Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oscar Wilde - Ööbik ja roos (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Ööbik ja roos
Elas kord Üliõpilane. Ta armastas väga filosoofiat ja raamatuid lugeda. Üliõpilase arvates on kunstnikud isekad ja mõtlevad ainult stiilist. Tema arvates õpib vaid raamatutest õiget tarkust ja kunst on ajaraiskamine ja sellel puudub siirus . Samuti ta arvas , et ta teab milline on tõeline armastus.
Talle meeldis väga professori tütar, kes ütles, et ta tantsib Printsi korraldatud ballil ainult siis kui too kingib talle punase roosi . Kahjuks Üliõpilasel ei olnud punast roosi kusagilt võtta ning ta oli õnnetu ja viskus rohule ja puhkes nutma . Seda märkas aga Ööbik, kes elas igihalja tamme otsas. Ta nägi Üliõpilast kui tõelist armastajat. Ta otsustas Üliõpilast aidata ja hankida talle punane roos.
Ööbik käis läbi mitmed roosipuud, kuid asjatult . Lõpuks juhatati ta Üliõpilase akna all oleva roosipuu juurde. Roosipuu vastas, et ta saab roosi ainult siis, kui ta terve öö laulab ja surub okka vastu südant nii, et Ööbik sureb ja tema veri saab roosipuu vereks. Ööbik oli nõus ennast ohverdama
Oscar Wilde - Ööbik ja roos #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin Kalm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

aidata printsi ühel päeval, kui too tunneb igatsust oma planeedi järele. Järgmisel hetkel kõnetab prints kõrbelille ja uurib tema käest, kus on inimesed? Lill vastab, et kunagi palju aastaid tagasi nägi ta neid, aga ei või iial teada, kus nad parajasti on. "Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks," lausub lill. Lõpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on õnnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on 25 neid viis tuhat, ja kõik ühesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub välja rebane, kes palub end taltsutada. Rebane selgitab, et printsi roos on tõeliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...".

Alusharidus
thumbnail
15
docx

Jutuke - Õunkübarad

neelatamas. Oskamata midagi muud peale hakata, puhkes ta murtuna nutma. Mitmekümne kilomeetri sügavusel metsas aga kasvasid hoopis teised puud kui Adelais' juures. Siinsed tammed kasvatasid hoolikalt võimsaid juuri, mis maa sisse puurides moodustasid terve sõrestiku, labürindi. Ühe sellise puu all koondunud õhk plahvatas eredas valguskiirte sajus ja kaks siluetti kerkisid kui maa seest. Ühel oli käes must roos. ,,Kas ma äratan ta?" ,,Jah, las näeb, kellele ta nüüd kuulub." Sora laskis roosil maale langeda ja kui too viljakasse pinda puutus, kattus ta uduse vinega ja kees, kuni vormus tiivuliseks tüdrukuks. ,,Kui huvitav!" hõiskas Kira käsi plaksutades. ,,Oota, mitte nii järsult ­ ta ehmub." Halltiib oli nende jutuajamist juba ammu pealt kuulanud, kuid ettevaatlikuse mõttes tegi, kuis magaks. Sama võtet oli ta kasutanud ka Printsiga kohtumisel. Ometigi pani tekkinud

Kirjandus
thumbnail
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja

Kirjandus
thumbnail
22
doc

11.klass kirjandus

Oma hoiaku tõttu Saksa okupatsiooniaastatel sai kirjanikust traagiline kuju. Oma käitumise motiive püüab ta selgitada mälestuste raamatus ,,Rohtukasvanud rajad" (1949). Knut Hamsuni tunnustatud toodang algas kodutu noormehe kannatuselamuste kujutamisega ,,Näljas" ja ta elutöö lõppes poolkurdi ja üha kehveneva silmanägemisega rauga viletsusperioodi kirjapanekuga kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 ­ 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence ­ langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise

Kirjandus
thumbnail
38
doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

Pamela Travers “Mary Poppins”, “Mary Poppins tuleb tagasi”, “Mary Poppins avab ukse”, “Mary Poppins pargis”, “Mary Poppins köögis”, “Mary Poppins Kirsipuu teel”. J. R. Tolkien “Kääbik”, “Sõrmuste isand”; “Leht ja puu” Aleksander Milne “Karupoeg Puhh” 6 James Barrie “Peeter Paan” Hugh Lofting “Doctor Dolittle” Oscar Wilde “Õnnelik Prints” “Granaatõuntest maja” M. Twain “Tom Sawyer” Rudyard Kipling “Džungliraamat” L. Frank Baum “Võlur Oz” Frances Hodgson Burnett “Salaaed” Anna Sewell “Must iludus” Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”) Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast” Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne” 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj. 13

Lastekirjandus
thumbnail
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
thumbnail
20
docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun