Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Meka - on linn Saudi Araabia  Läänepiirkonnas Meka provintsis , muslimite püha linn. Kõikidelt muslimitelt, kellel see on võimalik, nõutakse palverännakut (hadži) Mekasse. Muslimitele on palverännak Mekasse üks islami nn viiest sambast. Mekasse võivad siseneda ainult muslimid .
Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas  Allahi  ilmutusiMuhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud.
Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja.
Kaaba - on ehitis Mekas Suure mošee õuel ja on islamitähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga, mida vahetatakse igal aastal. Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu.
Allah - on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist  al ja sõnast  ilah  'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet.
Muhamed - oli  islamiusu   prohvet  ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid  lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam.
Ramadaan - on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavasti sai alguse koraan. Nimetus pärineb araabiakeelsest sõnast, mis tähendab kuumust, põlenud maad ja toidumoona vähesust. Sel ajal on oluline koht palvetamisel, heategevusel ja paastumisel.
Hadži - on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas  igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui naiselt . Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadž paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks.
Mošee - on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks mošeeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber.
Džihaad – on usukohustus.
Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku,  anglikaani  või luteriusukirik. (Eestis  toomkirik , Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal  Cathedral .) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi  tool .
Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus.
Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Laiemas tähenduses on preester kindla rituaali täitja, kes kuulub suuremasse organisatsiooni. Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse,  Assüüria,Kreeka, inkade,  maiade , brahmanismi,  lamaismi  preestrid ), kellele vastanduvad näiteks prohvet, šamaan, nõid. Viimaste tegevuses on põhiline kontakt üleloomulike jõududega ja nad ei pruugi kuuluda usulistesse hierarhiatesse.
Kümme käsku - Kolm maailma suurt religiooni – kristlus , judaism ja islam – peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest.
Jeesus - oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana- Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus onkristluse  keskne kuju,  kirikupärimuses ristiusu rajaja. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud  messias  (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmiseläbi  inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi.
Toora - Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikuse seaduse lähtealus.
Sünagoog - tähendab kogunemisruumi ja onvjudaistide pühakoda. 'Sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus.
Rabi - on juudi õpetaja üldnimetus. Sõna tuleb  heebrea keelest  rabbi . Rabi on kirjatundja, kest tundis Toorat. On autoriteet õiguse küsimustes.
Hanukka - Juudi rahvuspüha hanuka meenutab Jeruusalemma templi puhastamist ja taaspühitsemist pärast seda, kui kreeklaste võimu vastu suunatud Makabeide ülestõusu tulemusel paganlike jumalate kujud templist välja visati.
Ümberlõikamine - on eesnaha täielik või osaline eemaldamine usulistel või meditsiinilistel kaalutlustel.  Ümberlõikamine ei ole ainult juutide komme . Selline komme on kõikidel moslemitel, filipiinlastel, paljudel aafrika suguharudel, Austraalia aborigeenidel ja ameeriklastel.
Koššer-toit - Koššer on juudi kommete kohaselt valmistatud toit, kus kehtivad ranged reeglid loomade humaanseks tapmiseks. Loom peab olema kindlasti sõraline ja mäletseja. Seal näiteks on küll sõrg, aga ta ei ole mäletseja, järelikult siga ei ole koššer. Jänes küll mäletseb, kuid tal ei ole sõrgu, järelikult pole ka tema koššerloom. Kalal peavad olema soomused ning uimed, mis tähendab, et soomuseta angerjas ei ole koššer. Ühesõnaga, loom, keda kõlbab süüa, peab olema rohusööja, kes mäletseb ja tal peavad olema sõrad.
Bar mitsva - Bar mitsva on juudi päritolu perekondades tähtis üleminekuriitus, millega poisist saab täiskasvanu. 
Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiiditähistamiseks.
Teises maailmasõjas kannatasid ka  mustlased , poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid.
Višnu - on hinduismi kõige tähtsamatest ja kõige enam kummardatud jumalatest. Koos Šiva ja Brahmaga moodustab ta suurte jumalate kolmiku ehk Trimūrti. Višnu kui maailma hoidja (ja hiljem – maailma looja!) on majesteetlik, ent mõnikord ka kohutav. Brahmanit hinduismi (täpsemalt, brahmanismi) jumal-absoluuti ehk ülimat reaalsust kujutatakse mõnikord Višnuna
Brahmaan - on hinduismis preester või preestri õpilane; kuulub kõrgeimassevarnasse.
Veedad - tähistab ajaloo vanimat kirjandust Põhja-Indias. Tähistab kirjandust mis pani aluse vanimale "filosoofiale" -Upanišad.
hiljem tekkib mõtteteaduse koolkond nimega  vedanta .
Puudža - India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele. Hinduismis asendas puudža *veedade-aegse loomaohvri lillede, toidu ja lõhnaainete ohverdamisega ning seostus eelkõige jumala tervitamise või kostitamisega. Kõige lihtsam puudža seisneb lihtsalt jumaluse või pühaku kujutise vaatamises.
Kastisüsteem -  hindu religiooni ainulaadne joon, on karma ja samsara loomulik tulemus. Kast on ühiskonnaklass. Hinduismi järgi sünnivad inimesed mingisse kindlasse kasti vastavalt möödunud eludes sooritatud tegudele. Neli põhilist klassi on: preestrid; valitsejad ; kaupmehed ja talupojad; ning töölised ja teenrid . Sinna kasti, kuhu inimene sünnib, jääb ta kogu eluks.
Karma - on hinduismis,  budismis  ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus.
Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.
Mokša -
Šiva - on üks kolmest hinduismi jumalast, mis moodustavad jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi) hinduistlikus panteonis . Šivat  seostatakse  destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uue sünnile. Šiva  atribuudid  on hirmutava väljanägemisega ja Šiva keha kaetud tuhaga surnuaedadest, kus tema järgijad -(ganad)- asuvad
Šiva.
Višnu
Jeesus Laps Koraani lugemas
Meka
Vasakule Paremale
Mõisted #1 Mõisted #2 Mõisted #3 Mõisted #4 Mõisted #5 Mõisted #6 Mõisted #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingrid Õppematerjali autor
Mõistete seletused, Meka, koraan, imaam, Kaaba, Allah, Muhamed, ramadaan, hadži, mošee, džihaad, katedraal, missa, preester, kümme käsku, Jeesus, toora, sünagoog, rabi, hanukka, ümberlõikamine, koššer-toit, bar mitsva, holokaust, Višnu, brahmaan, veedad, puudža, kastisüsteem, karma, mokša, Šiva + pildid

Sarnased õppematerjalid

KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST-11-kl Usundid
4
doc

KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid

Sellesse uskumine, tuginemine ja uurimine kuulub olemuslikult juudi igapäevaelu juurde ning on juudist mehe üks olulisemaid usulisi kohustusi. 8) Selgita jumalariigi tähendust kristluses. Jumalariik on koht, kuhu pääseb iga kristlane kui ta on täpselt nii teinud nagu Piibel õpetab. 9) Nimeta islami 5 sammast. Usutunnistus, palvus, annetamine, palverännak ja paast. 10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman ­ hinduismi preester. OM-silp ­ kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon ­ uuesti sündimine, seda mõjutab karma. karma ­ põhjuse ja tagajärje seadus, hinduismis ei saa muuta, budismis saab. sansaara ­ hingede rändamine. nirvaana ­ vaimne virgumine, vabanemine igapäevaelu kirgedest ja pettumustest, olevikus viibimise kirgas seisund, kuhu jõutakse budismis Teed järgides.

Filosoofia
Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik
8
xls

Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik

Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah

Üldine usundilugu
MAAILMAUSUNDID
8
doc

MAAILMAUSUNDID

Hinduism tekkeaeg ­ umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks ­ need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad ­ hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseeposed: ,,Ramajana" ja ,,Maha

Ainetöö
Usundid - kristlus-budism-hinduism-islam-džainism-judaism
5
docx

Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism

JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus ­ seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri ­ Tanah * Pühakirja tõlgendamine ­ talmund * Rituaal ­ ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev ­ sabat * Riietusesemed ­ jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine ­ 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika ­ 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks ­ järgivad ?

Usundiõpetus
USUNDI arvestus TH 2010
5
odt

USUNDI arvestus TH 2010

Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt ­ eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing ­ Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ­ ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis ­ inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu ­ religioosne keeld Mana ­ Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jum

Usundiõpetus
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi

Üldine usundilugu
Islamiusk
4
docx

Islamiusk

Islamiusk Islam (araabia keeles islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. · Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi ­ Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu

Geograafia
Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused
29
docx

Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused

Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid ­ usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide ­ kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsi

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun