Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju Ennustamine, nõidumine, maagia Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahe võivad olla seotud, mida on võimalik mõjutada Tähtsal kohal oli ka ravimaagia Ristiusu mõjud Eestis valitses muinasusk esiaja lõpul 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme 12
Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev eestlaste "püha päev". Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest
9)Kindlustatud asulad:asuvad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati palkidest või paekividest kaitsesein. Neis ka elati. Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeernad. Viimased piiravad põllulappe. Lohukivi:Saaremaal Tumalas. Nende tähendus pole teada, seostatakse ohverdamisega,esivanemate austusega(lohk tehti surnu mälestuseks),viljakusmaagiaga, tähistaeva vaatlusega. Lohke peeti ka päikese või naisjumala sümboliks. Elatusalad:Karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid,kitsi,veiseid jne. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, teatud lisa andsid ka küttimine ja kalapüük (Hüljes). Alepõllundus. Kaali müsteerium: Saaremaal ca 1700-1500 ekr(2004. Aasta uurimus) alla lennanud meteoriit. Diameeter 110 m ja sügavus 22 m
aega peeti hingede ajaks? Eesti usundis oli vähe kõrgeid jumalaid. Mets eksitas, Meri uputas. Keelatud oli tappa hingeloomi (ämblikke, sipelgaid, mardikaid). Pühaks päevaks kutsuti neljapäev ning hingede ajaks oli november. 15. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide Lohukivi- Seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate asutamisega Tark- Erilise väega inimene, kes ravitses Vägi- Iga elusolend omas seda, lisaks füüsilisele kehale, võis olla inimeste sõnades (loitsud) Animism- On hingeusk, usk elusolendite ja elutute esemete ja loodusnähtuste hingestaatusesse. Taraphita- ehk taara- kõrge jumal Peko- kõrge jumal Venekirveskultuur- ehk nöörkeraamika 16
ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli. Seaduseraamatud Peamised seaduseraamatud on Vanas Testamendis Moosese 2., 3., 4. ja 5. raamat. Neis on pikki lõike, milles loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid Ajalooraamatud Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Saamueli raamatud ehk Esimene Saamueli raamat ja Teine Saamueli raamat kuuluvad Vana Testamendi nn Ajalooraamatute hulka. Raamatud hõlmavad aega, mil Iisrael muutus laialipillutud hõimude asualadest kindlapiirliseks monarhiaks. Kuningate raamatud ehk Esimene Kuningate raamat ja Teine Kuningate raamat on raamatud, milles on ära toodud peaaegu
tapeti julma piinamisega. Piinarikas surm ja valu on läbivad teemad mitte ainult Põhja-Euroopas, vaid enam-vähem kõikjal maailmas, kus on inimohvrit toodud. Seega võib pidada seda universaalseks nähtuseks. Germaanlaste ja keltide juures on teada, et kuna inimesi ohverdati eri jumalaile, tuli ohvrid ka erinevalt hukata. Kõige levinum viis oli poomine või kägistamine, mida üldjuhul seostatakse Odinile ohverdamisega, kes ise oli samuti "poodud jumal". Ohver võidi visata alla kaljult (Freyrile), lõhkuda ohvri selgroog (Thorile) või ta uputada (näiteks Nerthusele).
ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. Antiik-Kreeka rikkalik kultuur ja väljapaistev ühiskond on olnud eeskujuks paljudele hilisemate rahvaste kultuuridele ja ühiskondadele. Arvan, et selle roll ajaloos on väga suur.
parimate toitudega. Vaimud ja haldjad asustasid kindlat paika, kes vett, maad, metsa või kodu. Tähtsamad olid naissoost vaimud haldjad. Haldjatega pidi hästi läbi saama, sellepärast ohverdati igast asjast natuke ka neile. Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikividel olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud lohud, kuhu pandi ande. Ohverdati tavaliselt suuremate ettevõtmiste eel või järel ja pühade ajal. Kõige sobivamaks peeti neljapäeva. Tänapäevani pole
2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli
tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge käsutavad inimesed. Hing kandis inimese isikupära ja hoidis keha elus
Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset
Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule e Homerose hümne. Algselt korraldasid kultust pereisad, al 7. saj-st püstitati templeid. Hellenismi ajal hakkavad levima idamaise päritolu jumalate kultused (Isis, Serapis). Tekkis sünkretism. Idamaiste kultuste põhjal tekkisid uued müsteeriumid. Jumalate vastu mässajad saadeti Tartarosse
kujutatakse mõnikord Visnuna Brahmaan - on hinduismis preester või preestri õpilane; kuulub kõrgeimassevarnasse. Veedad - tähistab ajaloo vanimat kirjandust Põhja-Indias. Tähistab kirjandust mis pani aluse vanimale "filosoofiale" -Upanisad. hiljem tekkib mõtteteaduse koolkond nimega vedanta. Puudza - India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele. Hinduismis asendas puudza *veedade-aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam puudza seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises. Kastisüsteem - hindu religiooni ainulaadne joon, on karma ja samsara loomulik tulemus. Kast on ühiskonnaklass. Hinduismi järgi sünnivad inimesed mingisse kindlasse kasti vastavalt möödunud eludes sooritatud tegudele. Neli põhilist klassi on: preestrid; valitsejad; kaupmehed ja talupojad; ning töölised ja teenrid. Sinna kasti, kuhu inimene
kontrollisid nende vastavust nõuetele. Atleetide eritreening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Olümpiasse. Seal ootas neid üksnes meestest koosnev arvukas rahvahulk. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toidukraami ja käsitöösaadusi. Kõiki mängudele saabunuid peeti peajumala Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks. Seepärast korraldati mängude ajal ja eel Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi koos ohverdamisega. Mängud algasid piduliku rongkäiguga Zeusi altari juurde. Siin ohverdati peajumala parimad loomad ja võeti võistlejatelt ning kohtunikelt tõotus ausalt võistelda ja tulemusi mõõta. Järgnes võistlejate loosimine. Õhtul toimus suur pidusöök, kus põhitoiduks oli ohvriloomade liha. Zeusi altarile tehtud tules põletati ära loomade sõrad ja sabad. Usuti, et nendest taeva poole tõusev suits on Olümpose jumalatele eriti meelepärane ohvriand.
Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse
Üks legend räägib, kuidas Artemis aitas kättemaksuks Hera vaenulikuse eest Apollonil tappa madu Python, kes nagu räägiti kuulus Herale. Artemise metsikus on ilmne mitmes müüdis. Kui Artemise lemmikkaaskondlane nümf Kalisto Zeusile lapse sünnitas, sattus Artemis tema süütuse kaotamise tõttu ravu ja muutis nümfi karuks ja kihutas ta nooltega minema. Artemise metsikus ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita arvukate loomade ohverdamisega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda
eelkõige akupunktuuri probleemide lahendamisel. Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse. Animism- vaimude austamine. Usk põhijõudude, Yang`i ja Yin`i vastastikusse mõjusse kandus üle ka nähtamatusse vaimude maailma. Kurjade ja heade vaimude tegevust tuli arvestada kõiges (nt. maja või tee ehitamisel, haua kaevamisel, pulmade ja matuste korraldamisel). Kurje vaime püüti lepitada ohverdamisega, mis aja jooksul kujunes sümboolseks. Hiljem põletati veel vaid paberist ohvriande või pakuti vaimudele toiduohvreid, mis pärast ise ära söödi. Esivanemate kultus. Esivanemate austamine on hiinlaste religiooni vanim vorm.
hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid koduhaldjas Tõnn, jumal Taara, jumal Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vastu ei hea ega pahatahtlikud. Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, puud, allikad, kivid. Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine, nõidumine, maagia. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole. 12. sajandil kanti juba ehetena pronksist ristikesi. Alates 11. sajandist tundis katoliku kirik juba huvi eesti ristiusustamise vastu.
tsuklilisse ajakäsitusse nagu oleks see midagi madalamat meie lineaarsest ajaloolisest ajakäsitusest.) 39: Animismi teooria Hinge asupaigaks elundid, aju, udi, suda, maks, suguelundid, veri, juuksed, kuune d, sulg. Vrd kops läheb ule maksa, suda on täis. Looma vere ohverdamisega arvati ohvedatavat looma hing. 40.Millega põhjendavad kultuurimaterialistlikud antropoloogid( M.Harris ) sõdu loodusrahvastel? Marvin Harris: hõimud ja kulakogukonnad peavad seepärast sõdu, et konkureeritakse looduslike ressursside pärast nagu maa, metsad, metsloomad, st see, millest sõltub toitumine. Kui uhel grupil õnnestub oma naabreid ära ajada või hävitada, siis on
kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohverdamisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, avalikus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida
9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. 12. Milleks oli vajalik ennustamine, nõudmine,maagia? Vastus.Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ravimaagia. 13. Kust ja millal levisid eestisse esimesed ristiusu mõjud
Kuna ta oli loomade valitsejanna, seostati teda hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalaks. Talle olid pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti põder. Tema kaaslanna jahil oli titaanitar Hekate. Artemis vastutas naiste surma eest. Tema seos loodusega ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita loomade ohverdamisega. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Hephaistos (Vulcanus) Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa. Ta oli vaieldamatult armastatud jumal. Ta oli tule-ja sepatööjumal. Ta oli nii relva-kui kullassepp, nii pronksivalaja kui skulptor.T a oli lonkur. Hera pidas teda liiga inetuks ja viskas ta Olümpose mäelt alla ja ta kukkus merre
Do ut des jt. · Inimese faktiline leping teda ümbritsevate jõududega · Inimese soov nende jõududega sidet luua, neilt abi saada · Kauplemine inimest ümbritsevate jõududega ("mina sulle, sina mulle", do ut des) do ut des - annan, selleks et sina annaksid (mulle) · Ohverdamise kaudu rõhutatakse ühtekuuluvustunnet, andmisega tugevdatakse või uuendatakse ühetkuuluvust · Ohverdamine kui (ära)andmine (vt ohver = and, annid) · NB! Ohverdamisega võidakse ka sidet nõrgendada; siis on toimingul tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti
vereohvritele, mis olid nende püüdluste rahuldamise vahendiks. Lisaks oli nende usundil veel kaks olulist koostisosa, mida Induse oru kultuuris ei esine: kastisüsteem ehk ühiskonna jaotamine kindlapiirilisteks kihtideks ja usk ilmutatud pühakirjade, veedade, autoriteedisse. Usuelus oli kõige tähtsam preester, kõige lugupeetum oli pereisa seisus, kõige kõrgemaks väärtuseks oli hõimutruudus ja kõik, mis aitasid kogukonna võimu tugevdada. Tegeleti loomade ohverdamisega, kuna ohvriand oli oluline suhtlemisvahend jumalatega, et saavutada sõjaõnne, saada lapsi, religioosse elu lõppeesmärk oli taevasse pääsemine. Taeva all mõisteti käesoleva elu täiustatud kuju. Taassünni ja vaimse vastutuse mõisted on nende usundis tundmatud. Budismi mõiste ja rajaja Budism on religioon, iidne filosoofia (maailmast arusaamise viis), mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Arvatakse isegi, et ükski
8 sõjavange ja vaatasid ostes hoolega järele, et vangid oleksid täiesti ilma veata. Neid ostetud vange ohverdanud nad lohemadudele ja lendvatele". Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse eestlaste katset ohverdada preester Hartwici. - mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.) · Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). RISTIUSU MÕJUD: · Muinasajal oli kindlalt valitsevaks usundiks kohalik muinasusund; samas kontaktidest naaberaladega hakkas vähehaaval sisse imbuma ka ristiusule omaseid nähtuseid: - muinasaja lõpul hakkas vähesel määral taas levima laibamatus.
ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Vihmased suvekuud olid pühendatud vihmajumalale ja kuivad suvekuud seevastu sõjajumalale, sest siis võeti ette sõjaretki, et võtta vange, kelle ohverdamisega said toitu jumalad. Ohverdamine oli võigas vaatepilt. Ohvritelt eemaldati süda, löödi pea maha ja keha heideti püramiidi trepist alla väljakule. Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant toimusid suuremad ohverdused jumalatele. Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad. 8 Veejumalanna kujuline anum9 8 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9
Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Ühiskonnas kujunes ebavõrdsus, elukohad kujunesid üksikutesse taludesse. Piltidel kivikirstkalmed. Muistsed põllud olid samas stiilis nagu kivikirstkalmed-kividega ääristatud. Kivikalmetega ühel ajal ja samas piirkonnas esinevad ühed meie mõistatuslikumad muistised lohukivid. Lohkude tähendus pole teada. Välja on pakutud mitmesuguseid oletusi. Neid seostatakse küll ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Pildil lohukivi. Vanem rauaaeg - 500 aastat eKr - 450 aastat pKr. Rooma rauaarg - 50 - 450 aastatel. Vanema rauaaja alguses levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega
Üks nendest on koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk tuntud kaupmeeste kaudu. Haudadest on leitud ka pronks-hõbe-ristikesi. Skandinaavia kirjalikest allikatest on teada, et 11-12 saj on määratud Eesti aladele piiskoppe.1070 on
kohustused langesid vürstide peale. Slaavlaste arvates oli neid ümbritsev maailm täis ebaloomulike olevusi. See oli koguaeg omavahel võitlevate heade ja halbade vaimude maailm. Paljud vaimud olid pärit allilmast; sealt on päit ka vampiiri taolised olevused elluärganud surnud. Need saabusid vahepeal maale, et teisi kiusata ja neist verd imeda. Halbade vaimude eest sai end kaitsta amulettide, salasõnadega jumalatele ohverdamisega ning häid vaime endale appi kutsudes. Russalkade, ehk vetevaimude ning surnus hingete elupaik oli jõgedes- järvedes, kuna just neid pidi sai otseteed allilma. Kevadeti tulid vetevaimud ja surnud hinged tärkavast loodusest rõõmu saama. Slaavlased ei pidanud surma elu lõpuks, vaid üleminekuks teise maailma. Et surnud selle pika teekond ette saaks võtta, paigutati surnu paati koos relvade, ehete ja surnule kuulunud sõjaratsu korjus. Kui surnule oldi kõik kaasa
- Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused) - Ohverdamine pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim neljapäev - Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad Ennustamine, nõidumine ja maagia - Ohverdamise juures tähtis osa - Ennustati ettevõtmiste tulemust, püüti seda nõidumise ja ohverdamisega mõjutada - Maagia arvati et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida saab mõjutada - Ravimaagia tervistavad allikad, allikal tuli vee eest ohverdada Ristiusu mõjud - Naabrite läbi - Mõjud: Põletusmatuse kõrval ka laibamatus, ehete seas ristikesed, - 11.saj määrati munk Hiltinus piiskopiks misjonär tulemusi polnud - 1167 pühitseti Eesti piiskopiks munk Fulco abiliseks eestlasest munk Nicolaus
eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid
Asteekide kultuuris etendati rituaalseid sõdu, et saada inimohvreid juurde. Neid kutsuti lillede sõjaks. Kuna eesmärgiks oli saada elavaid ohvreid, ei tohtinud vange tappa, kuid neid võis vigastada. Neid kutsuti võlamaksuks jumalatele. Orje, kes olid laisad või müüdi kolm korda, kasutati sammuti ohverdustes. Ohverdusi vaatasid pealt õpetlased, kes said inimkeha kohta teadmisi juurde. Asteegid uskusid, et nad päästsid universumit hävingust pideva ohverdamisega. Tavaliselt ohverdati inimesi tempelpüramiidide tipus. Ohvritel lõigati veel tuksuv süda välja ja tõsteti jumalate auks kätel taeva poole. Seejärel visati ohver püramiidi treppidelt alla. Ohverdatavad inimesed olid enamasti vabatahtlikud, kes tahtsid jumalatele meelepärased olla. Ohverdamistalitlustel
Sõjajumal oli Ares, kes oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos, kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal. Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Palju oli kangelasi, kes olid pooljumalad (Herakles, Achilleus). Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt. Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus
•Henriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Hing – •inimese isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks •Magamise ajal võis kehast lahkuda, ringi liikuda, vahel asuda isegi teise olendi sisse. •Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama perekonna elu->hingede aeg-hinged liikusid ringi ja võisid kodu külastada Hiis – ohvripaigad/pühametsad, nendes tegeldi ohvrite toomise e. ohverdamisega jumalatele Maagia – põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada Ohvripaigad- kohad, kuhu viidi ohverdus, et näidata vaimudele, haldjatele ja jumalatele heatahtlikkust. Hiied, üksikud puud, allikad, kivid. Nõidumine – sellega tegelesid nõiad ehk targad, kes olid teistest targemad 4. MUISTNE VABADUSVÕITLUS Põhjused: XII saj sakslate tung itta (Drang Nach Osten), alistatud
Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja
roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf - pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel
· Kõrgjumalaid usundis vähe. o Tarapita ,,Taara avita" Saarlaste jumal, kes sündis virumaal ja lendas sinna. o Uku OHVRIPAIGAD · Vaimud, haldjad ja jumalad polnud loomult inimeste vastu ei hea- ega pahatahtlikud. o Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. · Heatahtlikust püüti saada ohverdamisega. o Selleks olid kindlad ohvri- ja kultuspaigad.- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed,järved, jõed... · Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid o Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ega lehti ja sealt ei korjatud marju o Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega · Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatus o,2-1 m
müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 – 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 5 vallutamisel
müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade Vana-Rooma ANTIIKAEG 5 vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning
eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna
Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. 5 Kreeka teater Varasemates näidendites leiame jällegi 50-liikmelise koori ning lava keskel asetseb alati Dionysise altar
teisele. Näiteks küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei satuks. *Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis. Näiteks: ohvrikivid, hiiepuud, pühad allikad, järved. Väge leidus ka sõnades. *Muinasajal olid targad ehk nõiad, kellel tegi tähtsamaid toiminguid ja kel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid. Eriti vajalikud olid targa võimed ravimisel, samuti ennustamise juures. *Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied, tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid. Parim aeg ohverdamiseks: pühad (jõuluaeg (päikese sünnipäev), jüripäev, mihklipäev, jaanipäev), neljapäev (muinaseestlastel pühapäeva tähenduses), suurte ettevõtmiste eel (sõjakäigud, külvi algus jne). Olid palveohvrid, tänuohvrid ja lepitusohvrid (süü lepitamiseks).
allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel. Ohverdati : vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi) ja mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne.). Ohverdamisega on seotud ka ENNUSTAMINE ja NÕIDUMINE. Leiti, et asjade ja nähtuste vahel on seoseid, mida saab mõjutada. N: ravimaagia (tervistavad allikad); ohvrilooma langemise külje olulisus (parem ja pahem külg). 21. Kes ja miks tahtsid Balti maid vallutada? Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel
koornikas vaid Tarapitat (Taarat). Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud. Eestis on 1760 lohukivi
kartma kuna mõni oli kinni seotud) Asva kultuur- kindlustatud asulad kuna olid väärtused (karjaloomad, pronks jne). Kivikirstkalmed ja laevkalmed, väikeselohulised kultusekivid. Tööriistad endiselt kivist, luust ja sarvesr Kivikirstkalmed- suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt keskele mees ehk siis perekonnapea. Keskse kivikirstu ja ringi vahele maeti ka. Lohukivid- ehk kultusekivid, seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Tarandkalmed- koosnes madalatest kiviridadest v müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit u 1-2 x 2-3 meetrit. Ehitati kivikirstkalmete kõrvale, vahel mujale. Aestid- Rooma ajaloolane ja geograaf Tacitus, kes mains a 98 pKr rahvast aeste. Peetakse kui eestlaste esmamainimiseks. Kääpad- liivast kuhjatud, mille all v sees on põletusmatused väheste panustega.
Töö täitis püstitatud eesmärgi. Minu informandid olid satanismi teemal üpriski teadmatud. Väga suur osa polnud kuulnud neist midagi või oli levinud vale arusaam satanistidest. Kõik olid siiski teadlikud, et satanism ja ateism on erinevad, kuigi neid on üpris palju seostatud. Oli aga selgelt aru saada, et on välja kujunenud satanisti stereotüüp. Stereotüübiks kujunes isik, kes kuulab kurja ja vägivaldset muusikat, kannab tumedaid riideid ja tegeleb ohverdamisega. Seda saan ma järeldada enda klassis läbi viidud küsitluse põhjal, kuid ka mingil määral internetis läbi viidud ankeetküsitluse põhjal. Vastanute seas on levinud arusaam, et satanistid on meile ohtlikud, kuid keegi polnud kuulnud ühestki kuriteost, mille on korda saatnud satanist. Arvati, et satanistid kahjustavad avalikku korda ning piiravad teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Lisaks arvati ka, et satanismi ei tohiks registreerida, samas ei usutud, et selle põhjusel võiks
(sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult. Ohverdamine-kuna vaimude, haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid, hiiepuu alone oli pühapind, sinna ei lasted loomi, ega võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis asset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Lõige sobivaimaks
esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult. Ohverdamine-kuna vaimude, haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid, hiiepuu alone oli pühapind, sinna ei lasted loomi, ega võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis asset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel
esemeid ja eriti tähtsatel juhtudel inimesi. Loodusjõude austati pühades hiites, küngastel, järvede, jõgede ning allikate ääres. Pühadeks puudeks olid eriti tammed ja pärnad. Muinasaja lõpul oli igal külal või külade rühmal püha hiis, kus käidi palvetamas üksikult ja kus toimusid ka suurüritused tarkadejuhtimisel. Tähtsamatel puhkudel: põllutööde alguses ja lõpus, enne sõjaretkele minekut, olid need väga suurejoonelised ja pidulikud. Ühise ohverdamisega kaasnes ka ohvripidu. Pühapaikades otsiti karja -ja viljasaagiõnne ning loodeti abi haiguste vastu. Ainult ravieesmärgil võis murda hiiepuude oksi, lehti ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks. Vilja- ja karjakasvatuse muutumisega põhilisteks elatusharudeks hakkasid looma-, linnu- ja kalakujutisi asendama geomeetrilised kujundid. Ehted ja tarbeesemed ilustati ringikeste, ristide ja kolmnurkadega, mis pidid kujutama päikest, kuud ja teisi
annaabi.ee 
