Kuidas parandada Eesti keskkonnakaitset? (0)

[Tippige tekst]
Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset
1. Kasvuhoonegaaside emissioonide ülempiiri rikkumise trahvistamine riiklikul tasemel. Praegu maksavad ka firmad, kelle tegevus pakub märkimisväärset ohtu keskkonnale, tavalist maksu saastamise eest. Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20€/t, kuid keskmiselt 50€/t perioodil 2010- 2050 . Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus , mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul.
2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond . Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaprobleemidega, kuid palju efektiivsem oleks kui sellega tegeleks terve osakond spetsialiste.
3. Säästev transport. Erinevate meediakanalite kaudu tuleks rohkem teadvustada inimestele, et jalgsi kõndimine ja jalgrattaga sõitmine on kasulik nii endale kui teistele ning samuti teadvustada transpordisüsteemide mõjust kasvuhoonegaaside emissioonile Eesti tingimustes .

4. Keskkonnahoidlik riigihange . See roheline, keskkonnasõbralik, ökoloogiline hange , mis tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste valikut. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest , kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.

5. Suurem keskkonnasõbralike ürituste toetamine riiklikul tasemel. Ilmselgelt ei saa tasemel üritusi, mis ka inimesteni jõuaks korraldada ilma rahata ainult vabatahtlike abil, kuid viimastel aastatel on suudetud korda saata ka palju ainult vabatahtlike abil nt. sellised projektid nagu " Teeme ära 2008", " Tartu Autovaba nädal 2010" ning ka „Roheline ostujuht“, mis on säästvat ja eetilist tarbimist tutvustava kalendermärkmik. Kuid majanduslik toetus muudaks selliseid projekte veel laiahaardelisemaks ja tõhusamaks.

6. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus kohustuslikuks õppeaineks põhikoolis ja gümnaasiumis! Enamus inimesed ei süvene sellesesse, kui oluline on korrapärane jäätmekäitlus ja looduse hoidmine, see muudaks inimesi kindlasti teadlikumaks ja hoolivamaks oma elukeskkonna suhtes.
7. Ostukeskustesse trenažöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenažööri kasutades! Arvan, et see tõstaks väga tõhusalt inimeste teadlikkust ning õhutaks neid vähem elektrit raiskama, mis teoorias peaks pikendama maavarade otsalõppemist. Sellised väikesed märkused inimestele igapäevaelus muudaksid ühiskonda öko-sõbralikumaks!
8. Keskkonnakaitselise riskianalüüsi tõhustamine Eestis. Välismaal tehakse suurte projektide puhul nt. nagu tammide, sadamate ,elektri- ja tuumajaamade puhul, mis puudutavad keskkonda ja loodust põhjalik riskianalüüs ( inglise keeles Environmental Assessment )Riskianalüüsi puhul on oluline see, et ka tavainimestel oleks võimalik kaasa rääkida.
9. Tuumajaam Eestisse ja pikemas perspektiivis võib- olla ka termotuumasüntees! Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on siis väga madal, kui sellega tegelevad tasemel spetsialistid. Kuidas tuumajaam Eesti keskkonnakaitset parandaks? Üks keskmine USA tuhandemegavatine reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendise rikastusastmega uraan -235. Samasuguse võimsusega soojusjaam tarbib aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt.. Seega, selles koguses kasvuhoonegaase, mida tsoojusjaam muidu toodaks, jääks loodusesse paiskamata! Nii loodus kui inimesed jääksid nendest kasvuhoonegaasidest mõjutamata!

10. Rohelised tsoonid Eesti linnakeskustesse! Igale autole on kinnitatud kleps, mis näitab auto gaaside väljutamise taset ( saksa keeles Umweltplakette ). Kõik autod, millel pole vastavat klepsu, ei või rohelisse tsooni siseneda ning saavad trahvi , kui nad siiski sisenevad. Saksamaal on trahv sellise rikkumise eest 40 eurot. See sai alguse 2007. aastal Saksamaal ning see trend on kuulsust kogumas üle kogu Euroopa.

11. Ennetamine on parem kui jäätmete kõrvaldamine! Toote olelustsükli käsitlemisel tuleks lähtuda põhimõttest, et seda toodet saaks mingil moel taaskasutada.Toodete materjalikulu vähendamine ning ringlusse võetavate või taastuvate materjalide ulatuslikum kasutamine vähendab jäätmete hulka toote kogu olelustsükli jooksul ning tema kasutusea lõpus. Mõeldes juba ette toote energiasäästlikkusele, säästame energiat ka selle kasutamise ajal.
12. Parimate keskkonnaalaste arenduste, leitutiste, tavade tunnustamine ja toetamine! Kriteeriumid eri tooterühmadesse kuuluvate toodete jaoks on välja töötatud toote kogu olelustsüklit hõlmavate põhjalike uuringute tulemusel, alustades tooraine hankimisest tootmiseelses staadiumis ning lõpetades tootmise, turustamise ja lõppkõrvaldamisega. Tootevalik ulatub seebist ja pesupulbrist külmikute ja arvutiteni. Ka tänapäeval toimib see süsteem, tunnustatud toodetel on kas siis ELi lillekujuline ökomärgis ja EMASi logo , kuid inimesed ei pööra sellele väga tähelepanu ja ei eelistata looduslikumat toodet, kuna tihti lugu see võib kallim olla. Kui riik ja EL fondid toetaks selliseid projekte rohkem, väheneks toote hind ja loodussõbralik toode jõuaks suuremate inimhulkadeni.