Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Vene köök
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam.
Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur
-120 000 meest sõjaväes -sõjaväe käsutuses olevad alad: Aegviidu / Laeva / Nursi / Värska / Paldiski linn/ Pakri poolsaar / Pakri saared / Naissaar -konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel / elanikud pidid nendelt aladelt lahkuma, kus sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni Moskva kontrollimehhanismid -iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud -1944. nov - 1947 loodi ÜKP KK (Üleliidulise Kommunistliku Parte Keskkomitee) Eesti büroo:sovetiseerimise kontrollimine kolmes Balti liiduvabariigis / juhtkondadele nõu andmine -teise sekretäri institutsioon: Moskva poolt saadetud sekretär kontrollis liiduvabariigi parteijuhti kelleks oli kohaliku rahvuse esindaja
Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist? Miks sellised muutused toimusid? - Üha enam eestlasi hakkas partei liikmeks
asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised 1991 Eesti Vabariigi taastamine 1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda) Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: * kirjakeele ühtlustumine * eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik * rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine * seltsitegevuse aktiviseerumine jne
kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 RIIGIKORD: Presidentaalne Vabariik PRESIDENT: Dimitri Medvedev PEAMINISTER: Vladimir Putin RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB) TIPPDOMEEN: .ru TELEFONIKOOD: 7 RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 VENEMAAL HALDUSJAOTUS Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks VENEMAA RAHVASTIK Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.
1945a jagunes Eesti NSV 10mk-ks ja 236vallaks. Hiljem loodi omaette mk-dena juurde Hiiumaa,Jõhvi-ja Jõgevamaa.Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud.1950a vallad kaotati,sügiel viidi läbi rajoniseerimine,mille käigus 13mk kaotati(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,Saaremaa, Pärnumaa,Viljandimaa,Tartumaa,Valgamaa,Võrumaa,Hiiumaa,Jõhvi mk,Jõgevamaa) ja nende asemele moodustati 39maarajooni.Lühikest aega oli ENSV jaotatud 3ks oblastiks(1952-1953). Relvastatud vastupanuliikumine. A 1944-1953oli vastupanuliikumiseks okupatsiooni-reziimile otsene relvavõitlus-metsavendlus.Metsavendade põhikontigendi moodustasid metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed,Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud,Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed.Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid
23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril 1989 välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eesti vabariigi kodanikke kutsuti üles valima endale esindusorgan- Eesti Kongress. Rahvarinne ja EKP suhtusid sellesse tõrjuvalt ja üleolevalt, kuid valimised
Kodanike Komiteede liikumise teke: *1989.a jaanuar,keeleseadus-selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse.Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Selle tähtpäeva elõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor.Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud:hakati nõudma Kirde-Eesti muutmist "autonoomseks oblastiks",moodustati streigikomiteed ning valmistuti "nõukogude võimu kaitseks". *1989 a.suvi-kohalike nõukogude valimisseadus-selle valimisseaduse tekitas suur streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat. *24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989
Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus
klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3. EKP ja selle juhid.
valda liideti Leningradi oblasti külge. Suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga arvati Pihkva oblasti koosseisu. Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium, kõrgeim täidesaatev organ valitsus oli Ministrite Nõukogu
Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus
piirkonnad olid Eesti valdusesse läinud vastavalt Tartu rahulepingule 1920.a.). Kokku võeti Eestilt üle 2300 ruutkilomeetri. - 1940-ndate teisel poolel säilisid haldusüksustena maakonnad (algul 10, hiljem tehti mõned juurde) ja vallad. - 1950.a. kaotati maakonnad ja nende asemele moodustati rajoonid. Vallad muudeti samal aastal külanõukogudeks. - 1952-1953.a. oli Eesti NSV jagatud 3 oblastiks ( Tallinna, Tartu ja Pärnu). Oblastid jagunesid jätkuvalt külanõukogudeks. Peale 1953.a. rajoonid taastati. - Rajoonide arv muutus mitmete reorganiseerimiste käigus kui nende arvu kas suurendati või vähendati. Eesti Vabariigi taasiseseisvudes nimatati rajoonid taas ümber maakondadeks ja külanõukogud valdadeks. - Lugege haldusjaotusest Nõukogude okupatsiooni ajal ka õpik lk.112 ja vaadake kaarte lk.113, 114, 119.
Riigi haldusjuhtimisega tegelevad Ministrite Nõukogu määratavad ametnikud. Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks. Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist. Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks ehk oblastiks. Ajalugu: Vanimad asustusjäljed ulatuvad 100 000 aasta taha. Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. aastal lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale
1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast
Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri. 1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda. 1946 loodi Hiiumaa maakond. 1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud. 1950 vallad kaotati. Sügisel loodi rajoonid. Algselt oli neid 39. 1952/53 oli Eesti jaotatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu ja Pärnu). Rajoone hakati reorganiseerima. Alguses tehti mõned juurde, kuid siis hakati neid liitma (1961/1962). 50. lõpus ja 60. alguses oli kaks linnapiirkonda - Narva ja Kohtla-Järve. Linnad olid jaotatud vabariikliku alluvusega linnad ja rajooni keskused. Vabariikliku allusvusega linnad olid: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu. 1990 alates taasiseseisvumisest on eesti jälle maakonnad (15) ja vallad. Linnu on eestis 48.
Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis
Ukraina tööstuslikus idaosas, Krimmis ja linnades üle kogu maa. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Kultuur Ukrainlased on slaavi rahvas. Täpsemalt on nad idaslaavlased. Neil on palju ühist venelaste ja valgevenelastega. Ukrainlased on põhiliselt õigeusklikud, kuid riigi lääneosas elab ka palju katoliiklasi. Ukraina riigi keeleks on ukraina. Levinud on ka vene, poola, ungari ja rumeenia keeled. Linnad Ukraina jaotub 24 oblastiks, 1 automaatseks vabariigiks ja 2 linnaks. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elab 2,7 miljonit inimest ja mille suurus on 839 km2. Teiseks linnaks on Sevastopol, kus elab üle 350 000 inimese. Krimm on poolsaar ja autonoomne vabariik Ukraina koosseisus. Seal elab pea 2 miljonit inimest ja selle pindala on 26 100 km2. 3 Krimmi pealinnaks on Simferpolo. Ukraina oblastid on Dnipropetrovski , Donetski, Harkivi,
1950 Küüditamine Petserimaal 1950 Maakondade asemel luuakse rajoonid Eestis. Kaart. 1951 Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1951 ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952 Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952 1953 Eesti NVS jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. Kaart. 1951 San Francisco rahuleping, Jaapan vabaneb USA okupatsioonist 1953 Stalini surm 1953 Berliini ülestõus 1953 1964 Hrustsovi valitsemisaeg 1954 Eestis moodustatakse pagulasvalitsus 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) loomine 1955 Eesti TV saadete algus 1956 Suessi kriis 1956 Ungari ülestõus
Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa liidu liige. Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks. Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist (Bulgaaria põllumeeste liit, Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei jne). Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks (oblastiks). Majandus. Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte, toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine.
iseseisvumise suunas. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega muudeti eesti keel riigikeeleks. Ei läinud palju aega, kuni kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Selle rahvusliku tähtpäeva eelõhtul langetati Pika Hermani tornis Eesti NSV lipp ning koidikul heisati sinimustvalge lipp2. Keeleseaduse peale aktiviseerusid eriti kriitilisel moel impeeriumimeelsed, kes nõudsid Kirde-Eesti muutmist ,,autonoomseks oblastiks", moodustasid streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka. Selle eesmärk oli saada samasugune otsus ka Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt enne Molotovi- Ribbentropi 50
inimorganismi. Kui ametlikes versioonides on katastroofi läbi surnud inimeste arv 30, siis spetsialistid arvavad et hukkunuid on tuhandeid. Kultuur Ukrainlased on slaavi rahvas. Täpsemalt on nad idaslaavlased. Neil on palju ühist venelaste ja valgevenelastega. Ukrainlased on põhiliselt õigeusklikud, kuid riigi lääneosas elab ka palju katoliiklasi. Ukraina riigi keeleks on ukraina. Levinud on ka vene, poola, ungari ja rumeenia keeled. Linnad Ukraina jaotub 24 oblastiks, 1 automaatseks vabariigiks ja 2 linnaks. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elab 2,7 miljonit inimest ja mille suurus on 839 km2. Teiseks suureks linnaks on Sevastopol, kus elab üle 350 000 inimese. Krimm on poolsaar ja autonoomne vabariik Ukraina koosseisus. Seal elab pea 2 miljonit inimest ja selle pindala on 26 100 km2. Krimmi pealinnaks on Simferopol. Ukraina oblastid on Dnipropetrovski , Donetski, Harkivi, Hersoni, Hmelnõtski,
Enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de jure NSVL poolt. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega minimaalsed. 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare muudeti Kingissepaks. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks.
1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik
14 Katariina II valitsusajal Teaduse Akadeemia poolt oli välja antud enam täpne ja sisukas atlas (millisesoli kuni 70 punkti määratud astronoomiliselt). Maadeuurijad-akadeemikud kogusid hulgaliselt andmeid Katariina II valitsusajal ja algas suur maade piiristamine. Katariina-aegne reform jõudis lõpule 1785.aastal ja selle tulemusena jagunes Vene impeerium 38 asevalitsuseks, 3 kubermanguks ja 1 oblastiks. Venemaa sai seega Euroopa kuningakodade tunnustuse osaliseks ja sellest hetkest alates tuginesid kõik euroopa kartograafid Venemaa kaartide koostamisel vene kartograafiaspetsialistide tööle. (, 2011) 15 Venemaa kartograafia 19. sajandil Paavli I valitsemisajal kaartide koostamine läks üle sõjaväeametkonnale, aga Aleksanderi I ajal oli sätitud Peastaabile, mille juures 1822.a. oli asutatud sõjaväe topograafide korpus
1950 vallad kaotati ja 21-26/03/1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum külanõukogudest said ainsad kohalikeks võimuorganiteks. 1950 Maakondade asemele luuakse rajoonid sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigu maakonnad kaotati ja 1951 asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia nende asemele loodi 39 maarajooni. 1952-53 oli ENSV jagatud ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadetega kolmeks oblastiks. 1952 asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1934-53 pidasid otsest relvavõitlust metsavennad, metsas oli u 1952-1953 Eesti NSV jaguneb kolmeks oblastiks 30 000 inimest, kuid puudusid metsavendade organisatsioonid. 1954 moodustatakse pagulusvalitsus Peale nõukogude vastase tegevuse terroriseerisid nad oma 1955 eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade
juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (pilt 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (pilt 2). Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Vastupanu reziimile Esimesel sõjajärgsel aastakümnel väljendus see relvastatud vastupanuliikumisena ehk metsavendlusena, mis õnnestus nõukogude võimul maha suruda alles 1950ndate keskpaigaks. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 14 00015 000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud
Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni, lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes.
lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn, vapp, lipp ja valitsemisorganid. Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti aegsed vallad ja maakonnad, 1950 oli haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi alles 15 rajooni. 1952-53 oli eesti jaotatud kolmeks oblastiks: Tallinn, Pärnu ja Tartu. 1991 muudeti eesti taas iseseisvaks. 1990 nim rajoonid ümber maakondadeks. Sfragistika def ja põhimõisted-Ajaloo abiteadus, mis käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitsat- metallist, kivist, luust, klaasist vm materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis. Pitser- pitsati jäljend plastses aines ( savi, vaha vms) või värvis. Pitseriga pitseeritakse anumaid, ruume, kirju, et vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust
liustikujää kulutus ja kujhevormidest. Põhja Norra suurimad järved on Iesjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate Lapimaa järvedega ja Altevatnet. Rootsi jäävad piklikud fjord järved: Torneträsk, Sora Lulevatten, Akkajaure, Vastenjaure, Virihaure, Uddjaur, Hornava, Storavan. Põhja-Soome jäävad: Yli-Kitka, Kemijärvi, Lokan tekojärvi, Porttipahdan tekojärvi, Inari järv. Ida-Lapimaa jääb Venemaale, mis jaguneb kaheks haldusüksuseks, Murmanski oblastiks, kuhu alla kuulub ka Koola poolsaar ja Karjala Vabariigiks (Kagu-Lapimaa). Karjala aladele jäävad Pääjärvi, Kierettijärvi, Tiiksijärvi, Knjazegubskoje veehoidla. Murmanski oblasti aladele jäävad Ülem-Tuloma, Serebrjanskoje veehoidla, Imandra järv, Umbjärvi ja Lujärvi. 6. KLIIMA JA ILMASTIK Geograafilisest asendist tulenevalt on Lapimaa lääne ja põhja rannik merelise kliimaga, üle jäänud ala on mandrilise kliimaga. Ka Läänemere Põhjalahe äärne ranniku ala Lapimaast on
Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (13; Joonis 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (Joonis 2). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 6 Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude- vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 14 00015 000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti
kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.. 1952-1953 jagati Eesti kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva ) ja 30 rajooni. Rajoonide arvu ja piire muudeti veel 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · umbes 24 alevit · umbes 27 väiksemat linna
Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad oli Eesti endale saanud Tartu rahuga. ENSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. *1945. a. jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Valdades loodi külanõukogud. *1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks. *Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine ning maakonnad kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni. *1952-1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. *Vägivallapoliitika oli suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu, eesmärgiga allutada kõik oma kontrollile. *Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja täideviijaks julgeolekuorganid: nii sise- kui riikliku julgeoleku ministeerium. *Palju eestlasi suhtus NSV võimu taastamisse negatiivselt. 1944-1953 toimus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikidele. *Pärast sõda jäi metsadesse veel palju Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa
Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud(641). Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. 195463 toimus massiline rajoonide ja külanõukogude ühendamine suuremateks. Selle tulemusena jäi alles 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguse 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides. mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6
büroosse. Aga Stalini lähimate usaldusaluste ringi ta enam ei kuulunud. 1951 vabastati ametist ja arreteeriti ka Abakumov. 1952. aastal reformiti taas riigi valitsemist. Poliitnüroo arvu suurendati 25-ni, bolsevike partei asemel võeti kasutusele Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) nimetus. Lisaks toimus veel rida väiksemaid reforme, millest paljud ei jäänud püsima (näiteks jagati Eesti sel aastal kolmeks oblastiks). Stalin suri 5. märtsil 1953 ja see tähendas Venemaal ühe ajastu lõppu. 19 Majandus: NSV Liit oli üks enim kannatanud riikidest peale II maailmasõda. Miljonid inimesed olid tapetud, põllud söötis, linnad rusudes. Eesmärgid ja vahendid siiski ei muutunud. Jätkus plaanimajandus, rõhk oli industrialiseerimisel. Põllumajandus kiratses. Jälle
Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud(641). Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. 195463 toimus massiline rajoonide ja külanõukogude ühendamine suuremateks. Selle tulemusena jäi alles 15 rajooni, mis
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist. Nõukogude liiduvabariikide poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu
armeesse) 82 000. Kuramaal võitles Sks armee koos lät ja est viimasena. Põgeneti paatides Rootsi ja Saksamaale. Lahkus 75 000 est, 140 000 lat, 65 000 lit. Koos saksa sõjaväega saadi UK või USA Sks okupatsioonitsooni ja sealt 4a pärast USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse. Piirid: Leedu võitis läänes Sks arvelt Klaipeda, idas said Vilniuse, kuid kaotasid maad Valgevenele. Eesti kaotas 5%, Läti 2% maast. + 1946 Preisimaa-Königsberg muudeti Kaliningradi oblastiks Poola-Leedu vahel, kuhu toodi venelased. Soome kaotas Karjala. Elanikkond: Läti&Eesti kaotasid 1/3. Kadusid baltisakslased, juudid, romad, rannarootslased. Hakkasid lisanduma uusasukad. Vilnius leedustati 1945-47. Enim linnadest kannatasid Narva, Paldiski, Siauliai, Kalipeda, Daugavpils, Jelgava. Vastupanu, repressioonid ja kollektiviseerimine Tugevaim relvastatud vastupanu Leedus, sest rohkem inimesi + vähem sks mobilisatsiooni:
aastal Gruusia NSVs mitmed alevid muudeti linnadeks. 1946. aastal kaks oblastit. 1952. aastal jõudis järg ka Läti ja tõsteti linna staatusesse KohtlaJärve ja Kiviõli. Eesti NSV kätte kumbki jagati kolmeks Samal ajal hakati vanasse haldusstruktuuri oblastiks. Eesti NSV territooriumil loodi Tartu, lisama uusi struktuuriüksusi. 1945. aasta Pärnu ja Tallinna oblast. See oli tollase augustisseptembris loodi Eestis üle 600 nõukoguliku gigantomaania üks veidrusi, kuna külanõukogu, mis oli esimeseks sammuks
EK(b)P VIII pleenum; Eesti-keskse kommunistliku režiimi asendamine Moskva- märts kesksega; järgnes hulgaline haritlaskonna vallandamine ning juhtivtöötajate asendamine NSV Liidust saadetutega. 1. oktoober Maakondade asemele maarajoonid. 1951 Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamine. 1952 Tallinna Pedagoogilise Instituudi asutamine. 1952–53 Eesti jaotamine Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1953 Metsavendluse lõplik lämmatamine. veebruar Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhtme käikuminek. 1955, 19. Esimene telesaade Tallinnast. juuli Looduskaitseseaduse kehtestamine; tööstusministeeriumide asendamine 1957 rahvamajandusnõukoguga. Käsitööliste artellide riigistamine; masina-traktorijaamade kaotamine ja nende 1958 masinate müümine kolhoosidele ja sovhoosidele.
Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes. Vahetati välja Karl Vaino aegne juhtkond. Ühiskonna politiseerumine: Ühiskond tegeles aktiivselt poliitikas, see viis sinnamaani, et NSVL sõlmis liidulepingu ENSV'ga, mis andis ENSV'le vabamad käed valitsemiseks. 1989. a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse, ning järgmisel kuul kuulutati 24. veebruar iseseisvupäevaks. Nõukogude meelsed nõudsid Kirde-Eesti muutmist autonoomseks oblastiks, moodustati streigikomiteesid, laiendati Moskva-meelset propagandat muulaste hulgas ning valmistuti kaitmsa nõukogude võimu. 1989. aastal algas nõukoguliku haldusjaotuse kaasajastamine. Augustis võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse haldusreformi läbiviimise kohta. Otsustati minna üle kahetasandilisele haldussüsteemile. Toimusid vabad valimised. IME ehk isemajandava eesti idee läbisurumine üleliidulisel tasandil. Eestis valmis ulatuslik majandusreformide kava.
Anti välja määrus venekeele õpetamise parandamisest koolides. 1980 - Eesti juhtivate haritlaste poolt koostati "40 kiri," mis saadeti Pravda, RahvaHÄÄLe ja Sovetski Estonia toimetustesse avalikustamiseks. Selles rõhutati NSVL-is tekkinud probleemide korrastamis vajadusele ja Eesti rahvuse säilitamisele. 26.11.1952 - Loodusuurijate Seltsi ornitoloogia sektsioon valib Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. 1952-1953 jaotati ENSV kolmeks oblastiks (Tallinna, Pärnu ja Tartu) ning paljudeks väikesteks rajoonideks. 05.12.1953 - suri Stalin. NLKP KK peasekretäri kohale seati Nikita Hrustsov. Sula aeg - 1953-1964 - N. Hrustsovi valitsemis aeg, kuni ta ametist tagandati. Kommunismi ehitamisel võti tempot maha, tsensuur nõrgenes, viidi läbi mitmesuguseid eksperimenete majanduses näiteks maisi kasvatamine. Paljastati Stalini isikukultus. Eestis määrati ministrite nõukogu esimeheks Aleksei Müürisepp. Alustati rehabiliteerimisi
19. sajandi lõpul hakati Ilminski süsteemi raames arendama mordva kirjakeeli ning tekkis väikesearvuline mordva haritlaskond, kes huvitus rahvakommetest ja folkloorist. Väljapaistvaim esimese põlvkonna mordva haritlane oli Makar Jevsevjev (1864-1931). Oma autonoomse territooriumi said mordvalased suhteliselt hilja, sest puudus konkreetne tuumikala, mille baasil see luua. 1928 loodi siiski Mordva ringkond, mis 1930 reorganiseeriti autonoomseks oblastiks ja 1934 ANSV-ks. Põlismaistamine (korenizatsija) puudutas mordvalasi seega üsna vähe. Põllumajanduse kollektiviseerimine tabas põliseid maaharijaid suhteliselt rängalt. 1930. aastail järgnesid mordva haritlaskonna vastu suunatud repressioonid. Alates 1950. aastate lõpust hakkasid mordva keelte positsioonid avalikus elus, meedias ja hariduselus halvenema. Ersa ja moksa keel tõrjuti sisuliselt kolhoosnike kodukeeleks. Koolis õpetati mordva keeli vaid esimestes klassides
annaabi.ee 
