Ökoloogia (0)

Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga.
Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia, geneetika ,evolutsiooniõp.
Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele.
Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2) Isend -autökoloogia(üks organism).3) populatsioon -demökoloogia(tamula järve ahvenad ).4) kooslus -sünökoloogia(niidud, metsad ).5)ökosüsteem-sünökoloogia( bioom ,parasvöötme vihmametsad ).6)biosfäär-biosfääri õpetus.
*Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting .*Abibiootilised ting.-Keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused.Valgus,temp,rõhk,vesi jne*Inimese tegevus
Liebigi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi faktor,mis on miinimumile kõige lähemal.Shelfordi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist.
* Tavalisel mõjub üheaegselt mitu faktorit ning organismi vastus ühele faktorile sõltub teiste mõjust.*Tihti muudavad organismid keskkonda endale soodsamaks.(turbasammal.)*Organismi vastureaktsioon faktorile sõltub tema arengujärgust.(puud)*Mitme faktori poolt määratud ökoloogiliste amplituudide summa annab liigile omase ökonissi.
Organismide kasulik kooselu:1)Sümbioos-Mõlemale poolele kasulik kooselu viis, erinevate liikide vaheline side.( sipelgas &lehetäi, soolebakterid )2)Koloniaalsus-Ühte liiki isendite kooselu koloonias( sebrad ,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus.
Organismide kahjulik kooselu:1) Parasitism -Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss, solkmed ).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.( kirbud ,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp, pesaparasiidid-kasutab teise liigi pesa),transpordiparasiidid-kasut.teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2) Kisklus -üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb, saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi on vähem kui saakloomi.3) Konkurents -Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline.Ühe liigi vaheline konkurents:toidu,kasvuruumi,territooriumi pärast.
Populatsioon-ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil,mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine .( Hiiumaa rebased ,Läänemere hallhülged).Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis.(20 isendit tiigis ).Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul.Populatsiooni kasvukõver näitab arvukuse või tiheduse muutust ajas. Eksponentsiaalne kasvukõver nt kui kõik kala järglased jääksid ellu suureneks see liik astronoomiliselt.Logistiline kasvukõver nt tegelikkuses ei realiseeru populatsiooni piiramatu kasv, tekib konkurent ja juurdekasv pidurdub.Kui populatsioonitihedus on ületanud keskkonna kandevõime,võib arvukus mõnel juhul kiiresti langeda,sest toitu pole.Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus,juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb ,seega sündimus=suremusega.Kui populatsioonis on rohkem noori siis sünnib ka rohkem järglasi,sellisel juhul kasvav populatsioon,kui sureb rohkem kui sünnib siis kahanev populatsioon.
Toiduahel on omavahel toitumissuhetes olevad organismid.Toiduahela lüli= troofiline tase.
Autotroofsed taimed-võtavad keskkonnast anorgaanilisi ühendeid ja sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid.
Autotroofsed taimed,autotr. bakterid ,autotr. protistid = tootjad e produtsendid = TOIDUAHELA 1.LÜLI.
Loomad- Heterotroofid ,kes vajavad eluks valmis orgaanilisi ühendeid.
Taimtoidulised→Herbivoorid;Loomtoidulised→ Kiskjad = tarbijad e konsumendid . Kasutavad toiduks elusaid organisme. TOIDUAHELA 2.LÜLI.
Mikroorganismid ,seened,osa selgrootuid loomi-kes lagundavad surnud produtsente ja kondumente = destruendid . TOIDUAHELA 3.LÜLI.
Toiduahel = Produtsent → Konsument → Destruent.
Toiduvõrgustik-Omavahel põimunud toiduahelate kogum.Isereguleeruva ökosüsteemi alus.Populatsioonide arvukuse regulatsioon .Ökoloogiline tasakaal.
Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist.
Püramiid:
1kg – 4 tase – tertsiaalsed konsumendid
10kg – 3 tase – sekundaarsed konsumendid
100kg – 2 tase – primaarsed konsumendid
1000kg – 1 tase – produtsendid
Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust.
Kiskahel -on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem.
Laguahel -mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt.
Nugiahel -Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil