Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega,
Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti. 3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse. Tänapäeva demokraatia tunnused · Vabad ja õiglased valimised · Alternatiivsed teabeallikad · Konkurents võimu nimel · Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) · Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud · Kodanikuvabadus ja inimõiguste tagamine
olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: võib rakendada tervisepiirangut ning piirata kohtulikult karistatute (vangide) õigust valida. A. vanusepiirangu variandid PS § 7 Riigikogu ei saa valida alla 18 vanused isikud. Riigikokku ei saa kandideerida alla 21 vanused isikud. Presidendiks ei saa kandideerida alla 40 vanused isikud. Kohalikku omavalitsust ei saa valida alla 16 vanused isikud Kohalikku omavalitsusse ei saa kandideerida alla 18 vanused isikud. B. kodakondsuspiirangu variandid PS § 7 ' Riigikogu- ei saa valida ega kandideerida mittekodanikud. Kohalikku omavalitsusse- saab kandideerida- Eesti kodanik, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c
* proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideerija peab olema vähemalt 21 aastane kes saab rohkem hääli (isik või
(nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid.Väljend "kodanikualgatuse korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. Üks kodanikualgatse näiteid on Teeme ära 2008, üle-eestiline koristuskampaania, kus üle Eesti inimesed koristasid end ümbritevat keskkonda.Ettepanekutega pöördumine kas omavalitsusse või valitsusse on hea tee anda märku, mida võiks teha ja mida rahvale vaja on. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/madlimaria/rahva-osalemine-valitsemises http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/demokraatia-2276782? next_slideshow=1
" Alkirjade korjamine on tegelikult lihtne ja viimasel ajal tehakse seda päris tihti (viimati Savisaare vastane). Leitakse probleem, sõnastatakse ja leitakse ka lahendus, mida peaks tegema. Lehte hakatakse reklaamima ja jagama. Nõusolijad ja pooldajad kirjutavad alla ja sellest kui palju on allakirjutanuid sõltub edaspidine. Kogunud piisava aja alkirju saadetakse leht kõigi heakskiitjate nimedega näiteks siis riigikokku või omavalitsusse. Heal juhul pannakse seda tähele ja võetakse midagi ette. Halvemal juhul ei tehta sellest lihtsalt välja ja töö on luhta läinud. Kuid on olemas veel üks võimalus. Kõige tugevam ja kindlasti toimiv. Protesteerimine. Protestida saab mitut moodi. Kindlasti oleme näinud seintele kinnitatud palkateid ja kuulnud sõimavaid lauseid, samuti oleme ka näinud ja kuulnud uudiseid steikidest. Tavaliselt väikeste palkade pärast, aga see ei puuduta otseselt valitsust.
Seega inimene võib talitleda oma usu järgi, kui see ei sega teisi inimesi. Põhi punkt on see, et inimest ei tohi dikrimineerida tema usu järgi. Jah, see on nii kuid ainult paberil. Seega see ,,vabadus" on müüt, sest kui võtta Araabia maid ning seal olevaid sõdu siis need on usu pärast. Neile surutakse Euroopa uskumused peale. Mis tõestab, et usu vabadus on müüt. Valiku vabadused ehk hääle õigus nii meestel kui ka naistel, kandideerimis võimalus Riigikokku või omavalitsusse, vabadus valida ise oma haridustee. See on tegelikkus. Kui samas need punktis on kohustused ühiskonna ees ning näitab osalust ühiskonna tegevustes. Inimese vabadus 21. sajandil on kahepoolne asi. Mõnes asjas inimesel on palju vabadusi, samas on ka piiranguid. Ning iga üks peaks ise otsustama kas tema vabadus on müüt või tegelikkus.
Kodukohas saab osaleda näiteks küla koosolekutel, küla istungitel, talgupäevadel ja nii edasi. Koosolekutele võivad tulla mingisugused tähtsamad inimesed, kes räägivad praegusest ja tulevasest küla elust. Ma arvan, et demokraatias on tähtis, et kodanikud ei jääks ühiskonnas toimuvat lihtsalt pealt vaatama, vaid osaleksid ühiskonna arendamises. Selleks, et ühiskond areneks on väga tähtis, et need inimesed, erakonnad keda me valime riigikokku, omavalitsusse või muudele poliitilistele kohtadele saaksime usaldada. Selleks, et kodanikud saaksid suhelda nendega, keda nad usaldada tahavad, saavad nad suhelda minu teada netis foorumites. Koolis oleks võimalik osaleda aruteludes, mida õpetajad või klassikaaslased esitavad ja nende asjade üle arutleda. Kool korraldab ka ise igasuguseid küsitlusi koolis toimuva ja selle kohta. Koolis toimuvad ka koosolekud, et mida võiks või tuleks koolis muuta mis muudaks kooli paremaks.
majanduslikud tegurid. Pikapeale langeb ka väikelaste suremus. Kaasaegset rahvastiku tüüpi iseloomustab madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine. 2.4 Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus.Enamasti peetakse arvet sellise rände üle,mis toimub üle administratiivipiiride.Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet.Välisrände puhul asuvad inimesed elama teise riiki ,siserände puhul kolitakse teise omavalitsusse. Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Kui aga ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma, siis on see sundränne.
EHITUSPROJEKT Referaat Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet ehitama. EHITUSPROJEKT On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked
*Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Kodanike ja mittekodanike õiguste erinevused: *põhiõigused e. inimõigused kehtivad kõigile *Eesti kodanike kohustus-õigus on sõjavägi, mittekodanikel pole *tähtsates riigiametites võivad töötada vaid kodanikud *tollis, piirivalves, politseis ainult kodanikud *kodanikul on õigus välismaal olles riigi kaitsele *kodanik võib alati riiki tagasi pöörduda *riigikokku, europarlamenti, kohalikku omavalitsusse kandideerida kodanikud *kohalikku omavalitsust valida ka alalise eluloaga Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil
vastupidi. 3. Milline on ,,õige" ideoloogia ehk kuidas valida erinevate ideoloogiliste tõekspidamiste vahel? Mida oli ühist 20. sajandi vasak- ja parempoolsete äärmusideoloogiate kommunism, natsism, fasism ellurakendamisel? - 1.6 1. Mõtestage lahti Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1. - Sesti on iseseisev riik, ei pea kellestki sõltuma. Kõrgem riigivõim on rahval, kes valib omale esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse. Keegi ei saa Eestilt iseseisvust ära võtta ning teda võõrvõimu alla panna. 2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru.
43. tööde juhataja kabinetis 44. kergesti juurdepääsetavas kohas 45. lukustatud kapis 14. Mitme tööpäeva jooksul on tööandja kohustatud uurima tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi ning koostama raporti? (1) 46. 7 47. 10 48. 13 15. Kuhu peab tööandja viivitamata teatama surmaga lõppenud tööõnnetusest? (2) 49. kohustusliku kindlustuse andjale (haigekassasse) 50. kohalikku omavalitsusse 51. kõrgemalseisvale organisatsioonile 52. politseisse 53. tööinspektsiooni 16. Mitu eksemplari tööõnnetuse raportist tuleb väljastada Tööinspektsioonile? (1) 54. 0 55. 1 56. 2 17. Kui palju peab olema tööruumis õhuruumi ühe töötaja kohta? (1) 57. vähemalt 3,5 m³ 58. vähemalt 10 m³ 59. vähemalt 15 m³ 18. Millised peavad olema olmeruumid? (2) 60
· On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid. · Sotsiaalmaksu suurus on 33% 33% - 20% läheb pensionifondi ja 13% läheb haigekassasse. ( Lisaks sotsiaalmaksule maksab ettevõtja töötaja pealt 1,4% töötuskindlustusamaksu- st raha läheb töötukassasse) MAAMAKS- Otsene riiklik maks · On kuni 3,5% maa hinnast · Maksu suuruse kehtestab kohalik omavalitsus · Ka tulud lähevad kohalikku omavalitsusse. · Teatud tingimustel võib olla maksus vabastatud või väiksem maks. RASKEVEOKIMAKS · Kehtestatud aastast 2003 · On veokitele, millel on suurem kandevõim, kui võib olla · Maksust on vabastatud riigiametid ( tuletõrje) · 2003.a kaotati Tallinnas mootorsõidukimaks. RIIKLIKUD KAUDSED MAKSUD- Maks tarbimise pealt, mille maksab lõpuks kinni tarbija. Suurim riiklik kaudne maks on käibemaks Alates 1.07.2009 on see 20%. ALANDATUD KÄIBEMAKS.
varahooldusõigus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Seega on Teil, kui huvitatud isikul, võimalik pöörduda kohtusse või lapse elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse (eestkosteasutus), kellega koostöös selline avaldus esitada. Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, 3 kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või
Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik) VALITSEMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE (enamusvalimiste süsteem) (võrdeline) SISU * ühemandaadilised * mitmemandaadilised valimisringkonnad – igast valimisringkonnad
Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaprobleemidega, kuid palju efektiivsem oleks kui sellega tegeleks terve osakond spetsialiste. 3. Säästev transport. Erinevate meediakanalite kaudu tuleks rohkem teadvustada inimestele, et jalgsi kõndimine ja jalgrattaga sõitmine on kasulik nii endale kui teistele ning samuti
looduskaitseseadus, KOKS jm) - Jäätmeveo korraldus (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmehoolduseeskiri (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmekava (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Koerte ja kasside pidamise eeskiri (aluseks KOKS) - Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused 8. Protseduurid ja loetelu vajalikest dokumentidest, mida on vajalik koostada kohalikku omavalitsusse tööle asudes: Kõigepealt toimub suuline läbirääkimine, kus jõutakse kokkulepeteni. Seejärel sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel tööleping, kus on märgitud tööle asumise kuupäev ja lepingu tähtaeg (kas on tähtajatu või tähtajaline leping), too sisu, tööaeg, töötasu, puhkus, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ja lõppsätted (millest juhinduvad osapooled töölepingu sõlmimisel). Töölepingust
Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk
Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond. Meie ülemaailmseks katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP- ED). Suhtumine kohalikku omavalitsusse ja haldusreformi · IRL-eesotsas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga toetab haldusreformi ja selle läbiviimist võimalikult kiiresti. Vastupidiselt teistele erakondadele. · S-V.Kiisler esitas eelnõu, mis võimaldaks haldusreformi läbi viia 2009.aasta, kohalikel valimistel. · Eesmärk tagada KOV üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase, kogu Eesti territooriumil läbi OV tugevndamise ja kohaliku demokraatia arendamise,
1.6 Demokraatlik ühiskond DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma heaks näiteks on referendum kui valijaskonna esindajaid nt parlamenti või kohalikku kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks valimisviisist peavad valitud isikud kasutama pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest äärmisel juhul ka protestiaktsioone. rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus ehk ühiskondlik pluralism. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused:
Parempoolsed ideoloogiad üritavad säilitada traditsioonilisust ja ei ole muutustele vastuvõtlikud. Näited parempoolsetest on Liberalism ja konservatism 11.Iseloomusta vasakpoolseid ideoloogiaid. Vasakpoolsed ideoloogiad on reformimeelsemad ning taotlevad seda, et riik rohkem majandusse sekkuks. Sotsialism, kommunism 12.Selgita esindusdemokraatia mõistet Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud oma esindajaid parlamenti või kohalikku omavalitsusse ning nad võivad valida neid erinevalt. Valitud inimesed peavad kasutama oma võimu rahva nimel 13.Pane kirja tänapäeva demokraatia tunnused Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Seaduse ülimuslikkus Inimõiguste tagamine Võimude lahusus 14.Selgita skeemi abil võimude lahususe põhimõtet. Näited Eesti kohta
ül: 1.kohapealse elu korraldamine 2. kohapealsete väeosade varustamine Omavalitsus süsteem: Kõrgem asutus Maapäev. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel (täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad, koostatud 1730- 40-ndatel). Linnade esindajaid ei käinud (ei kutsutud). Aadlimatriklite eesmärk - kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke Linnade olukord: · väiksemad (sõjas laostunud linnad) mõisnike kätte, elanikkonda koheldi kui talupoegi (Viljandi, Rakvere, Paide) · suuremates poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine praktiliselt võimatu. Linnade ja Rüütelkondade vahel vastuolud, kuid linnade ühisrinnet ei teki omavaheliste vastuolude tõttu. Lisaks on linnades vastuolusid linnavalitsuse ja linnakodanike vahel (Trt.).
sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11.Demograafilise ülemineku etapid. 1)Traditsiooniline rahvastiku tüüp e. I etapp. Sündimus kõrge 30-40, suremus kõrge 30-40. Rahvaarvu muutumine on nullilähedane. Rahvastiku vanuseline koosseis-palju laps vähe vanureid, keskm eluiga vaid 40-45 a
Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim Demokraatia vormid Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimused. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. Eestis hetkel selgelt ka eliitdemokraatia ehk ühiskonna
Need on Sooru (elanike arv- 283),Tagula (elanike arv- 180), Iigaste (elanike arv-55), Jaanikese (elanike arv-59), Korijärve (elanike arv-50), Muhkva (elanike arv-9), Paju (elanike arv-79), Rampe (elanike arv-62), Supa (elanike arv-33), Tinuküla (elanike arv-7), Tõlliste (elanike arv-113), Vilaski (elanike arv-25), Väljaküla (elanike arv-66). Tõlliste valla rahvaarv väheneb iga aastaga. Uute töökohtade otsimisel rändavad inimesed linnadesse ja asuvad elama juba vastavasse omavalitsusse. Viimasel viiel aastal on rahvaarv vallas vähenenud 6% . Tõlliste vallas tegutseb 34 füüsilisest isikust ettevõtjat, 22 osaühingut, 2 tulundusühistut ja 4 aktsiaseltsi. Suurimad tootmisettevõtted on metallitööstus OÜ Otolux ja puidutööstus OÜ Muhkva. Suurimad põllumajandusettevõtted AS Laatre Piim ja OÜ Linnu talu. Kool asub Tsirguliinas, Tsirguliina keskkool (213 õpilast) ja lasteaiad Laatre lasteaed, Tsirguliina lasteaed ja Sooru lasteaed. (3) Infrastruktuur
Euroopas algas 18. Saj., P.-Ameerikas ja suuremas osas Euroopas on kaasaegne rahvastikutüüp, rahvaarvu kasv on stabiliseerunud. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilisest plahvatusest ja on teises etapis. Rahvaarv seal kasvab endiselt, kuid vähem kui varem. Aafrika ja teised mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad). Ajaloo suurim sundränne oli neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse 17. ja 18. Saj. Tänapäeval põgenetakse palju Afganistanist, Pakistanist
(1p) 4. Selgitage, kuidas eristada EV põhiseaduses loetletud universaalseid inimõigusi ainult EV kodanikele antud kodanikuõigustest? (1p) Riigipõhised on eristuvad. 5. Nimetage kaks võimalust, kuidas saab EV kodanik teostada kõrgeimat riigivõimu? (2p) Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. 6. Mis poliitilised õigused saab EV kodanik (3p) 18-aastaselt: 1) on hääleõiguslik 2) saab kandideerida kohalikku omavalitsusse 21-aastaselt: 1) võib riigikogusse kandideerida 7. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünni järgi? (1p) Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnist. 8. Millal võib kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana? (1p) § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 9. Riigikogusse kandideerimisega on Eesti vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang
näiteks kõrgepingeliinid, tänavavalgustus ja igasugune muu oluline info. Kõikidele objektidele lisatakse sügavus kõrgus ja kõik muud vajalikud parameetrid. Seda on vaja selleks, et kui mingi aja pärast peaks midagi juhtuma trassiga, näiteks maalaune kanalisatsiooni toru lõhkeb, siis oleks teada kust ja kui sügavale kaevata, et see kätte saada vähese jõupingutusega. Samuti on ehitusjärgne dokumentatsioon vaja viia linna planeerimis ametisse või kohaliku omavalitsusse, et saada kasutusluba. Ehitajal on kohustus ka geodeetilised teostusjoonised korrektselt esitada linnale. Linn tahab alati saada geodeetiliste mahamärkimiste akte koos geodeedi allkirjaga ja kirjanurgaga. Kuna need lisatakse riiklikku geoportaali. Kõik teede ja platside geodeetilised joonised samuti. 10 4 Geodeetilistel töödel kasutatavad instrumendid 4.1 Teodoliit
Osalus- ja elitaardemonkraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal pole ainuvõim jagab võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada
raskendus oli Eestis veel ligi 500 tuhat määramata kodakondsuseta isikut(kodakondsus ja migratsiooniamet), kellest mõned küll said endale hiljem Eesti kodakondsuse naturaliseerimise käigus, aga suurem osa neist asus taotlema alalist Eestis elamise luba ning välismaalase passi. See aga ei anna neile sama suuri õigusi, kui kodanikele näiteks ei saa välismaalase passiga paljusid töökohti, ei saa kandideerida nii riigikokku, kui ka kohalikku omavalitsusse ning see paneb neid tundma sotsiaalselt kõrvalejäetuna ning tekitab neis tunnet, et Eesti kodakondsuspoliitika on ebaõiglane, kuna neid ei kohelda kodanikega võrdväärselt. Mitte-Eestlaste arv, kel on määratlemata kodakondsus on küll aastatega langenud ligi 115 tuhande isikuni, kuid see arv ei näi muutuvat. Ehk tundub neile kodakondsuse saamine naturaliseerimise korras liiga raske, või nad ei soovigi endale Eesti
Itaalia võitlusvõimelised mehed olid kõik Rooma riigi käsutuses ja pidid võitlema ka väljaspool Itaaliat . Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas aga pikka aega vähemuses . Riigile osutatud teenete eest võis aga Rooma kodakondsuse saada nii üksikinimene kui ka terve linn . Rooma kodanike arv järjest kasvas ja see suurendas Rooma mõjuvõimu Itaalias veelgi . Itaaliast väljapoole jäävad vallutatud linnad olid provintsid . Nad olid Rooma riigi omand ja maksustatud . Omavalitsusse ja kohalikkesse asjadesse ei sekkutud ja iga provintsi valitses asehaldur , kes oli tavaliselt endine magistraat . Asehaldur kaitses linna välisvaenlaste eest, kogus makse, hoidis ära vastuhakud , täitis ülemkohtuniku ülesannet . Kasutasid oma ametit ära isiklikuks rikastumiseks . Pressisid raha välja, võtsid altkäemaksu jne . 23.6 Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal . Rooma ühiskond oli põhiliselt põllumajanduslik
· Euroopa Liidu 4 vabadust: Inimeste Kaupade Kapitali Teenuste Vaba liikumine liikmesriikide piires Euroopa kodakondsus · Riikide ülene · Vaba liikumine liikmesriikide vahel · Õigus võtta kaasa Pensionistaaz Tervisekindlustusega tasuta arstiabi Valida ja kandideerida omavalitsusse ja europarlamenti Euroopa Liit vs Euroopa Nõukogu 9. mai 1957 EMÜ 5. mai 1949 27 liiget 43 liiget Eesmärk: edendada rahu majandusliku Tegevusvaldkonnad: inim, kultuurilised, koostöö kaudu. EL huvide kaitsmine sotsiaalsed õigused ja haridus ning kultuur maailmas. Brüssel ja Luxembourg Strasbourg Eesti liitus 2004 Eesti liitus 1993
Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Presidendil on õigus algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist. Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler? Riigikont on 5 ja õiguskantsler 7 Mis poliitilised õigused saab Eesti Vabariigi kodanik 18- j a 21-aastaselt? Too mõlema kohta kaks näidet. 18- aastased valimisõigus, erakonda saavad kuuluda, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-aastased õigus kandideerida Riigikokku ja kandideerida Europarlamenti. Tee vähemalt kaks põhjendatud ettepanekut Eesti Riigikorralduse muutmiseks või täiendamiseks. *KOV võimu vähendamine, et vältida ,,riiki riigis" *Halli passi omanikud hääleõiguseta Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel; Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; Riigikogu poolt kiireloomulisena.
3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: 1.Paldiski maakond 2.Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa 3.Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi (sai tagasi) Poliitilised ümberkorraldused: 1. kõik mõisnikud võrdsed 2. uus aadli ja linnade omavalitsus 3. 1783- pearahamaks 5
Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a. kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Parlamendi- ja presidendivalimiste puhul on ka kodakondsusnõue. Vanusepiirang Eestis: hääletada võivad inimesed alates 18. eluaastast, kohalikku omavalitsusse kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja Euroopa parlamenti 21-aastaselt ja presidendiks 40-aastaselt. Valimistel on vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on
a. jäid Iirimaa põjapoolsed krahvkonnad Suurbritannia koossesu. · Põhja-Iirimaa elanikond jagunes protestantlikeks inglasteks ja sotlasteks (enamus, ca 1 miljon) ning katoliiklikeks iirlasteks (vähemus, ca o,5 miljonit). · Suurbritannia sotsiaalmajandusliku olukorra üldine halvenemine 1960-ndatel aastatel. Põhja-Iirimaa oli riigi üks mahajäänum osa. · Iirlaste poliitiline diskrimineerimine - Põhja-Iirimaal kuulusid omavalitsusse ainult protestandid. · 1968.a. alustas IRA kampaaniat Põhja-Iirmaa ühendamiseks. IRA (Iiri Vabariiklik Armee) jaguneb: · IRA poliitiline tiib Sinn Fein · IRA sõjaline tiib (NB! hiljem eraldus IRA-st radikaalsemalt meelestatud võitlejate rühmitus, kes hakkas ennast nimetama "tõeline IRA") IRA võitlusmeetodid · pommiplahvatused · atendaadid · näljastreigid vanglates protestiks inglaste tegevuse vastu (1981.a
(rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained
riigiasjade otsustamisel. · 18.saj valgustusfilosoofia taaselustas domokraatia idee, ent antiikajale omase osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti välja esindusdemokraatia põhimõte inimene ei pea riigiasjade otsustamisel ise osalema, vaid ta valib oma esindajad üleriigilisse esinduskokku. · Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond valib oma esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse). Samas täiendab osalusdemokraatia läbi referendumite või kodanikualgatuste esindusdemokraatiat. · Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees.
reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Kõrgem asutus Maapäev Maapäev - maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal sõnaõigus vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Maapäevadel otsustati: 1) kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2) valiti ametimehi omavalitsusse 3) valiti haagi- ja sillakohtunikke aadlimatriklid - 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid Aadlimatriklite eesmärk- kaitst põlisaadli uusaadli eest Katariina II poliitilsed ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II sai troonile 1762aastal ja oli troonil 34 aastat Katariina II- Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt,
(Vaatan eelmise küsimuse pealt) 11. Demokraatia vormid tänapäeval Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäeva demokraatia kõige levinum vorm, kus Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud küsimuse üle. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru. juhul ka protestiaktsioone. II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus
Omavalitsuse süsteemi kõrgem asutus oli Maapäev. Maapäev käis koos iga 3 a tagant. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimartikli alusel. Aadlimartiklid- täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad(koostatud 1730-1740). Nende eesmärk oli kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: ● kohaliku elu tähtsamaid küsimusi ● valiti ametimehi omavalitsusse ● valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: ● Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond ● Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ● Tartu maakonnast lahutati Võrumaa ● Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783)
5) Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? 18-aastaselt 6) Eesti Vabariigi kodanikku võib takistada hääleõiguse kasutamisel, kui ta on kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas 4. Nimeta 1) Igaühe õigused, mis Eesti riigis tagatakse põhiseadusega piiramatult igale Eestis viibivale isikule. Õigus elule, õigus riigi ja seaduse kaitsele, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus pöörduda riigiasutusse, omavalitsusse ja ametiisikute poole, igalühel on õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 2) Igaühe õigused, mis Eesti riigis üldjuhul on tagatud igale Eestis viibivale isikule, kuid mida võib teatud tingimustel piirata. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, õigus rääkida, trükkidda, õigus perekonna ja eraelu puutumatusele, õigus vabalt liikuda, õigus eneseteostusele, igaühe omand on puutmatu ja võrdelt kaitstud. 3) Üksnes kodanikule kuuluvad õigused.
Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 31. Millised etapid eelnevad enne kui antakse ehitusluba? (iseloomustage etappe) Enne hoone ehitamist tuleb taodelda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: 1)eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised 33. Mis on eskiisprojekt?
hea teeninduse järgselt hea tuju edasiandmine) ja in-te kasvamist ja arenemist ( nt uus töötaja, kollektiivi mõjud, praktikal olles) 75. Kuidas mõjutab t.kultuur v selle puudumine org-i edukust? KÕIKE mõjutab 76. Kuidas mõjutab koha (riigi, linna jne) mainet? Riigid ja sihtkohad konkureerivad omavahel nii investeeringute kui külastajate võitmiseks, sageli ka elanike juurdevõitmiseks. Iga elanik ning külastaja toob rohkem v vähem raha sisse nii riiki kui omavalitsusse. Valikul mängib rolli selle koha sõbralikkus/heasoovlikkus/abivalmidus/hoolitsus st kõik see mis iseloomustab t.kultuuri olemasolu. 77. Millisel moel saab t.kultuur kujundada külastajate hinnangut maale/kohale ja rahvale? Oleneb sellest kuidas on arendatud see erinevates kohtades, ideaalis kõikides kohtades. Koguhinnangut mõjutab kogu teenindusprotsess, ka kohalikud inimesed ning keskkond. 78. Kuidas mõjutab in-te kasvamist? Küsimus 74. 79. Millised on t
Töötuskindlustusmaksega ei ole kindlustatud – FIE, vanaduspensioniikka jõudnu, Notar jt. Maksude kehtestamise peamine eesmärk- tagada riigi toimimiseks Maksumäärad: - Eesti Vabariigis on proportsionaalne maksumäär: võrdeline ehk ühesugune % (maksumäär) maksustatavatelt tuludelt - progressiivne ehk astmeline (KE,SDE) - regressiivne maksumäär Füüsilise isiku tulumaks – 21% maksustavatelt tuludelt, tulumaksuvaba miinimum 144€ Laekub nii riigieelarvesse kui omavalitsusse Sotsiaalmaks- riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad!! 33% Maamaks- laekub 100% ulatuses kohaliku omavolitsuse eelarvesse, maksumäär 0,1-2,5% maa maksustamishinnast, maamaksu maksab maa omanik, sh ka riik 5.4 MAKROMAJANDUSPOLIITIKA Riik sekkub majandusse: kehtestab reeglid ja seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas- maksustab ühtesid, maksab
suurenes jälle samale tasemele. Rootsi 50-40%, on vähendanud. 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika viimasel kümnel aastal ja võrdlus EL keskmise tasemega? 20 % ümber SKP-st kogu kümne aasta jooksul, võrreldes EL keskmisega, siis jääb 5-7 % võrra alla. 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Kõige enam langeb keskvalitsusse (72 %), siis kohalikku omavalitsusse (13-15 %) ja sotsiaalsetesse kindlustusfondidesse (13-15%). 30 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eestis on kasutusel toote- ja impordimaksud, tulu- ja omandimaksud ning sotsiaalmaksed. Esimesed vastavalt 36-42 %, teised 30-20 % ehk vähenenud ja sotsiaalmaksed 32-37 %. 227
anda abiellumisloa, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. Vähemalt 10-aastasel lapsel on õigus oma huve kaitsta ja kaasa rääkida teatud küsimustes, nagu lapsendamine, nime muutmine, elukoha määramine. Vähemalt 10-aastase lapse nime saab muuta ainult lapse nõusolekul. Kodanikuõigused ja kohustused 18-aastasel isikul on õigus valida kohalikku omavalitsust ja Riigikogu, 18-aastaselt võib kandideerida kohalikku omavalitsusse, 21-aastaselt Riigikogu liikmeks. Lapsed võivad mittetulundusühingute seaduste kohaselt asutada mittetulundusühinguid ja olla nende liikmed. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. 18-aastased meessoost Eesti kodanikud on kohustatud end kutsealusena arvele võtma. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastasi kodanikke. 15-aastaselt saab laps taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Õigus
ja 27. novembri seadused tagasi valitsusele erakorralised volitused. Nii läks seadusandlik kui ka täidesaatev võim valitsuse pädevusse, Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelvalvest. Valitsus kasutas aadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Selline valitsemispraktika Vabadussõja oludes tekitas ärevust. Kohaliku omavalitsust piirasid sõjaväelased, kes sekkusid kohalike omavalitsusse ja panid kehtima oma sundmääruseid. Eriti seetõttu otsustas Maanõukogu raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. Istungitel kritiseeriti valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude
annaabi.ee 
