Referaat Richard uutmaa'st (0)

RICHARD UUTMAA
Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus - ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga.
Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beežikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus.
Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad "
Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules.
Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud – erandiks Armeenia – vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol. Looduse ja inimeste harmoonilist ühtsust oli ta kogenud lapsepõlvest peale oma kodukülas Altjal Viru rannikul, mis jäi tema meelispaigaks elu lõpuni. Ta oskas sellest ammutada maalikunsti jaoks, nii nagu Anton Hansen Tammsaare ammutas oma kodutalust kirjanduse jaoks.
Loomingust
Meri
Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: “Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane , molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!”
Rannamaastik
Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika . Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone.
"Rannamaastikus” on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub.
Altja
Nii nagu õpetaja Nikolai
Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas
lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene
randlaste elust- olust . Vanameistrina pühendus Uutmaa akvarellile,
milles ta saavutas suure meisterlikkuse. Tema hilisemate tööde
koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad
toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega.
„Altja rand “ on särava koloriidiga, sügisene vaade, kus kollased ja
punased toonid konkureerivad sinistega. Kunstniku sügisene
looduselamus on kirgas ja värviline, selles ei ole ruumi nukrale
meeleolule, vaade otse pakatab elurõõmust.
Pühajärv
1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti
randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist
meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard
Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks
osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb
ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid
kujutavad, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal
kalu rookimas. Kunstniku hilisem looming keskendub aga
maastikule. Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus
Adamson-Ericu muuseumis kandis nimetust „Eestimaa värvid“
ning demonstreeris ka kunstniku erinevatel aasta- ja päevaaegadel
maalitud meisterlikke maastikuvaateid. Enamasti kujutas Uutmaa
oma töis talle tuttavat Põhja-Eesti rannikut. Erandlikuks kunstniku
loomingus on 1971. aastal loodud „Pühajärve“ maastik .
Richard Uutmaa
referaat
Tallinn 2010
Kasutatud kirjandus:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?167135
http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=11&num=35
http://www.postimees.ee/301105/esileht/kultuur/184681.php
www.annaabi.com
EE10