Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitus instituut
Geomaatika osakond
Vene kaardistamise ajalugu
kuni 19. sajandi
Referaat õppeaines „ Kartograafia “
MI.0208.
Koostas: Anton Makarjev
Juhendas: lektor Kiira Mõisja
Tartu 2011
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17
Koostatud kaardid pakkusid eelkõige Liivi sõja eel Venemaale, Saksamaale, Taanile, Poola-Leedule ja Rootsile, kes soovisid geopoliitilisi muudatusi läbi suruda. Eesti alade kohta koostatud tolleaegsed säilikud on laiali neid alasid valitsenud riikide arhiivides. (Potter, Treikelder 2011) Rootsi kuningavõimu alla jäämisel algas Liivi- ja Eestimaal suurem süstemaatiline mõõdistamine ja boniteerimine. Peale Põhjasõda jätkus maamõõtmine Vene võimu all ning aegapidi vahetusid Rootsi maamõõtjad baltisaksa või vene päritolu maamõõtjatega. Vastavalt siinsetel aladel valitsenud võimule ja keelekasutusele muutus ka maamõõtja ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas. Eesti maamõõtmis- ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud
Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi,
Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Kartograafia seisukohast oli Ptolemaiose suurteoseks 8-köiteline raamat ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetus"). Selles andis ta kogu tol ajal tuntud maailma kirjelduse, mis sisaldas umbes 8000 geograafilist kohamäärangut koos koordinaatidega. Teose juurde kuulus 27 kaarti, seal hulgas üks maailma kaart ja 26 väiksemate alade kaarti. Kes oli Ptolemaios?
MAJANDUSTEGEVUST KAJASTAV DOKUMENTATSIOON massiline ja tagasihoidlikku kasutamist leidnud allikate liik, arve- ja kassaraamatud, kviitungid jms, mõisates aida-, karja- ja ehituse kassaraamatud. Majandusdokumentatsiooni võrdlused statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!!Oluline allikaid kompleksselt kasutada, kartograafilise materjali kasutamine eeldab instruktsioonide ja koodide tundmist. STATISTIKA täiesti omaette teadus, Vene statistika on väga korrast ära, eriti 19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on kirjas ka aasta tähtsündmused, võimalik dateerida rahvajuttudes kajastatud sündmusi ja tegelasi.
Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x koordinaat suureneb põhja - ja ykoordinaat ida suunas. Põhja-lõuna suunas määrab kaardilehe asendi x koordinaat. Uute kaardilehtede nomenklatuur on projekteeritud 1:200 000 kaardil. Kaardilehtede nomenkaltuur on valdavalt numbriline. 1:200 000 kaardilehest hargneb 2 sõltumatut süsteemi: 1) 1:100 000 2) 1:20 000. 1:20 000 kaardilehe nomenklatuuri eristab 1:50 000 kaardilehe nomenklatuurist punkt teise numbri järel. Kuni mõõtkavani 1:5000 tähistab kaks esimest numbrit 1:200 000 kaardi nomenklatuuri. 1:50 000 ja väiksema mõõtkavaga kaardilehtede puhul kahe esimese numbri järel punkti ei tarvitata. 1:5000 kaardileht on saadud 1:10 000 kaardilehe neljaks jagamisel ja 1:2000 kaardileht on saadud 1:10 000 kaardilehe jagamisel kahekümneviieks. 1:2000 mõõtkavaga kaardi1ehtede nomenklatuuris on kasutatud kaardilehe alumise, vasaku nurgapunkti koordinaate, kusjuures x koordinaadil jäetakse number 6 eest ära
kuidas saada ühest jaamast teise ning, kus ronge vahetada. Niisiis, ta joonistas oma kuulsa diagrammi, mis nägi välja rohkem küll nagu elektriskeem kui tõeline kaart, sest kõik jaamad asusid vähemal või rohkemal määral võrdsetel kaugustel. Aastal 1931 avaldas Beck esimesena oma idee Frank Pick'ile London Underground'ist, kuid seda koheldi kui liiga radikaalset lahendust, sest see ei näidanud vahemaid relatiivselt [5]. Pärast edukat kohtu- menetlust prinditi aastal 1932 Beck'i kaardist 500 koopiat. Metrookaardi esimene suurem avalikus- tamine oli aastal 1933, mil prinditi 700 000 koopiat ning reisijate reaktsioon näitas, et disain on edukas [5]. Juba pärast esimest kuud tuli nõudlus uuele väljalaskele. Beck jätkas metrookaardi uuendamist vaba - kutselisna, kuid tuleviku Victoria Line, uus metrooliin, lisati 1960. aastal Harldon Hutchisoni poolt. Kaardile tehti palju teisigi muudatusi ilma Beck'i nõusolekuta
...........................................................7 1030-1224...............................................................................................................................7 1224-1558...............................................................................................................................8 Tartu uusajal................................................................................................................................9 1558-18 sajand........................................................................................................................9 18.sajand...............................................................................................................................10 19.sajand................................................................................................................................11 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal.........................................................
Kõik kommentaarid