50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sten Leinasaar
Õppematerjali autor
Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale
Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika" Johann Renner ,,Liivimaa ajalugu 1556 1561. 5. Elu Vana Liivimaal : - aadlikel
vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused
Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2
vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale
1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale. 1560 august - ordu peab viimase välilahingu saades hävitavalt lüüa. Viljandi langeb vene vägede kätte. 1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks eestlaste toetusest rootsi võimule. Ebaõnnestunud läbirääkimised tallinna raega relvastuse hankimiseks
Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare- Lääne piiskop müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi tänu valedele luureandmetele hävitavalt lüüa
alla, kuid seekord linna veel piirama ei asutud. 1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid küll ulatuslikumat vastupealetungi, kuid murrangut ei saavutatud ja otsene sõjategevus Eesti alal soikus.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559. aasta aprillis pooleaastane vaherahu. Lühikest hingetõmbeperioodi kasutasid siinsed võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. Selle liider, senine ordumeistri abi Gotthard Kettler tõIjus ordumeister Fürstenbergi tagaplaanile ja saavutas enda valimise tema asemele. 1559. aasta sügisel üritasid orduja piiskopiväed Tartu piiskopkonda tagasi haarata. Vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures. Tartut ja Laiust ei suudetud aga hõivata. Septembris 1559 jõudis lõpule ka Saare-Lääne piiskopi kauplemine Taani uue kuninga Frederik II -ga. Kuningas ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid