Katri-Helena Kaasik
Johanna Joosep
Kristjan Ilves
Hannes Teiss
IRL
· IRL: ,,Me usume, et
mõte on ainult sellisel
poliitikal, mille
tulemusel muutuvad
inimesed
õnnelikumaks."
Tegijad
Peamised eesmärgid
· IRL-i jaoks on ideaalne riik, mis:
· usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema
· tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte
rott ühiskonnas
Viljasalves:
· kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke
· hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt
· annaks inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle
· teeks pered tugevamaks ja ühiskonna vastutustundlikumaks
· seisaks iseseisva ja turvalise Eesti eest
Turvalisuse tagamine
Eesti julgeolek on paremas seisus kui kunagi varem, arvestades meie
kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu.
Esimene probleem meie ja Euroopa jaoks on kujundada poliitiline tahe uute
julgeolekuohtude realistlikuks hindamiseks.
Vajame konkreetseid ettevalmistusi ja käitumismudeleid, kuidas
konkreetselt korraldada meie abistamist kriisi korral. Vajame NATO
nähtavamat kohalolekut ja solidaarsusavaldusi.
Vajame Euroopa Liidu ning NATO tunduvalt suuremat üksmeelt ning
veenvaid näiteid, et võtame oma väärtuste, sealhulgas solidaarsuse
ellurakendamist tõsiselt.
Eelkõige on aga meie asi võtta omaenda riigi kaitset tõsisemalt kui kunagi
varem. Eesti riigi julgeolek saab tugineda ainult rahva enda kaitsetahtele.
kasvavaks julgeolekuriskiks rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas
ÜRO ning Euroopa Liidu nõrgenev suutlikkus ja tahe neile väljakutsetele
jõuliselt, koordineeritult ja veenvalt reageerida.
Eesti julgeoleku tagamine on mitte üksnes jätkuv, vaid senisest kesksem
ülesanne. Kättevõidetud vabaduse kaitsmiseks
Afganistan
· Afganistan 2008. aasta lõpupoole oli IRL-i seisukoht järgmine:
,,Valitsus teeb ettepaneku otsustada Eesti kaitseväe isikkoosseisu
suurendamine Afganistanis, seades ülempiiriks 170 kaitseväelast,
ning pikendada nende kasutamise tähtaega NATO
rahutagamismissioonil Afganistanis 2009. aasta 31. detsembrini.
· Eesti kaitseväelaste jätkuv kohalolek Afganistanis on endiselt
vajalik, kuna seda tajuvad igapäevaselt Eesti sõdurid oma
vastutusalas. Palve neile on esitanud Afganistani valitsus ning ISAFi
missiooni jätkumise olulisust on korduvalt rõhutanud meie NATO
liitlased, aga ka teised selles piirkonnas rahvusvaheliste
organisatsioonide koosseisus osalevad partnerid."
· Hiljuti teatati ka lisajõudude saatmist Afganistani seoses sealsete
kohalike presidendivalmistega ning vajadusega suurendada
turvalisust ning teostada vaatlusmissiooni.
Koostöö NATO ja Euroopa Liiduga
· toetavad tihedamat ning paremini koordineeritud Euroopa Liidu - NATO
koostööd.
· toetavad Euroopa Liidu ühtse energiaturu loomist ja ühtse energiapoliitika
kujundamist, mis suurendab Euroopa energiajulgeolekut;
· algatavad arutelu Euroopa Liidu valitsemiskulude vähendamiseks,
juhtimisstruktuuride muutmiseks avatumaks ja tõhusamaks, kõrgemate
ametnike privileegide vähendamiseks ning paberivaba asjaajamise
sisseseadmiseks;
· töötavad selle nimel, et Euroopa Liidu liikmesmaade tarbijatel oleksid
võrdsed võimalused teenuste ja kaupade kättesaamisel
IRL Euroopas
· Isamaa ja Res Publica Liit kuulub Euroopa Parlamendis
suurimasse, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni ja
omab seega ka suurimat mõjuvõimu Euroopas.
· Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-
demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa
Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on
suurim üleeuroopaline erakond. Meie ülemaailmseks
katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide
Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa
Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub
parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei
ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the
European Peoples Party and European Democrats, EPP-
ED).
Suhtumine kohalikku omavalitsusse
ja haldusreformi
· IRL-eesotsas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga
toetab haldusreformi ja selle läbiviimist võimalikult kiiresti.
Vastupidiselt teistele erakondadele.
· S-V.Kiisler esitas eelnõu, mis võimaldaks haldusreformi
läbi viia 2009.aasta, kohalikel valimistel.
· Eesmärk tagada KOV üksuste majanduslik toimetulek ja
avalike teenuste ühtlane tase, kogu Eesti territooriumil läbi
OV tugevndamise ja kohaliku demokraatia arendamise,
luues sellega eeldused piirkonna tasakaalustatud
arenguks.
Majandus-, maksu- ja
eelarvepoliitika I
Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse
suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika
edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale
tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste
tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning
loodusressurssidega.
Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit:
1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse
vähendamisega;
2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja
ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti
3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära
5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära;
6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse
investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata
II
7) suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse
infrastruktuuri arendamisse;
8) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega
tegelemise;
9) vähendab tegevusalasid, millega tegelemisel nõutakse ettevõtjalt
tegevuslubasid ja litsentse. Kogu tegevuslubadega seonduv regulatsioon
koondatakse ühte.
10) annab kasutamiseks või müüb riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku
riigile kuuluva kinnisvara ning teeb seda avaliku ja läbipaistva konkursi
korras;
11) loob pankrotimenetluse kõrvale saneerimismenetluse, mis võimaldab
ettevõtet säilitada ka ajutiste makseraskuste korral;
12) tagab vaba ja õiglase turukonkurentsi ettevõtjate vahel. Monopolide,
kartellide ja turumanipulatsioonide suhtes, mis kergitavad tarbijahindu,
rakendatakse riiklikku sundi;
III
13) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike
ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha riik
katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma
ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud;
14) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
programmina disaini toetusprogrammi, mille eesmärgiks
on Eesti disaini toetamine;
15) toetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta
täiendavate eripensionide sisseseadmist.
Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika
· Kõige olulisem on, et alkohol ja tubakas ei jõuaks noorte kätte. Siin on ka
kehtivate seaduste jõustamisel veel palju ära teha. Alkoholireklaam
televisioonis peaks olema keelatud enne kella 21.00, samuti toetame öise
alkoholimüügi piiramist.
· Hambaravi rahastamise suurendamine vähemalt 100 miljoni krooni võrra, et
tagada selle parem kättesaadavus
· Ligipääsu parendamine, eeskätt ravijärjekordade lühendamine
· Korraliku toimiva taastus- ja hooldusravi süsteemi loomine.
· Rohkem rõhku tervislikele eluviisidele, haiguste ennetusele
· Tõhusam võitlus HIV/AIDS, narkomaania ja joomarlusega
· Puudega inimeste rehabilitatsioonimeetmete parendamine
· Riikliku pensionikindlustuse aastakoefitsiendi metoodika ümbervaatamine
Perepoliitika
· Iga aastane mess "Pere ja laps"
· IRL on suutnud ellu viia tulumaksuvabastuse lastega peredele (kuni lapse 15-aastaseks
saamiseni) =
· passiivne lastetusmaks
· isapalk 10 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi
Kavatsused:
· last kasvatav pere vajab toetust ka pärast emapalga lõppemist
· Igakuine toetus alates kolmandast lapsest
· Lastehoid peab olema kättesaadav kõikidele perede. Lapsevanematele reaalne võimalus
valida sõime, lasteaia ja koduhoiu vahel. Omavalitsused kindlustavad kõigile lastele
lasteaiakohad.
· Kõigile lastele ühe aasta jooksul enne kooliminekut alusõpe ning tagame omavalitsuste
kaudu kõigile soovijaile vastava teenuse, kas lasteaia või eelkooli näol, suurendamata
rühmade lubatud suurust.
· Lasteaiaõpetajate palkade tõus, kehtestades nende üleriigilise alammäära.
Hariduspoliitika
· Tarkus toob tõusu: Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerime
jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse
· Pidevalt uuenev arvutipark, õpetamise abivahendid ning kiire internetiühendus igale
koolile. Arvuti igale lapsele!
· Vajalik haridus infoühiskonnas toimetulekuks
· Põhikoolis õppija õppevahendite ja koolitoidu kulu katmine riigi poolt
· Tagada väikekoolide õpilastele koolitransport
· Kogu riigieelarvest koolile eraldatav raha on sihtotstarbeline ja peab seega jõudma
koolini. Õppekulude katmisel käsitleme koole ühtmoodi, sõltumata omandivormist.
· Tiigrihüpe II = kaasaegse tehnilise varustuse soetamine kõikidele koolidele. Igale
lapsele lubatakse soetada arvuti kui tänapäeval üldhariduse omandamiseks
hädavajalik õppevahend. Algatatakse riiklik programm, mille kaudu varustatakse
põhikooli viimase klassi õpilased sülearvutitega.
· Igale koolilapsele vähemalt kaks tundi nädalas tasuta huviharidust. Lisaks lubatakse
tugevdada laste kunsti- ja muusikakoolide võrku.
· Nooremõpetaja palga alammäära tõstmine Eesti keskmisele tasemele. Õpetajatele
vähemalt 15protsendiline palgatõus viis aastat järjest. Esmakordselt tööle asuvale
pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale 200 000 krooni stardiraha. See on laen, mis
kustub kuueaastase pedagoogitöö jooksul."
· Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti
rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Näha Eestit
maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid
ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning
kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema.
· IRL on parempoolsed, sest tähtsustavad erasektorit
ja sotsiaalseid eristusi
Täname tähelepanu eest!
slideshow IRL'i kohta, väga põhjalik ning pildimaterjaliga.
Sarnased õppematerjalid
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel
põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks
ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et
riigihanke
35
pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
Seminari teoreetilised küsimused
1. Millised on makroökonoomika eesmärgid?
2 Mida
2. Mid uurib
ib makroökonoomika?
k ök ik ?
3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi
j
majandusteooria?
36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis
USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni:
a) 10% - ni;
b) 15% - ni;
c) 20%- ni;
d)
d) 25%-
25%- ni;
ni;
e)) 30%-
% ni.
5
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt.
Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest
keskkonnastrateegiast Agenda 21.
Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev
Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-,
sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu
pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada
globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste
väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna
suunas.
32
doc
Ühiskonnaõpetus II kursusele
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE
ÕPIJUHIS
Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd)
Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased
Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine
Kursuse sisu
Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine.
Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja
riigivõimu kujunemine.
Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon,
konföderatsioon.
Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja
presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism.
Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
196
pdf
Makroökonoomika
13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel
põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks
ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et
riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz
Seminari teoreetilised küsimused
1. Millised on makroökonoomika eesmärgid?
2 Mida
2. Mid uurib
ib makroökonoomika?
k ök ik ?
3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi
j
majandusteooria?
Lembit Viilup PhD IT Kolledz
4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis
USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni:
a) 10% - ni;
b) 15% - ni;
c) 20%- ni;
d) 25%- ni;
e) 30%- ni.
ni
5
1072
pdf
Logistika õpik
parandatud transpordi teenindustaset ning vähendatud veohindu ja -tariife. Evolutsioon arenenud
lääneriikides on näidanud, et logistika ja tarneahela juhtimine on muutunud strateegiliseks töö-
riistaks konkurentsis.
1.2. Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid
Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide
tegutsemise eeltingimuseks. Euroopa Komisjon peab logistikat oluliseks valdkonnaks, mille abil
püütakse parandada liikmesmaade konkurentsivõimet rahvusvahelises ulatuses. Probleemidest logis-
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
parandatud transpordi teenindustaset ning vähendatud veohindu ja -tariife. Evolutsioon arenenud
lääneriikides on näidanud, et logistika ja tarneahela juhtimine on muutunud strateegiliseks töö-
riistaks konkurentsis.
1.2. Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid
Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide
tegutsemise eeltingimuseks. Euroopa Komisjon peab logistikat oluliseks valdkonnaks, mille abil
püütakse parandada liikmesmaade konkurentsivõimet rahvusvahelises ulatuses. Probleemidest logis-
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid