saj
2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada; 6) jahi- ja kalapüügiõigust Usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kohaliku õiguskorra edasikehtimine. Lääniõiguse avardamine. 8. Millised muutused olid toimunud Eesti ala halduslikus jaotuses 1560.aastate lõpuks? Taani võimu all oli Saaremaa ja Lääne-Eesti, Orduriigi alla kuulus Tallinn ja Kesk-Eesti, Venemaa võimu all oli osa Kesk-Eestist ja Ida-Eesti. 9. Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? Tallinna esimene piiramine – 1570. Venemaa pealetung, Tallinn oli mere poolt blokeerimata, piirajatest rohkem tegi linnale kahju katk, mis jõudis ka venelaste laagrisse ning 1571 piiramine lõpetati. Tallinna teine piiramine – 10. Kes oli, mida tegi:
Kiigeplatsi kasutus (1h) / 5 tund koos elektri tarbimisega 7 tund Meeskonnatöö koolitus seiklusrajal (4 1 tund - 1 osaleja -6 h) Lühikesed programmid (0,5h) 0.65 osaleja Pikemad programmid (1-3h) 1 tund - 1 osaleja Rakvere linnus Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaatModena Wilhelm, kelle eesistumisel sõlmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid. Rakvere linnuse häving
ka eestlaste asula. Rootsi ja Venemaa kaupmehed elasid samuti linnas, mis 1248. aastal sai Taani kuningalt linnaigused vastavalt Lüübeki Hartale. Endistes saksa linnades, mis on praegu Balti riikides, kerkis esile sakslaste valitsev klass, kuid väga vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases mistes haarab enda alla piirkonna, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida-Preisimaa. XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu. Hansa linnade areng algas XIII sajandil. Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvim nrgenes, jättes järele vimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas
Ministeriaal: kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed Vakus: maksupiirkond; maksude maksmine mõisnikule, mille juurde pidid talupojad korraldama ka peo Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. Hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Foogt: orduriigi ametnik (oli piirkonna kõrgem haldusametnik ja kohtunik) Dateeri aeg ja iseloomusta: Saule lahing: toimus 1236. aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Stensby leping: 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas
Leesment, P. Nurmekund jt) oletanud selle vanust paarisajale aastale ning püsiasustuse tekke paigutanud XIII sajandi lõppu või XIV sajandi esimesse poolde. 16. sajandist Põhjasõjani 16.saj. kuulus Kihnu Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonna rannavakusse. Maksud õiendati Audru piiskopimõisa kaudu. Kohustuste täitmise järele valvas kubjas. 1530 a pantis piiskop saare Riia doomdekaanile. Pärast orduriigi langemist kuulus Kihnu algul Taanile, siis vaheldumisi Poolale, Venemaale, Rootsile. Liivi sõja lõppedes kehtestasid rootslased saarel luteri usu ja likvideerisid katoliiklikud piiskopkonnad. Kiriklikult kuulus saar eelneval ajastul Vana-Pärnu, hiljem Audru kihelkonda. Kirikut ja preestrit saarel ei olnud, kirderannas paiknes vaid köstri teenindav kabel (selle asupaigas täna kohanimi Vanakiriku). 17.saj. siirdub Kihnu Tõstamaa kihelkonna koosseisu ja 1642 a ehitatakse saarele
1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu.
Loodi ka välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. 1550. aastal kehtestati ,,Tsaari koodeks," mis oli õiguskorra ühtlustamiseks. Surmanuhtlus, nuudihoobid. Piinamine. Vene tavaõiguse põhjal kehtis aga ka võimalus, et süüdistaja ja süüdistatav peavad omavahel duelli, mida vaadeldi kui jumalakohut. Tahtis tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Sõjakäik Kaasani khaaniriigi vastu. Teine siht oli Liivimaa. 1558 alustas Liivi sõda. See tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Opritsnina. Vene maad jagati kahte ossa, neist tähtsam ja majanduslikult arenenud ala oligi opritsnina. Ülejäänud venemaa piirkonnad moodustasid zemstsina. Julmad väesalgad. Opritsnina kaotati 1572. aastal, see oli tulemusetu. Ivan tappis oma poja jne.. Vene kultuur 16. sajandil Terrorireziim takistas kultuurilist arengut. Ivan põlgas europalikke mõttevooge jms. Letopiss kohalik kroonika. Kirjutati palju kroonikaid. Andrei Krubski Ivani usaldusalune vürst
tundmata paigad (nt Eiseni muistendid). 2. Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku: - pronksiaeg (esimesed asulakohad, linnused, noorema pronksiaja maapealsed kivikalmed); - rauaaeg (rauasulatuskohad; kivikalmed; muistsed põllujäänused - põllupeenrad ja põldudelt korjatud kivide hunnikud; rauaaegsed asulakohad; kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused); - Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid, kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas,
linnuse, pannes sellele nimeks Jurjev. Alates XII sajandist olid eestlaste põhivaenlasteks novgorodlased. Viimased tegid arvukaid sõjaretki nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestisse, põletades eestlaste külasid, tappes elanikke ning viies kaasa naisi ja lapsi. Hiljem kujunes aga eestlaste peamiseks ajalooliseks vaenlaseks Venemaa. 1208. aastal algas eesti rahva kangelaslik võitlus üheaegselt nii sakslastest, venelastest kui ka taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja lätlaste alasid korduvalt Vene, Poola ning Rootsi väed ning pärast Altmarki rahu sõlmimist läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi
eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
Kui 1501.1502. aasta sõja ajal venelastega oli orduväes veel palju talupoegi, siis 1507. aastal keelati talupoegadel relvade kandmine. Pärast Plettenbergi surma 1535. aastal ei õnnestunud järgmistel ordumeistritel siselahkhelisid enam ära hoida. Üldine tähelepanu maa kaitsevõime säilitamisele nõrgenes ning Liivi sõja puhkedes olid kohalikud maahärrad eelseisvateks sündmusteks halvasti ette valmistatud. Oma osa selles oli ka orduriigi iseärasustel. Kui teistel Saksa Ordu aladel oli ordu struktuur 16. sajandi alguseks muutunud ning osalt kokku sulanud ilmalike institutsioonidega, siis Liivimaal püsis see struktuur edukalt oma keskaegsel kujul, st. suhteliselt killustatud komtuurkondade ja foogtkondade süsteemina. Niisugune võimukorraldus osutus tsentraliseeritud naaberriikide kõrval aegunuks nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes. 6
katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi ja seega oli kogu Volga veetee kuni Kaspia mereni vene võimu all. Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa. Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada. Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit. Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka
Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga meelepärane, üleminek mõne teise maahärra võimu alla võinuks kaasa tuua vasallide õiguste vähenemise. Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad
Vist toodi riiet vanemal ajal Rootsist; uuemal ajal vähemalt valmistatakse seda riiet Soomes, kust teda meie maale tuuakse. Laialt tarvitab rahvas kõnekäändu: Roots roal. Palju täielikumalt, vanasõna kujul esineb seesama ütlus Soomes, kus see järgmiselt kuulub: Jo nyt on ruotsi ruualla, venäläinen vellingillä, musla kansa murkinalla (A. A. Koskenjaakko, Sananlaskututkimuksia, 1. XXXV). Nimetatud vanasõna on ajalooliste sündmuste tagajärjel sündinud, minu arvates pärast orduriigi kokkuvarisemist, mil rootslased, venelased, tatarlased ja poolakad tulid meie maalt saaki saama, meie maad eneste vahel ära jagama. Hämaraks jääb, keda rahvasuu ,,mustaks rahvaks" nimetab, kas poolakaid või tatari sugu rahvaid. Poolakad vähemalt nõudsid enestele maad, kuna tatari sugu rahvad venelaste lipu all esinesid. Võimalik ometi, et vanasõna maa ahnitsemist ei tahagi konstateerida, vaid ainult liikuva saagi norimist.
1535 - Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). pildirüüste pühakujude kummardamine keelati ja need hävitati. Liivi sõda ja Rootsi aeg. Liivi sõda: põhjused 1.Killustatud ja sisevastuolude käes vaevlev Vana-Liivi orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak: 2. Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubalinnade vastu 3. Liivi orduriigi osalemine Venemaa-vastases majandusembargos(tulirelvad;otsekauplemise keelamine 4. Venemaa poolt välja mõeldud ´´tartu maks´´ Ivan IV Julm (1533-1584) esimene vene tsaar keda loetakse vene suurriigi loojaks üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Liivimaa kuningriik. Sõjas puuduvad püsivad liitlased esmalt sõdivad Poola ja Rootsi omavahel, hiljem viimased koos Venemaa vastu.
Eestlaste väed olid killustatud, puudus ühtne malev Eestlastel oli halvem relvastus Liivi ordu oli suures ülekaalus Ordurüütlid olid väljaõppinud elukutselised sõjamehed Eestlaste naabrid läksid ordu poolele üle KESKAJA ALGUS EESTIS Halduslik korraldus Eesti ala jagati peale Muistset vabadusvõitlust neljaks. Põhja-Eesti sai kuuluma Taani kuningale ning kandma nime Eestimaa Hertsogkond. Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa moodustasid Liivi orduriigi ja jäid kuuluma ordumeistrile. Saaremaa ja Lääne-Eesti moodustasid Saare-Lääne piiskopkonna. Kagu-Eestis oli Tartu piiskopkond. Kaks viimast allusid vastavalt oma piiskoppidele. Kiriklik korraldus Ristiusustamisega kaasnesid ka "ristiusuliste kohustused". Kirikule läks kümnis, st.kümnendik saagist. Liivi ordu, algselt vaimulik rüütliordu, väljus aga piiskoppide kontrolli alt. Tähtsaimaks
Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga meelepärane, üleminek mõne teise maahärra võimu alla võinuks kaasa tuua vasallide õiguste vähenemise. Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt
Maa omajõudude lõppemine> Liivim küs areneb kiiresti rahvaheliseks. Naabrite vahelesegamine Vana-Liivim pärandi jagamisse. Ordum Kettleri juhitud välpol oli Liivim ordu viinud kõige lähemasse ühendusse Poola- Leeduga > 1560 oli poolakatega diil, et võtavad enda kätte Vene piiri äärsed linnused. 1561 juuni algul katkevad Eesti ala põhjaosa sidemed Liivim orduga > 4. Juuni annavad Harju, Viru ja Järva rüütelkond, 6.juuni Tln ustavusvande Rootsi kun Eerik XIV-le. 28.nov 1561 Liivim orduriigi lõplik likvideerimine. 1562 märtsis truudusevanne Poola kuningale. 1237 end Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru Kirikuõiguslikult mood Liivim ja Preisim pk-d 13.saj keskelt ühtse kirikuprovintsi Riia pp juhtimisel, üksnes Tln pk kuulus ka pärast Taani alade võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346.aastat 5 iseseisvast väikeriigist: 1
keskajaks või orduajaks. Suurim sõjaline jõud Eestis oli Vana-Liivimaal Liivi orduriik, mis eksisteeris alates 1237. a. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis hävis 1236. a. Saule lahingus leedulaste poolt hävitatuna. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister, kes allus kül Saksa ordu kõrgmeistrile, aga oli võrdlemisi sõltumatu. Talle kuulusid peamiselt Läti alad ja mõned väikemaakonnad Eestist. Orduriigi pealinnaks oli algul Riia, huljem Võnnu. Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi
siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 1. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmist 1520-30ndatel aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone. 2. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud selles sõjas välja ka täpsema fakti - 2. augustil 1560 toimunud Härgmäe (saksa keeles Ermes, läti keeles Ergeme) lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse Liivimaa ordu eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks 1562. aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa- Rooma riigiga. · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus:
Kuressaare. > Eestimaa hertsogkonnaks ehk Harju- Viruks nim. Taani kuninga valdusi Põhja- Eestis: Harju, Rävala mk ja Tallinna linn ja Viru. See ala laks Taani valdusesse 1219. a. ja teistkordselt pärast sakslastelt tagasi vallutamist 1238. a. Hertsogiks oli Taani kuningas, Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Valdemar II Harju- Viru 1346. a. Mõõgavendade ordule ja järgmisel aastal läks see orduriigi koossisu. VÕÕRVÕIMUDE SÕJALISED KONFLIKTID. Muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. a. vallutas ordu Toompea linnuse. Paavst saatis seejärel kohale oma legaadi, Modena piiskopi Wilhelmi, kel tekkis kavatsus rajada Järva,- Viru,- ja Läänemaast otse paavstile alluv vaheriik. Tema tööd jätkas Alna munk Balduin. 1233. a. korraldas ordu Toopeal veresauna paavsti vasallidele (nende hulgas oli ka eestlasi), tapeti umbes 100 inimest. 1238. a
Oli ju ordurüütlite peamine ülesanne valeusuliste ja paganatega võidelda. Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel. Sinna olid kutsutud ka Preisi orduriigi esindajad, kui nemad tõid Leetu laastava retke ja leedulased ristiti 1387. Aastal viimase Euroopa rahvana. Otsustavaks jõukatsumiseks sai aga Grunwaldi lahing, kus Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Ordu oli värvanud palju palgasõdureid, kes nõudsid nüüd tasu. Seda polnud neil aga kusagilt võtta. Tõsteti makse, kuid see suurendas pingeid linnade ja vasallidega. Lõpuks puhkes sõda, mis osutus Orduriigile hukatuslikuks. 1466. aastal
maantee aarde uue sepapaja ehitada. Siin tegi Villu nüüd juba viiendat aastat tööd; ta nimi oli kaugele üle Sakalamaa piiride kuulsaks saanud. Liivi landmeister 2 Eberhard von Monheim ise oli tema töökoda vaatamas käinud 1 Komtuur id olid suuremate ordulosside pealikud ja ümberkaudsete maakondade valitsejad. (Autori märkus.) 2 Landmeister -- maavalitseja. Neid oli Saksa ordu-riigis kõigest kaks: üks Preisimaa, teine Liivi- ja Kuramaa jaoks. Nad olid orduriigi ülema valitseja hoch-meistri järel kõige kõrgemad riigiametnikud. (Autori -märkus.) 128 ja tema juures enesele mõõga teha lasknud, millega, nagu mitmed tahtsid näinud olla, rauda laastudeks võidi raiuda. Sepp tegi kõige peenemaid töid ja võttis nende eest rikaste käest ka head hinda. Tingimine ja nurisemine ei aidanud mitte põrmugi -- oli sepp kord hinna nimetanud., siis oli ta vähema põkkumise vastu kurdim kui surnu pealuu. Vägivald, mis sel ajal meie maal kõiki
loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu; õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550 "Tsaari koodeks" raskemate kuritegude ja korduva seaduserikkumise eest surmanuhtlus, väiksemate eest nuudikoobid, süü kindlakstegemiseks piinamine. Võitlused tatarlastega, sõjakäik Kaasani vastu, alles kolmandal sõjakäigul vallutati, vallutati Astrahani riik, läänes sihiks Liivimaa, 1558 alustas Liivi sõda, Liivi orduriigi lagunemine Saare-Lääne piiskopkond Taanile, Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa Rootsile, katsed luua Liivimaale vasallriiki nurjusid. Rünnak Siberile, vallutust ei põlistatud. Algul tarvitas Ivan võimu mõistlikult, pärast ta naise Anastassia surma andus ta joomisele ja liiderdamisele, ütles lahti oma nõuandjatest, kes vangistati, tapeti, nõuandjateks said Maljuta Skuratov ja Aleksei Basmanov. Ivan lahkus Moskvast, kuulutas välja maade kahte ossa jagamise:
orduajaks. o Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237. o Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim. o Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister. Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka Järva jne, orduriigi pealinnaks oli algul Riia, seejärel Võnnu. o Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad. o Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga. o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne.
Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525. aastal vormiliselt Poola läänisõltuvuses olevaks ilmalikuks hertsogkonnaks pealinnaga Königsbergis. Ordu Liivimaa haru koos Riia peapiiskopkonna ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadega jäi vaatamata Saksamaalt Baltikumi levinud luterlikule reformatsioonile püsima. Samas langes poliitiliselt killustunud Liivimaa tugevnevate naaberriikide üha kasvava surve alla. Aastakümneteks kujunes just
annaabi.ee 
