Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused KT 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, kinnisaldus, tööandja, süüteo, tööleping, kinnisasja, karistusõlgnik, pantõlasuhte, lepingupool, pankrotõlausaldaja, kinnisomand, hoonestusõigus, ülesütlemine, süütegu, lõpetamine, reaal, rase, selliseltaldab, kasutusvaldus, hoonestusõiguse, kollektiiv, kuriteguangistus, organid, tahteavaldus, lepingud, tagatisvaldusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid). 71. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Ehk kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki kohtutäituri kaudu.
teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad.
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad organite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. AUTORITAARNE meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses. 3.Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7
Nt Eesti rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse valdkond (eesmärk) on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks.
rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: ·kuriteod karmilt karistatav tegevus või tegevusetus, karistuseks rahatrahv või vangistus ·väärteod ehk haldusõigusrikkumised kergem süütegu, karistuseks rahatrahv või arest ·tsiviilõigusrikkumised lepinguliste kohustuste mittetäitmine, karistus lepinguline vastutamine (kahju hüvitamine) ·tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüütegu töölepingu rikkumine töötaja poolt, karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahed, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises ning kitsenduste tegemises. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi sanktsioon. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust:
karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud mõjutusvahendid ning korra, kuidas neid vahendeid kohaldatakse isikutele, kes on pannud toime teo ja on selles ka süüdi mõistetud. Karistusõigus - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või
mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi:
seletuskiri, lk 40). Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Eestkoste teostamine Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete täitmiseks. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust jms (PKS § 187). Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus, nagu see oli ka Eestis enne II maailmasõda. (1995.a PKSi kohaselt tegi seda eestkosteasutus.) Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkoste täisealise üle
2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine 11 Õiguse alused seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena
üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.9 Mis on isiklik kasutusõigus?
2) kuudega, siis saabub viimase kuu vastaval päeval 3) päevases arvutatava ajavahemikuna, siis saabub viimasel päeval Kui tähtpäev langeb riigipühale või laupäevale või pühapäevale, siis võetakse tähtpäevaks esimene tähtpäevale järgnev tööpäev. Esindus Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (Ndx. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (Ndx
ESEMED Eseme mõiste. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja osad. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu.
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne).
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. 6. Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus Avalik õ normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Av. õ. normid on täitmiseks kohustuslikud
ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
asjad. 16. Mis on asja oluliseks osaks ning mille poolest see erineb mitteolulisest ja näilisest osast? Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning
ülejäänud asjad on asendamatud Äratarvitatav vallasasi – otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks Asi ja selle olulised osad ei saa olla ei isikute omandis Kinnisasja olulised osad – püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised, kasvav mets, taimed, koristamata vili Asja mõtteline osa – tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; asja reaalselt ei jagata Asja reaalosa – see on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud
Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
valitsema vara heaperemehelikult ning tegutsema teadmata kadunud isiku huvidest lähtuvalt. Teadmaa kadunud isiku võib kohus huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada(tsüs 19). Üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed elusoleku kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnevad olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed ehk sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele. Tema abielu lõpeb, tööleping lõpeb. Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, siis tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Juuridiled isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk juriidilised isikud üksused või organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab õigussubjektsuse. Juriidilised isikud võivad tekkida: 1) Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. AS asutatakse äriseaduse alusel 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
• Elektrooniline vorm 10. Esindamine. Esinduse liigid. -on tehingu tegemine esindaja kaudu, -loob õigussuhte esindatava ja tehingu, mida esindaja esindatava nimel teeb, teise poole vahel, -ei ole lubatud, kui seadusest tulenevalt peab tehingu tegema isiklikult Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. 11. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Suuline ja kirjalik 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 13
annaabi.ee 
