Psühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida
Psühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida
Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ; Kiibi 16F877A puhul paikneb konfiguratsioonisna psimlus aadressil 2007. ; Omistame programmimlu aadressil 2007 olevatele mlupesadele 16-bitilise sna ; mis mrab, et taktsignaaligeneraatoril on kasutusel vline kristall. */ __config 0x3FFA ; Kasutatavate registrite aadressid mikrokontrolleris PORTC EQU 0x07 PORTD EQU 0x08 TRISC EQU 0x87 TRISD EQU 0x88 ; Kuna registrid PORTC ja TRISC (vi ka PORTD ja TRISD) paiknevad erinevates mlualades, siis on vajalik mlualasid mberllitada.
Psühholoogia minu elus Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli eneselegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida
Nt vaikse ooekani saartel on ebaviisakas vaadata teisele liiga palju silma. Muljete kujundamine Meie üldine kalduvus on omistada see, mida teises inimeses näeme, pigem neile kui keskkonnale. Kõige tavalisem eelarvamus on isiku eelarvamus, mida vahel nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooni veaks, sest see on nii tavaline, et kui keegi on teatud moel riides või käitub teatud moel, siis on palju tõenäolisem, et omistame selle pigem tema isiksusele kui mingile välisele mõjutusele. Viimane eelarvamus on arvamus teise inimese kohta, mis osutub eneseteostuse ettekuulutuseks. Esimene mulje on äärmiselt oluline. Muljete kujundamine ja efektiivne suhtlemine Enamasti toimuvad teineteisega suhtlemise üksikasjad automaatselt ja alateadlikult. Kuigi inimestevaheline suhtlemine toimub sageli alateadlikult, saab seda võtta ka kui oskust või oskuste
oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. Rene Descartes'i ütlus on: cogito, ergo sum (mõtlen järelikult olen olemas). George Berkeley ütlus: esse est percipi ( olemas olla tähendab olla tajutav).
käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. – iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste isiksuseomaduste, välimuse ja käitumisviisisde kohta.
Ka need omadused on tajusõltumatud. Viiendaks uskumuseks on see, et oma meelte abil me tajume maailma vahetult ja täpselt nii nagu see on. Naiivne realism erineb teaduslikust realismis. Teadusliku realismi kohaselt on loodusteaduste ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist tõesliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed. Naiivne realism siis teiselkäel ütleks, et objetid tõesti omavad selliseid omadusi mida me neile omistame nt. värvust. Teaduslik realist oli John Lock ja ta ütles, et maailm sisaldab ainult esmaseid omadusi ja teised omadused on täisesti subjektiivsed. Naiivse realismiteoorial on ka palju puudusi. Sama objekt võib erinevatele inimestele tunduda teistsugusena. Näiteks need samad õunad millest ka enne rääkisime, võivad välja näha punased päevasel ajal, aga videvikus võivad need paista hallika varjundiga. Kui
Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mis on ette antud meie emakeele poolt. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, me ei leia mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti seepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada -- kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete korrastuse ja liigitusega, mille määrab see kokkulepe. Näiteks, Hope indiaanlastel ei ole
Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja omistame kõigile samasse vahemikku jäävatele lugemitele ühesuguse väärtuse. Kvantimine tähendab ka seda, et tulemusena me vähendame edastatava signaali täpsust. Tekkivat viga nimetatakse kvantimisveaks või heli edastuse korral ka kvantimismoonutuseks. Vastukaaluks väheneb edastatav andmevoog, lihtsustub seadmestik ja väheneb edastusvigade arv.
soovituskiri) Võrdsuse fenomen tendents abielluda välimuselt võrdsel tasemel oleva partneriga Atributsioon füüsiliselt meeldivale inimesele omistatakse paremaid isiksuse omadusi sarnasus on oluline just tähtsates asjades Kas meile ei meeldi ka inimesed, kes täiendavad meid? Sarnasus on domineeriv, täiendamise hüpotees ei ole leidnud kinnitust Meeskondades on töö aluseks sarnasus, kuid teatud aspektides liikmed täiendavad ükesteist. Kui omistame kellelegi ebasiiruse suhtlemises, siis inimene ei meeldi. Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente.
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam pag...
Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms. prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju olfaktsioon - lõhnatundmine naha tundlikkus - puudutuste tajumine materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted, Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad mõjutada seda, mil viisil me omistame sõnumile tähenduse. Organisatsioonisuhtluse puhul saadakse palju mitteverbaalseid märke /teateid keskkonnast. Kommunikatsioon Organisatsioonis Keskkond ja ruum Ruumi kasutamine hõlmab distantsi inimeste vahel, mis tekib kommunikatsiooni käigus, samuti inimeste asendit üksteise suhtes. Keskkond ja ruum hõlmab objekte, mis on meie ümber suhtlemise ajal - ruumi visuaalsed
MAA-ALAD: Läheme metsa, tuleme metsast. NÄGEMISVÄLI : Ta on praegu väljaspool nähtavust. Sündmused ja teod on metafoorselt mõistestatud objektidena, tegevused ainetena ja seisundid mahutitena (võib keeliti mõnikord natuke erineda). Näiteks spordivõistlus on ruumiline ja ajaline, tal on selged piirid ja seetõttu mõistame seda kui objekti sorti mahutit, milles on osalised (objektid), sündmused - start (objekt), jooksmine (aine). 7. Isikustamine Isikustamise puhul omistame inimlikke omadusi asjadele, mis inimesed ei ole. Tema usk keelab tal peeneid prantsuse veine juua. Iga isikustamise juhtum erineb selles suhtes, millistele inimlikele aspektidele see keskendub. Kõigile neile on ühine see, et nad kujutavad endast olemismetafooride laiendusi ja aitavad maailma nähtusi mõtestada - muudavad need palju selgemaks ja võimaldavad meil mõista laialivalguvaid abstraktseid mõisteid
rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2.Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. (naiste...) 3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. (prillid) 4.Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme-ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5.Empaatia- teisesse sissetundmise võime, mille abil tajume inimest. Oluline on ka ühine kogemus-mõistame paremini. 6.Tavatõdedest lähtumine- vaga vesi, sügav põhi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kus suitsu seal tuld. Posetiivsed ja negatiivsed stereotüübid: Naiste positiivsed stereotüübide omadused: on hoolitsev loomus, oskus ja kogemus koduga
Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop.- Inglismaal uurisid ,,tsiviliseerimata" rahvaid nt Aafrikas. MÕLEMAD kasvasid välja mitte-Lääne rahvaste uurimisest. Volkskunde saksa teadlane uurib saksa talupoegi. Völkerkunde saksalane uurib mittesakslasi.
erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3. Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. 4. Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme- ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5. Empaatia- teisesse sissetundmise võime, mille abil tajume inimest. Oluline on ka ühine kogemus-mõistame paremini. 6. Tavatõdedest lähtumine- vaga vesi, sügav põhi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kus suitsu seal tuld. 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, soe, ebakompetentne, külm. 15
a. esimeseks koolipsühholoogiks Küsimuse tekst b. esimeseks elukutseliseks psühhoterapeudiks Erving Goffman kirjeldas, kuidas ... c. esimeseks õnneuurijaks Vali üks: d. esimeseks psühholoogiliseks nõustajaks a. inimesed ennast esitlevad ehk ,,presenteerivad"; Tagasiside b. me omistame teiste käitumisele põhjuseid Õige vastus on: esimeseks koolipsühholoogiks. c. laps saab täiskasvanuks Küsimus 28 d. kujunevad lähisuhted Küsimuse tekst Konformismi uurijatest on tuntuim ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: inimesed ennast esitlevad ehk ,,presenteerivad";
Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest või helidest. Tema kogemuse-kriitika eesmärgiks ongi välja selgitada selle ühtsuse päritolu. Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks epistemoloogilist valikuvõimalust: teadvustatud objekti ühtsus kutsutakse esile kas subjekti tunnetustegevuse või objekti enda poolt
olla ka " kui pole päris selge, kas ilm on piisavalt ilus, et tennist mängida, siis ma helistan Sulle"). Kui me ütleme "kui Sa kuulad raadiot kell 8 siis tead Sa ilmaprogroosi", ei mõtle me sellega lisaks, et "kui Sa kell 8 raadiot ei kuula, siis ei ei tea Sa ilmaprognoosi", sest Sa võid seda kuulata ka kell 9 või vaadata näiteks internetist. Erinevus on selles, et reeglid, mille me igapäevases suhtlemises väidete tähendusele omistame on väga ähmased, samal ajal kui loogilised väited on täiesti üheselt mõistetavad: kui me esitame loogilise väite "kui A, siis B", on tegemist täpselt sellega, mida me mõtleme---mitte midagi vähem ega rohkem. Me võime samuti kasutada sümbolit "Ü" et öelda " ainult siis, kui" või "järeldub". Seega väide BÜA on samaväärne väitega A B. Lõpetuseks "Û" tähendab "järelikult see ja järeldub sellest", või "siis ja ainult siis". Seega on AÛB
üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13. James Fowleri usuastmete teooria. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-
tohutult alahinnanud. Tundub, et atraktiivsete inimestega kokkupuutumisel tekib teatud klõps, vurr reaktsioon. Nagu kõik klõps, vurr reaktsioonid, toimub see automaatselt ja mõtlematult. Seda reaktsiooni võib liigitada kategooriasse, mida sotsiaalteadlased nimetavad haloefektiks. Haloefekt ilmneb siis, kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. 17 Uurimused on näidanud, et me omistame hea välimusega inimestele tihti selliseid häid iseloomujooni nagu andekus, lahkus, ausus ja intelligentsus. Veelgi enam, me anname sellise hinnangu ise teadvustamata, et füüsiline atraktiivsus selles mingit rolli mängib. Alateadlikult järeldatakse, et " hea välimus tähendab head inimest". Uuringuid on tehtud nii tööintervijuudel kui ka kohtusüsteemis. Mõlemad uuringud näitavad, et füüsiliselt atraktiivseid inimesi eelistatakse enam ning mõistetakse palju harvemini vanglakaristus
Võgotski nimetas seda ,,kõrgemateks vaimseteks protsessideks". Nende vahendusel õpib inimene tundma ka kultuurispetsiifilisemat ja abstraktsemat argumentatsiooni ja kujutluste maailma. Keeleliste tööriistade abil inimese sees omandab vestlus iseloomu mõtlemise kaudu. Mõtlemine on vaikiv, sisemine protsess, mida kõrvaltvaataja ei saa jälgida. Mõtlemine võib olla sisemine, kui ka kollektiivne protsess. Vestlust hoiab koos see, kuidas me omistame ja omame tähendusi teatud ühiste mängureeglite kohaselt; et me mõtleme grupis. Luuakse ja säilitatakse ühist arusaama ning arendatakse seda suhtlemises. Arukaim on käsitleda mõtlemist kommunikatiivse töö vormina ning indiviidi ja kollektiivi aktiivse tegevusena. Intellektuaalsed tööriistad on samad, eksisteerigu nad siis kõnes või mõtlemises. Võgotski sugestiivne mõte on, et inimesed on pidevas arengus ja muutumises. Me võime kaasinimestelt ühistegevuse olukordades
"õunsus". Võtta õunalt ära tema omadused, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma. Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Tõestuseks on see, et me tajume erinevaid asju väga erinevalt, seega omistame neile erinevaid omadusi. Seob eksistentsi mõiste tajuga eksistents on tihedalt seotud tajuga ning põhineb sellel.Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul).Maailm on tohutu kogum fenomene ehk hinge ideid (maailm=ideede kobar; asjade ja nähtuste eksistents selles maailmas põhineb sellel, et me neid tajume).On kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust..Tema lahendus põhineb ideede omadustel ja
- kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 8. James Fowleri usuastmete teooria. Teooria põhimõte, astmete sisu ja nimetused. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13)
ning esmased kvaliteedid nagu ulatus ja tahkus, samuti füüsilised objektid, mida keegi ei taju, ja kombatavad objektid, mida vaadeldakse eemalt-et need on kõik fiktsioonid. Kokkuvõte: George Berkeley leiab, et mõisted, mida ei saa viia konkreetseile ja kindlaile kujutlusile, on mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud omadused, nagu vormi, värvi, raskuse jne. Kuid nende eksistents, seistes eraldi sellest, mis on tajumisel antud, on tühi sõna ilma sisuta. Materiaalseid objekte ei ole olemas, olemas on vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Meie aistingud ei sõltu meie endi soovist, olles järelikult loodud väljastpoolt meid ja on põhjustatud mingi vaimse substantsi poolt. Objektid eksisteerivad ka siis, kui me neid ei taju, ja nimelt kõiketeadva jumaluse teadvuses
aga peatehteks. Kokkulepped sulgude kohta: 1. Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on , &, V, ->, <->. 2. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse. tehteid vasakult paremale, siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest loobuda. 3. Valemi välimised sulud võib ära jätta Väärtustus: Kui lausemuutuja A on tõene, siis kirjutame A=1; kui lausemuutuja A on väär, siis kirjutame A=0. Kui omistame korraga tõeväärtused mitmele lausemuutujale, siis seda tõeväärtuste komplekti nimetame väärtustuseks. Tehete väärtuste arvutamine: lausearvutuse valemi F tõeväärtus etteantud väärtustel leitakse järgmiste reeglite abil: 1. Kui F = ¬G, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 0. 2. Kui F = G & H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 1 ja H = 1. 3. Kui F = G V H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 1 või H = 1. 4
samaaegseks täitmiseks, kui on vaja süveneda, et aru saada, siis ei ole võimalik tegeleda samal ajal muuga. Taju omadus on ka taju subjektiivsus (erinevad inimesed omistavad samale objektile samal ajal erinevad tähendused),taju esemelisus (abstraktsele esemele omistatakse tuttava eseme vorm), taju terviklikkus (osa puudumisel konstrueerime ise terviku, täiendame vastavalt kogemusele), taju mõtestatus (omistame esemele tähenduse sõltuvalt oma taustast, kogemusest jne). Erinev on ka inimeste taju tüüp, info vastuvõtmiseks on viis meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine. Üldistades vb öelda, et kõigil on üks juhtiv meel kuid tulemuslikuks õppimiseks on tarvis rakendada kõiki tajukanaleid, sest üks täiendab teist. Arvesta seda koolitustel! (jaotusmaterjalid, näited, rollimängud, slaidid, pildimaterjal.
arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel Piia Maria Nahkur Isikutaju 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas
architecture struct of f_system is component and2 --defineerime and2 komponendi port (a, b : in std_logic; o : out std_logic); end component; component or2 --defineerime or2 komponendi port ( a, b : in std_logic; o : out std_logic); end component; component nand2--defineerime nand2 komponendi port(a, b : in std_logic; o : out std_logic); end component; signal x3i, x2x3or, x1x2or: std_logic; --defineerime muutujad, millele omistame begin --väärtused hiljem U0: nand2 port map (x3, x3, x3i); --võtame nand2 abil x3 inversiooni U1: or2 port map (x2,x3,x2x3or); --võtame or2 abil x2 ja x3 or väärtuse U2: and2 port map (x1,x2x3or,y1); --esimene tulemus and2 abil Tallinn 2017 U3: y2 <= x2; U4: or2 port map (x1, x2, x1x2or); --võtame x1 x2 or tulemuse U5: and2 port map (x3i, x1x2or, y3); -- võtame x3i ja x1x2or and2 tulemuse
Referaat käsitleb liigkõrget, parajat ning madalat enesehinnangut. Samuti püüan anda lühikese ülevaate enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen;
teadussaavutustesse. Usuline tekst ehitab ka inimese enesehinnangu, sest on teada, mis tingimustel inimene vastab püha teksti nõuetele ja jumala tahtele. 8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON: 0. diferentseerimata usk (imikuiga, 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu. 1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja
Nt ellujäämine seotud teistega, ühtsus. Mida Robert Merton ütleb sotsiaalse süsteemi uurimisest? Sotsioloogid peaks uurima ka disfunktsiooni. (funktsioon ja disfunktsioon) Mida tähendab sotsiaalkonstruktivism? Ajaloolased, filosoofid ja teadmissotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Toetub ideele, et meie maailm oleneb meie tõlgendusest, milliseid väärtusi omistame. Mida tähendab fenomenoloogia ning mis on selle üks tähtsamaid uurimisküsimusi? uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast. Meetod, kus uuritakse väikest valimit intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Fenomenoloogilise uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid arusaamu mõne elulise nähtuse/fenomeni kohta. 1
Graafilised hinnanguskaalad; detailiseeritud hinnanguskaalad; võrdlevad hinnanguskaalad; enese hindamise vs teiste poolt hindamine Hinnanguskaalade konstrueerimine ja kasutamine: Süstemaatilised vead- halomoonutus; heldekäelisuse viga; äärmuste vältimine; kontrasti viga Halomoonutus tähendab kui mingi objekti suhtes, mida me uurime, on vastajal mingid üldiseid hoiakud, siis see levib hinnangutele. · Heldekäelisuse viga- me omistame meeldivamatele objektidele paremaid tulemusi · Äärmust kaldutakse vältima, seega pole mõistlik kasutada väga lühikesi skaalasid. Viiepalli skaalas on jahe ja soe....keegi ei kasuta; alati ja mitte kunagi. Mida tuttavam on objekt, seda paremini me hindame · Kontrasti viga on seotud, mis on seotud eelmise hinnangu andmisega. Kui see on negatiivne väga, siis järgmine tundub positiivne. Juhuslikud vead- väsimus, tähelepanematus; skaala kasutamine Mida teha vigade vältimiseks-
readln(n); for i := 1 to n do begin writeln('Sisesta ' , i , '. element: '); readln(mas[ i ]); end; end; (* Protseduuri lõpp *); function MaxEl(massiiv : array [1..10] of integer; arv : integer ) : integer; (* erinevalt eelmisest protseduurist on see funktsioon programmist *) (* sõltumatu - teda võib samal kujul kasutada ka teises programmis *) var i,suurim : integer; begin suurim := 0; for i := 1 to n do if massiiv [ i ] >suurim then suurim := massiiv [ i ]; MaxEl := suurim ; (* Lõpuks omistame leitud arvu f-ninimele *) end; procedure Väljasta; var i, suurim : integer; begin writeln('Massiiv oli : '); for i := 1 to n do write (mas [ i ] : 6 ); writeln; suurim := MaxEl (mas); writeln(' Maksimaalne element oli ', suurim : 4 ); end; NB! Kui üks alamprogramm kasutab teist, peab teine alamprogramm olema deklareeritud esimesest eespool. PROOVIGE ISE: Kirjutage protseduur ja funktsioon (programmist sõltumatud), mis sisestavad tabeli (näit, 4 x 4) ja leiavad selle maksimaalse ja
Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade 14 kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. George Berkeley võttis kasutusele ütluse: esse est percipi ( olemas olla tähendab olla tajutav). Rene Descartes'i üksidee: cogito, ergo sum (mõtlen järelikult olen olemas). Kasutatud kirjandus Descartes, R. Arutlus meetodist. Tallinn, 1995 Descartes, R
kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis
lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse järeldusi käepärast oleva (sageli lünkliku ja moonutatud) materjali alusel 5) keskmise vea efekt- tendents pehmendada hinnanguid äärmuslikele külgedele teises inimeses keskmiste näitajate suunas 6) järjestuse efekt- vastuolulise info puhul omandavad suurema kaalu need andmed, mis esitatakse järjekorras esimesena, tuttava inimese puhul on kõige
väärtuseks sai olla kas mõni number, sõne või false/true, kuid objekti väärtuseks võib olla segu nende kolme andmetüüpide väärtustest. Võib ka öelda, et objekt koosneb omadustest ning igal omadusel on nimi ja väärtus. Objektide loomine ja objekti omadused. Objekt luuakse new operaatoriga. Loome uue tühja objekti (objekt ilma ühegi omaduseta): var o = new Object(); Objekti omaduste väärtustele pääseb ligi kasutades punkti: var raamat = new Object(); //omistame objekti raamat omadusele nimega pealkiri väärtuse raamat.pealkiri = "Aabits"; Alates versioonis JavaScript 1.2 on ka teine viis luua uut objekti: var isik = { nimi: "Ants Karu", vanus: 56, abielus: true, email: "[email protected]" }; 8 9 Objekti isik omaduste nimed on nimi (mille väärtuseks on sõne "Ants Karu") , vanus
tegevusega (koostöötamine). On järjestunud vastavalt sellele kuidas nad mõjutavad tööalaseid otsuseid ja hinnanguid (töö korraldus, tulemuste hindamine, tööalased valikud). Peegeldavad püstitatud eesmärke või eeldatavaid tasusid. : 39. Tööga seotud hoiakud, nende mõju töisele käitumisele. Soov olla organisatsiooni liige. Pühendumine ametile. Tööga rahulolu. Hoiak mõjutab käitumist. Tähendus, mille omistame tööle, mõjutab ka meie hoiakuid töö suhtes ja kujundab käitumist: Eetiline lähenemine suurendab eneseväärikust, edu on inimese jõupingutuste tulemuseks; Organisatsiooniline lähenemine -töö on oluline, kui mõjutab organisatsiooni ja toetab ja tugevdab inimese positsiooni organisatsioonis; Marksitslik lähenemine töö on inimeseks olemise ja eneseteostuse aluseks, kuid praeguse korralduse juures võimaldab
läbilaskev katus või mitte. Luule .vs. Proosa. Kujundid mida seostatakse luule ja proosaga, aga kontsertratsioon on luules / proosas väiksem. On tunnuseid millega luulet proosast eristada: rütm, värss, riim. Vanasti räägiti luulest kui seotud-, proosast kui sidumata kõnest. Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J. Lotman), luule on märksa vanem kunstiline vorm kui proosa. Varasema aja kõne (luulelisem). Luulekeel erineb loomulikust keelest. Loomuliku keele all mõtleb Lotman igapäevast keelekasutust või laiemalt grammatilisi süsteeme nagu keeled (Vene, Saksa, Prantsuse jne). Tekivad sekundaarsed modelleerivad süsteemid. Luule, proosa, kujutav kunst on sekundaarsed modelleeringud. Värsskõne on esmane kunstiliik, mis tekib loomuliku kõne
g. Def. Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil. g.i. Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem. g.ii. Kui on lausearvutuse valem, siis ka ¬ on lausearvutuse valem. g.iii. Kui ja on lausearvutuse valemid, siis ka ( & ), ( ), ( ) ja ( ) on lausearvutuse valemid. 3) a. Kui vaatluse all on korraga hulk lausemuutujaid ja me omistame tõeväärtuse igale muutujale, siis nimetatakse sellist tõeväärtuse komplekti muutujate väärtustuseks. b. Tehete toimet võib ülevaatlikumalt kirjeldada tõeväärtustabeliga, mille vasakus osas on valemi argumentide kõikvõimalikud väärtused, paremas osas aga tehete tulemused. c. Lausearvutuse valemit nimetatakse c.i. Samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtustusel tõene, valemi tõeväärtuste
Ehk siis teose vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline”? Hüpoteetilise intentsionalismi puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. -väidetakse, et miski (näiteks moraaliväärtused, ilu, teadmine, esteetika, tähendus on suhteline, sõltudes mingist raamistikust või vaatekohast (näiteks individuaalsest subjektist, kultuurist, ajastust, keelest, mõisteskeemist
,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa" 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku ,,Sellest, et hea ja kurja..." ning seostage see renessansi üldiseloomust.-ga Arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Hädad (või haigused) pääsevad meisse ainult meie arusaama kaudu, meie võimuses on neid põlata või heaks pöörata. Meie kujutlusvõime on see, mis annab kurjusele või kohutavale niisugused omadused, meie võimuses on seda muuta. Meie ise omistame haigustele ja viletsusele, solvangutele kibeda maitse, kuid võiksime omistada hea maitse, see on meie endi kätes. Mõned inimesed peavad surma, vaesust ja valu oma peamisteks vastasteks, samas teised peavad seda maise elu piinade ainsaks pääseteeks. See, mida väidetakse, mis paneb inimese surma kartma, on valu, surma tavaline eelkäija. Kuid tegelikult püüab inimene end valede põhjustega välja vabandada. Just see, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu talumatuks
erinevust kodus ja koolis. Religioon vanaduses on seotud ennekõike mõtestamise, tervise ja ka suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks märksõna. Need on töö ja küpsus 25. James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Usu sisu, ehk see mida usutakse, on Fowleri järgi määratud kolme kategooriaga. Need on esiteks väärtused, mida me teadlikult või alateadlikult tunnustame. Teiseks, väekujundid (images of power), kellele või millele omistame jõu. Kolmandaks, vägijutud (master stories), mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi ja vastame neile. Fowler usu sisu väärtuse- ja loopõhisena. Seega loovad iga religiooni omanäolisuse väärtused, kirjeldused üleloomuliku jõu allikate kohta ja narratiiv. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et
NÄIDE 2. Ülesanne Saadava suhkru mass moodustab P % töödeldava suhkrupeedi kogusest. Kui palju on vaja suhkrupeeti X tonni suhkru saamiseks? Lahendus Avaldame K analoogiliselt eelmisele näitele: K = (100/P)*X Selleks, et leida suurus K, on meil vaja teada suurusi P ja X. Programmeerimise kontekstis öelduna tähendab see seda, et muutuja K väärtuse leidmiseks on meil tarvis omistada muutujatele P ja X väärtused. Eelmise näitega samaväärse programmi saame, kui omistame neile muutujatele eelmises ülesandes püstitatud väärtused: P r o g r a m m N2.1 P = 12.5 X = 350 K = (100/P)*X VÄLJASTA K Lisaks omistamislausele leidub veel teinegi võimalus muutujale väärtuse omistamiseks - see on väärtuse sisestamine standardprotseduuri abil. Tähistame sellist protseduuri sõnaga Programmeerimise algkursus 27 - 89 'SISESTA' ja kirjutame programmi, mis aitab meil lahendada kõiki teise näite alla kuuluvaid ülesandeid:
Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub. Mõõtmisel nt Likerti skaala (1.....7) vastus ei pruugi tähendada sama asja, mida koostaja mõtles, sest jaotamine on kunstlik. Teadmised on Minu teadmised, pean teadma, kuidas Mina teadmised erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile kuulub ja vastupidi. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. Mis on mina? 1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära kirjeldades Alati ei saa tõestada, kuid võib määratleda. Määratlemine on mõistmiseks vältimatult vajalik! Küsimus on, kui täpselt me oskame määratleda
kavatsustest ülekantud-ammendatud. Ehk siis teise vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis "hüpoteetiline"? Selle puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust, ennast või muud taolist relatiivseks sõltuvaks mingist vaatekohast. Väidetakse, et miski(näiteks moraaliväärtused, ilu jm) tähendus on suhteline, sültudes mingist raamistikust või vaatekonast. Eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud. 7
kogusest. Kui palju on vaja suhkrupeeti X tonni suhkru saamiseks? Lahendus Avaldame K analoogiliselt eelmisele näitele: K = (100/P)*X Selleks, et leida suurus K, on meil vaja teada suurusi P ja X. Programmeerimise kontekstis öelduna tähendab see seda, et muutuja K väärtuse leidmiseks on meil tarvis omistada muutujatele P ja X väärtused. Eelmise näitega samaväärse programmi saame, kui omistame neile muutujatele eelmises ülesandes püstitatud väärtused: P r o g r a m m N2.1 P = 12.5 X = 350 K = (100/P)*X VÄLJASTA K 32 / 115 Lisaks omistamislausele leidub veel teinegi võimalus muutujale väärtuse omistamiseks - see on väärtuse sisestamine standardprotseduuri abil. Tähistame sellist protseduuri sõnaga 'SISESTA' ja kirjutame programmi, mis aitab meil lahendada kõiki teise näite alla kuuluvaid ülesandeid:
annaabi.ee 
