Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Demokraatia (0)

1 Hindamata
Punktid
Demokraatia
Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis , sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad.
Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik. Siin tehakse tihti suuri rahvaküsitlusi. Sellepärast leian ka, et Eestile on rahva arvamus oluline, et kõikidel oleksid võrdsed õigused. Siin riigis on igal inimesel õigus siia ilma sündida, õigus elule, toidule, haridusele, kodule . Vähemalt nii arvan mina. Aga kas see ka kõigil võimalik on, seda ma ei oska öelda.
Minu kodukohas kehtib ka demokraatia. Kõikidele on oluline, mida külarahvas arvab ühest või teisest asjast . Ühesõnaga, meie külas kehtib meie külarahva võim. Igal pool siin ilmas esineb erinevaid demokraatia vorme, nii ma olen vähemalt kuulnud . Meie külas esineb siis vist osalusdemokraatia, kus oodatakse kõigi arvamust kõigilt huvitatud inimestelt. Kodukohas saab osaleda näiteks küla koosolekutel , küla istungitel, talgupäevadel ja nii edasi. Koosolekutele võivad tulla mingisugused tähtsamad inimesed, kes räägivad praegusest ja tulevasest küla elust.
Ma arvan, et demokraatias on tähtis, et kodanikud ei jääks ühiskonnas toimuvat lihtsalt pealt vaatama, vaid osaleksid ühiskonna arendamises. Selleks, et ühiskond areneks on väga tähtis, et need inimesed, erakonnad keda me valime riigikokku, omavalitsusse või muudele poliitilistele kohtadele saaksime usaldada . Selleks, et kodanikud saaksid suhelda nendega, keda nad usaldada tahavad, saavad nad suhelda minu teada netis foorumites.
Koolis oleks võimalik osaleda aruteludes, mida õpetajad või klassikaaslased esitavad ja nende asjade üle arutleda. Kool korraldab ka ise igasuguseid küsitlusi koolis toimuva ja selle kohta. Koolis toimuvad ka koosolekud , et mida võiks või tuleks koolis muuta mis muudaks kooli paremaks.
Demokraatia kohta ei oska ma midagi muud lisada, kuna pole ise selle teemaga eriti kokku puutunud ja selle peale oma aega pühendanud seda uurides. Olen rahul nende teadmistega mis mul on ja kui kunagi tekib huvi demokraatia kohta siis ma uurin seda põhjalikumalt.
Demokraatia #1 Demokraatia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pollukas Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond
Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu

Eetika
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

Tema olemasolu olimegi juba peaaegu unustanud."8 "Eesti mehisus", "vene pätt" ja "ära unustatud vana" ei vaja tegelikult kommentaare. Tegemist on ilmselge rahvusgruppidevahelise vastanduse loomisega, kus ühed on moraalselt kõrgemad kui teised. Kui venelased on pätid, siis tuleb nad vangi panna, ehk vastavaid vangilaagreidki ehitada? Samal päeval alustab Andrus Kivirähk Eesti Päevalehes konspiratsiooniteooria loomist, mille järgi toimunu oli riigivastane üritus, sihitud demokraatia kukutamisele ja hilisemates tõlgendustes ka Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes sõidavad meie kõrval trammis ja käivad meiega samas poes. (...) Ja ometi korraldavad nad sealsamas nii stiilipuhta kristalliöö, et Hitler ja SA pruunsärklaste staabiülem Röhm võiksid nende üle õigusega uhked olla."9

Ajalugu
Riigiõigus
31
docx

Riigiõigus

PS järelvalve öelnud, et Riigikohus peab tõlgendama kooskõlaliselt EL õigusega (võimalikult suures ulatuses eesmärki ja sõnastust arvestades) II. Põhiseaduse aluspõhimõtted §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest Sünonüümiks ,,põhiprintsiip"; kasutati ajalooliselt Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted: - Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised ­ olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste ­ põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus,

Riigiõigus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Tšetšeenia, Tiibet, ega ka protektoraadid (sõltub tugevamast riigist ning kuulub selle kaitse alla) nt Transnistria. Tunnustamata ja osalise tunnustusega riigid: Abhaasia, Edela-Somaalia, Jubaland, Lõuna-Osseetia, Kosovo, Mägi-Karabahh, Palestiina, Puntland, Põhja-Küpros, Somaalimaa, Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan). Okupeeritud riigid: Tiibet, Lääne-Sahara, Itškeeria Tšetšeeni Vabariik. Poliitilised süsteemid. Demokraatia Poliitikaanalüüsi põhiline ülesanne on selgitada, kas eksisteerib kriteeriume, mille järgi saaks klassifitseerida poliitilisi süsteeme. Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti: * Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) * Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) * Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme poliitilise dimensioonide järgi nagu demokraatia

Politoloogia
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: - Üldine kirjaoskus.

Ühiskond
UÃHISKONNAOÃPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: - Üldine kirjaoskus.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun