Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valimiste funktsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid
Valimiste funktsioonid:
Regulaarsus(4.a tagant)
  • Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
  • Hariv funktsioon

Vanusepiirangud:
16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel.
18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse.
21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale.
Valimissüsteemid :
Majoritaalne valimissü
Proportsionaalne vali
Igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik.tähtis tulla esimeseks, 2,3 koht pole midagi.lihthäälteenamuse põhim.
Mitmemandaadilised valimisringkonnad.
Jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnimekirjas.
+selgus,lihtsus,suurpareidel eelised. – kaotsiläinud hääl
+pluralismi valitsemine paremini – hajub saadiku isiklik vastutus
USA
EE,FIN
Lihtkvoot -valimisjaoskonnas kehtivate hääletussedelite
summa jagatakse mandaatide arvuga./ 5% künnis -partei
peab saama 5% häältest, et saada parlamenti.
Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat
Valimised:
  • Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma
Isiklike veendumuste järgi,konkurentsi võrdsus,sajalane hääletamine.
  • Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud
  • Ühetaolised-võrdsed tingimused, kõigil 1hääl.
  • Salajased-valija ei pea tahet avaldama.
Erakonnad :
Vasakpoolsed(astmeline tulumaks,vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus kättesaadav,toetused)- Eesti Sotsiaaldemokraadid , Keskerakond
Parempoolsed (kodumaisus,- Reformierakond , Isamaa ja Res Publica Liit
Täidaks tööülesandeid, ei müüks või levitaks salastatud dokumente või infot,et ei tegeleks riigireetmisega, et ei rikuks seadusi, ei võtaks altkäemaksu jne.
Valimiste funktsioonid #1 Valimiste funktsioonid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helenake9 Õppematerjali autor
Valimiste funktsioonid:
Vanusepiirangud:
Valimissüsteemid:
Majoritaalne valimissü
Proportsionaalne vali
Valimised:
Erakonnad:
Vasakpoolsed
Parempoolsed(kodumaisus,-Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit

Sarnased õppematerjalid

DEMOKRAATIA
6
odt

DEMOKRAATIA

demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inimesed pole võrdselt haritud Kaitseb üksikisikut võimu eest Vähemuse huvid tallatakse Edendab ühist/individuaalset heaolu Valitsuse/riigi sekkumine ühiskondlikku elu Tagab poliitilise stabiilsuse(põhiseadus) Diktatuuri kehtestamine pole välistatud VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi

Poliitika
Vabad valimised ja parteid
4
doc

Vabad valimised ja parteid

Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.

Ühiskonnaõpetus
Vabad valimised
6
docx

Vabad valimised

Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei

Ühiskond
VALIMISED-Valimiste funktsioonid-põhimõtted-süsteemid
4
doc

VALIMISED. Valimiste funktsioonid, põhimõtted, süsteemid

VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne

Ühiskonnaõpetus
Valimised
8
docx

Valimised

Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimus tervikuna on madal, valitsusparteilüüasaamine näitab aga kodanike

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia
5
doc

Demokraatia

vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal

Ühiskonnaõpetus
Poliitilised ideoloogiad-peamised heaolu režiimid-vabad valimised-Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis
7
doc

Poliitilised ideoloogiad, peamised heaolu režiimid, vabad valimised, Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis

5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2

Ühiskonnaõpetus
Valimised
5
docx

Valimised

Seda nimetatakse kvoodiks. Häälte ülekandmise põhimõte- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Üks kandidaat saab toetada teist kandidaati, kellel jääb kvoodist puudu. Erakondadel on protsendimäär ehk valimiskünnis, mida peab ületama. Eestis kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju. Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel on ainult avatud nimistu prinsiip. 3.4.Riigi roll valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku baasi loomisest, nt. Valimisseaduse muutmine. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Kontrollitakse, kas kandidaat omad Eesti kodakonsust, on ta kandideerimisealine ja ega ta ei kandideeri mitmes kohas. Riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab infosüsteemide töövalmiduse jne. Mitteametlikud valmistulemused on teada 3-4 tundi peale jaoskondade sulgemist.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun