Näide 5.6. Erinevate väetiste mõju selgitamiseks männipoogendite kasvule korraldati Mõisaküla seemlas katse, kus ühe ja sama klooni poogendeid väetati lämmastikväetisega (N), fosfo väetisega (NPK). Kontrollala ei väetatud. Kolmandal aastal peale väetamist mõõdeti iga katseala po valitud (ladvakasvu) okka pikkused millimeetrites. N 60 63 64 65 58 60 P 51 49 52 48 54 52 NPK 56 56 55 56 56 53 Kontroll 61 54 56 58 55 63 Kas saab tõestada, et erinevate väetamise variantide puhul on poogendite keskmised o Olulisuse nivooks valime 0,05.
Joonis 1. Metsaseire vaatluspunktide võrgustik Eestis aastal 2011. (E. Asi, 2011). 5 4. METOODIKA I astme metsaseires on vaatlusobjektideks: vaatluspuude võrade seisund, muld, taimkate ja samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust (kloroos, nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011). 6
*Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun. Seemneoomus otsast lainjas, saagiline, õhuke. Perekond tsuuga (Tsuga) Käbid väikesed, okkad lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika rootsu abil. 6) Tsuga canadensis kanada tsuuga *Võrse tihedalt lühikeste karvadega kaetud, kollakaspruun. *Okka servas hõredad hambad. Kinnitub näsakesega vastu võrset helerohelise rootsukese abil. *Käbi miniatuurne, kattesoomuseid näha pole. Seemnesoomuse väljaulatuv osa laikumer, peaaegu terve servaga. Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga) 7) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga *Võrse paljas (näsakeste vahel). *Okas lame, sisselõiget tipus pole, tuleb tõmmates puhtalt ära. Kinnitub näsakesega vastu võrset lühikese rootsukese abil. *Pung piklikkooniline ja tervatipuline, vaiguta
· okkad lamedad, alt heledamad, tipust tömbid · okkad kinnituvad oksale suhteliselt hõredalt · okas murdub ilma säsita · käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased
3 päeva 2 ööd Hea võimalus nädalavahetus veeta reisides oma kodumaal Rahulik ning huvitav koht, kus saab ennast tööpäevadest välja puhata ning lapsed kaasa võtta Reis mõeldud peredele Transpordivahendiks buss: LuxExpress 1. päev Buss väljub Tallinnast kell 9.00 Poolteist tundi sõitu ning olemegi Rakveres! Suundume kohe ööbimiskohta, milleks on Okka külalistemaja. Viie tärni mugavustega ööbimismaja, kus on ka laste mängunurk. Teenusteks on saun. Söögikordi on majutuse poolt 2 korda päevas: hommikul ja õhtul. On eraldi kohvik ning söögituba. Asub aadressil Niine 4. Sööme hommikusööki külalistemajas ning liigume edasi linna avastama. Lähme Rakvere linnusesse. See koht pakub sulle palju põnevat. Saad ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist
on karvane, taga on 3 rohelist ja 2 valget triipu, eest on suhteliselt hariliku kuuse värvi , erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun ) Tsuga canadensis kanada tsuuga (väga õhuke meenutab sõnajalga, eest roheline tagant paks valge triip, lame, käbi on mingi 1cm pikkune) Praktikum2 Nulud Abies alba euroopa nulg( võrse sile, okkad samas tasapinnas kui võrse, pole okka näsasid, ehk kinnitub otse võrsele ümardunud alusega, võrsel mustad täpid e karvad, okka tipus sisselõige, 2 õhulõhe triipu on all, alumised okkad on pikemad kui ülemised) Käbid (püstised) Pungad (vaiguta, helepruunid munajad) Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab
Tsink Karl-Martin Kask 10D Elemendi nime saamine · Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas esmakordselt seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Ehitus ja asend perioodilisussüsteemis · Tsink sümbol: Zn · Asub 4 perioodis II B rühmas · keemiline element järjenumbriga 30, metall. · Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Omadused, kasutamine ja tähtsus · Keskmise reageerimisvõimega · sinakashall metall · tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga · tihedus 7,14 g/cm³.
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis.
MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 1720%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga
Kahjuks Üliõpilasel ei olnud punast roosi kusagilt võtta ning ta oli õnnetu ja viskus rohule ja puhkes nutma. Seda märkas aga Ööbik, kes elas igihalja tamme otsas. Ta nägi Üliõpilast kui tõelist armastajat. Ta otsustas Üliõpilast aidata ja hankida talle punane roos. Ööbik käis läbi mitmed roosipuud, kuid asjatult. Lõpuks juhatati ta Üliõpilase akna all oleva roosipuu juurde. Roosipuu vastas, et ta saab roosi ainult siis, kui ta terve öö laulab ja surub okka vastu südant nii, et Ööbik sureb ja tema veri saab roosipuu vereks. Ööbik oli nõus ennast ohverdama Üliõpilase armastuse nimel, arvates et linnu süda pole nkn võrdne inimsüdamega. Vastutasuks palus ta Üliõpilasel olla tõeline armastaja, sest armastus on targem kui filosoofia. Üliõpilane ei mõistnud Ööbiku keelt, vaid ainult seda mis on raamatutes kirjas. Öösel lauliski ööbik, rind vastu roosipuu okast, armastuse sünnist poisi ja tüdruku südames.
Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte
*Kseromorfse ehitusega lehed. *Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. * Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. *Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. *Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. *Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. *Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. *Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. *Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida
Prügimajandus areneb nõutakse elanikelt teenusepakkujaga lepingu tegemist Sideteenused halvad, puudub hea internetiühenduse võimalus Turvalisuse osas turvafirma pakub teenuseid, üldine turvalisus halb OLUKORD 2009 Bussiliiklus kehv (2x päevas) Maakasutus aktiivne, jätkub majanduslangusele vaatamata hoogne ehitustegevus ning uute ehitiste planeerimine Loodud on külaselts Suhtlemiskeskuseks on kujunenud Salmistu sadam ja Okasroosikese (2012. a al Okka Kõrts) hotell-restoran Valla arengukavaga seos minimaalne Sadamapiirkonna seisukord kehv OLUKORD 2015 2014. aastal pinnati külateid 2014. aastal ehitati 2 uut bussipeatust Ühisveevärgi projekt lõpetatud, kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks OLUKORD 2015 Ühtekuuluvstunne paranenud. Külaelanikud on rohkem kaasatud, toimuvad ühisüritused Sadamaalale on tehtud
Okkad kahevärvilised, lamedad, paksud, tömbi tipuga (noortel Külma, väheviljakat Seeme valmib talve alguseks, Terava tipuga, vaiguta teravad, kitsad), täisvalguses mulda, varju variseb järgmisel kevadel okka tipud üles kaadrunud Eestis Kasutus looduslikult? Laialdane Jah ei ei ei ei
traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia. 1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm). Elmar Kitse loomingus kehastub selle kõige erinevamatel ning vastandlikelgi etappidel suur rõõm elust, meie maailmast ja seda on ta suure meistrina osanud kirglikult väljendada. Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa.
Arvatakse, et sellel on anti-oksudandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihaste vananemise eest. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas esmakordselt seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevandamiskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeid, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud
Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust. Kiskahel-on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel-mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Nugiahel-Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil
10.Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Aevatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihastte vananemise eest. TSINGI AJALUGU Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas seda esmakordselt Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemis, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevanduskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeis, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-lise tsingisisaldusega asju on leitud eelaajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli
süüta sellest verest!". Armulaua vee ja veini segu puhul tähistab vesi Kristuse inimlikkust, vein aga viitab tema jumalikkusele. Lõvi – tugevuse, majesteetlikkuse, julguse ja meelekindluse sümbol. Evangelist Markuse sümbol(Hesekieli nägemusest), kuna Markus kirjeldab kõige põhjalikumalt Kristuse ülestõusmist ja rõhutab tema kuninglikku väärikust. Seostatakse ka Püha Hieronymosega, kes olevat lõvi käpast välja tõmmanud valutegeva okka, mispeale lõvi tema lähedaseks ja ustavaks sõbraks sai. Valvsuse sümbol (usuti, et lõvi magab lahtiste silmadega). Mitmete pühakute atribuut (Egiptuse Püha Maarja, Püha Euphemia, eremiit Püha Paulus jt). Lohe(madu)– renessansskunstnike väljavalitu kujutamaks Kuradit. Lohet kui Jumala vaenlast on eredalt kirjeldatud Johannese ilmutuses: „Ja sõda tõusis taevas:Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja
tsuuga - Tsuga Perek. ebatsuuga Pseudotsuga * Okkad kinnituvad otseselt * Okkad kinnituvad * Okkad kinnituvad * Okkad kinnituvad lühikese võrsele, ,,istudes" nagu tugevale näsale. suhteliselt pika rootsu abil rootsu abil madalale näsale. kettal või ,,iminapal". * Okka eemaldamisel madalale näsale. * Võrsed vagudeta. * Okkaarmid ringjad. ,,kitkutud kana" efekt. * Okkaroots pikalt * Pung ,,lipuvarda otsa" * Võrsed siledad. * Võrsed vaolised. paralleelne võrsega. kujuline, suur, * Pungad vaigused (Eestis * Pungad kuhikjad, * Pungad väga väikesed ja särav-helepruun ja vaiguta.
külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi
Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes
vaigukäike. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbid Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida
nimetatakse tüveks Fifth level Paljaseemnetaimede ehitus Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad ClickSecond to edit Master text styles level okkad. Third level Fourth level Okka keskel on kesksilinder. Fifth level Selles asuvad 2 juhtkimpu Paljaseemnetaimede ehitus Käbid Click to edit Master text styles Käbid on ühesugulised. Second Thirdlevel level Seemned valmivad Fourth level
duplana), Männi-virvemähkur (Rhyacionia buoliana, röövikud kaevandavad Pahksääsk (Oligotrophus juniperinus) võrse tipupunga okkad koonusjalt pungades ja võrsetes) paksenenud. Seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus) väljumisavad kadakamarjadel Okka- ja lehekahjurid: Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer vastsed söövad seltsinguna vanemaid okkaid), Harilik männivaablane (Diprion pini, vastsed Mänd: Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) vastsed okkatupes, söövad okkaid), Nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis, vastsed söövad okkad kuivavad okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed
Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas esmakordselt seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevandamiskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeid, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias.
muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised. Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil on tugev antiseptiline toime. Tüvi Kadaka koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit
Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida
Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea pungens Engelm. torkav kuusk Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgaltläikivad. Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt
MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid. Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid. Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore all haudekäigud, emane ürask närib haudekäigu, mille serva muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Munast areneb tõuk, sellest noormardikas teevad läbi nn küpsussööma. Munast noormardikani 1,5 kuud.
Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat.
Puukujulised kadakad on tavaliselt isaspuud. Kadaka tüvi keerdub alati päripäeva. Paljunemine Kadaka tolmlemist mai lõpul juuni alguses on kerge märgata isaskadakate okstelt lendu tõusva kollaka tolmu järgi. Kuid noori isas ja emaskäbi sid on okaste vahelt üsna raske avastada. Ümarad kolla sed isaskäbid on kõigest poole okka pikkused. Noored arenevad emaskäbid on veel kaks korda väiksemad. Nende leidmiseks tuleb kasutada luupi. Kahe aastaga arenevad tolmeldatud käbialgetest käbid. Välimuse poolest ei sarnane need üldse kuuse või männikäbidega, vaid hoopis marjadega. Loodusteadlased ütlevad siiski, et kadaka vili on käbi, millel soomused on muutunud lihakaks katteks. Esimese arenguaasta lõpuks on käbi roheline
liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele. Kriitilised koormused Õhusaast on tavaliselt paljude gaaside segu, kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale. Konkreetse saastaine mõju taimkattele sõltub klimaalilistest tingimustest, saastaine kogusest mis puulehe või okka sisemusse satub ja konkreetsete taimede vastupanuvõimest saastainele. Seega on saastaine toime oragnismidele sõltuv saastaine kontsentratsioonist, toime kestusest ja organismide geneetilisest ja kohastumuslikust tundlikkusest saastainele. Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus, mille puhul nende poolt mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis
..40 (70) m. Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas, vormidel ka sammasjas, rippoksaline, madalkompaktne või laiuv. Vabalt kasvades ulatub võra sageli maapinnani. Koor nooremas eas sile, hiljem moodustub soomusjas korp. Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. Okkad kõikidel aastakasvudel spiraalselt paljad või lühikarvased, 1-kaupa, kinnituvad tugevatele pruunidele (puitunud) näsakestele (padjakestele), nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed okka kõigil neljal tahul või © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 10 lamedatel okastel ainult allküljel (morfoloogiliselt pealküljel, sest okkad on alusel 180º pöördunud). Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P. koyamai - korea kuusk) Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa
tsimihetid ja sakalavad. Nimekiri on pikk: (kaks pilti) Antaifasy ("Liiva inimesed") Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses. Antaimoro ("Ranna inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Vohipeno ja Manakara läheduses. Antaisaka (Sakalava alamrühm) Lõuna- Madagaskaril: Farafangana läheduses. Antankarana ("Need kividega") Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses. Antambahoaka ("Nood inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Mananjary läheduses. Antrandroy ("Okka inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Ambovombe läheduses. Antanosy ("Saare inimesed") Lõuna-Madagaskaril: Taolagnaro läheduses. Bara Kesk-lõuna Madagaskaril: Isalo, Ihosy ja Betroka läheduses Betsileo ("Palju võitmatuid") Kesk platool Madagaskaril: Fianarantsoa läheduses. Betsimisaraka ("Palju võitmatuid") Ida- Madagaskaril: Toamasinast Antalaha-ni Bezanozano ("Palju väikeseid palmikuid") Kesk platool ja Ida- Madagaskaril: alal Betsimisaraka madalmaa ja Merina kõrgmaa vahel
vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis . Tsink (Zn) Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas esmakordselt seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevandamiskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeid, mis pärinevad aastatest 1400- 1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud
neil võeti pead maha. Viktori pea jäeti veskikivi alla, siis lõigati maha. Atribuut: Rooma sõdur, veskikivi, tuuleveski Patroon: veskitöötajad, piinamise ohvrid, haiged lapsed Ristija Johannes juudi prohvet. Ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse. Hukati: pea raiuti otsast 36. a. Atribuut rist, lammas, kaamlivärvi rüü. Patroon: hästi palju kohti. Hieronymos Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Atribuut lõvi, raamat, kirjutamisvahendid, kardinalimüts Pühak: raamatukoguhoidjad, tõlkijad Ambrosius kirikumuusika sünd. 4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Atribuut mesilastaru, laps, piits, luud. Patroon: mesinikud, mesilased, küünlategijad, koduloomad, õppimine, Itaalia, õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12)
vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt
Mäletan , kui lindistasin Matsalu lahel heliplaadi jaoks : oli nii tore minna öösel paadiga mööda jõge alla , mikrofonid kaasas , ja varsti tundsin laulu järgi kõiki üksikuid isendeid . Sain isegi teada , missugune on ühe või teise linnu meeleolu kas tal on täna laulutuju või mitte . Minule on see huvitav . Rein Maran filmis sipelgaid ja ütles , et hakkas lõpuks üksikuid sipelgaid eristama selle järgi , kuidas ta okka võtab ja seda kannab . Igaüks teeb seda isemoodi . See on kordumatu . Sellest peaks lähtuma inimene , pidades pühaks seda , mis teda ümbritseb . Teil ei ole kunagi olnud autot . Miks ? Mul ei ole selle vastu huvi . Mulle on öeldud , et igaüks võib autojuhtimise ära õppida , aga ma pole tundnud tarvidust . Huvi pole ka enda teha . Kui mul pole autot , lähtun võimalustest , mis on inimesel, kellel ei ole autot . Teie olite üks Eesti Taassünni auhinna saajaid
Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 1.2 Putukkahjurid (üraskid, männikärsakad) Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid - kahjustavad terveid puid, nõrgestavad neid või viivad hukule - maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid - üraskid. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, puu kuivab. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb: 1. Puuliigist - lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid
väikesed selgroogsed. Õgijatele on iseloomulik toidutagavarade soetamine, mida nad talletavad teravate oksatüügaste, okaste või okastraadi otsa pistetuna. Vahel leitakse põõsal mitmeid "vardasse aetud" suuri putukaid, konni ja harva ka väikesi linde või hiiri. Neid tagavarasid oma vabaõhuaidast kasutab punaselg-õgija varastel hommikutundidel ja halva ilma korral. Tihti jäävad sellised toidutagavarad puutumata, kui värsket saaki leidub külluses. Punaselg-õgija poolt okka otsa pistetud linnumunade kohta tema vabaõhuaidas tuleb öelda, et tihti kuuluvad need munakoored talle endale. Pealiskaudsel vaatlemisel arvatakse ka need tema pahategude hulka. Punaselg-õgija laulu on harva kuulda. Nähtavasti ei etenda laul pesitsemisel kuigi tähtsat osa. Rändlinnuna saabub punaselg-õgija meile mai keskel, isalinnud varem kui emalinnud. Kohe pärast saabumist valib isalind omale pesitsusterritooriumi. Kuni emalinnu saabumiseni on ta loid
KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas
3.2.2. Transpiratsioon Transpiratsioon on füsioloogiline vee aurumine, mis on omakorda vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks puittaime puiduosas ning aitab ühtlasi vältida lehtede ja okaste ülekuumenemist. Vee arumine atmosfääsri toimub lehtede õhulõhede kaudu, mille avanemine ja sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed, muutudes kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude siserõhk väheneb, rakud muutuvad sirgemaks ja õhulõhe sulgub
Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu pidada seega põuasemates tingimustes). Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin. Vanem jook on kadakataar- kadakamarjad laotati murule ja lasti neil päikese käes mustaks küpseda, seejärel tambiti marjad umhris puruks ja pandi pajaga kuuma ahju
Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub CO2 difundeerub.Lehis langetab okkad iga aasta,männil 3-4 aasta tagant,kuusel lehtikandev võrse ning päris lehed.Juurestik-ülesandeks *kinnitada puud 4-6 aasta tagant.Lehtede lang toim iga aasta vegetatsiooniperioodi
Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele. Kriitilised koormused Õhusaaste on tavaliselt paljude gaaside segu, kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale. Konkreetse saastaine mõju taimkattele sõltub klimaatilistest tingimustest, saastaine kogusest mis puulehe või okka sisemusse satub ja konkreetsete taimede vastupanuvõimest saastainele. Seega on saastaine toime organismidele sõltuv saastaine kontsentratsioonist, toime kestusest ja organismide geneetilisest ja kohastumuslikust tundlikkusest saastainele. Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus, mille puhul nende poolt mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi (praeguse teadmise taseme juures). Pikemas perspektiivis - sest
MITME LIIGI KASUTAMINE TESTIMISEKS TUNDUVALT KEERULISEM. TAVALISELT VALITUD TESTIKS KÕIGE TUNDLIKUMAD LIIGID, MIS GARANTEERIKS TEISTE LIIKIDE SÄILUMISE. KÕIK LIIGID AGA SAMAS EI REAGEERI ÜHTE MOODI SAMALE SAASTAINELE. KRIITILISED KOORMUSED ÕHUSAAST TAVALISELT PALJUDE GAASIDE SEGU (KOKTEIL), KUSJUURES IGAL GAASIL ON OMA TOIME KESKKONNALE . KONKREETSE SAASTAINE MÕJU TAIMKATTELE SÕLTUB KLIMAALILISTEST TINGIMUSTEST, SAASTAINE KOGUSEST MIS PUULEHE VÕI OKKA SISEMUSSE SATUB JA KONKREETSETE TAIMEDE VASTUPANUVÕIMEST SAASTAINELE, SEEGA ON SAASTAINE TOIME ORAGNISMIDELE SÕLTUV; · SAASTAINE KONTSENTRATSIOONIST · TOIME KESTUSEST · ORGANISMIDE GENEETILISEST JA KOHASTUMUSLIKUST TUNDLIKKUSEST SAASTAINELE Kasutusele võetud kriitilise Koormuse ja kriitilise kontsentratsiooni MÕISTED. ESIMENE KIRJELDAB SAASTAINE SADESTUMIST JA TEINE KONTSENTRATSIOONI ATMOSFÄÄRIS.
Seeder Cedrus üle 500 a 5cm, asuvad lühivõrse lõheliseks, pikiribid soonmusjaiks; esinevad sügisel tipus; emaskäbikesed on pikkvõrsed ja lühivõrsed; okka pikkus 0,5-5 0,7-1,5 cm pikad. cm, torkivad. Perekonnas esineb nii ühetüvelisi, kui ka Isaskäbikesed asuvad Viljastumine toimub mitmeharulisi põõsaid
Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused. Kui kusagilt on leida üks kuivanud oks, millelt on okkad varisenud, siis on vahe selge. Kuusel jäävad okastest järgi väikesed teravad kühmukesed, nulu oks jääb aga täiesti siledaks
Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid (detritovoorid) tarbivad detriiti. Laguahela võiks välja näha selline: mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Viimase baktereist toituva organismi väljaheited on mõnevõrra degradeerunumad kui algne aine ning väljaheidet hakkavad taaskord sööma bakterid jt, kes taaskord võivad sattuda sama organismi seedekulglasse ehk kes sööb sisuliselt ära siis jälle oma mikroorganismidega kaetud väljaheiteid
annaabi.ee 
