Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajand (0)

Q: Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajand

Q: Milleks neid korjata ja uurida?

Vastus leiad õppematerjalist: Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajand

Geograafia - Kartograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks?
Milleks neid korjata ja uurida?

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitus instituut
Geomaatika osakond
Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajandi
Referaat õppeaines „ Kartograafia “
MI.0208.
Koostas: Anton Makarjev
Juhendas: lektor Kiira Mõisja
Tartu 2011

Sisukord

Sisukord 2

Sissejuhatus 3

Vene kartograafia kuni 16. sajandi 4

Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 8

Venemaa kartograafia 19. sajandil 16

Kasutatud kirjanduse loetelu 17

Sissejuhatus

Kartograafia ajalugu on jaotamata osa tsivilisatsiooni ajaloost. Tema uurimine formeerib kartograafia kultuuri, lubab määratleda põhimomendid ja kujunemise etapid ning mis on eriti oluline- õigesti hinnata teaduse arengu kaasaegsed tendentsid. Kartograafia ajalooline protsess hõlmab konkreetsete teoste, kaartide ja atlaste loomise ajalugu, samal ajal ka kartograafilise instrumentaariumi, meetodite ja tehnoloogiate ning ideede ja kontseptsioonide arengu etapid.
Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks? Miks varasemad kaardid on nii huvitavad meie jaoks? Milleks neid korjata ja uurida? Selleks on miinimum kolm põhjust. Kaardid on material teaduslikuteks uuringuteks, kõigepealt selle kohta, mis puutub tsivilisatsioonisse ja teadusse. Kaardid on samuti kunstiteosed ja nendes on kujutatud inimese intellekti pingutused ja saavutused. See pole ainuke, mis teeb neid kollektsioneride tähelepanu väärt.
Kartograafia on nähtavasti tekkinud ürgühiskonnas, kus ei olnud veel kirja. Esimesed kaljujoonised näitasid pigem taevatähtede kaarte, kui naabritseva maa-alasid.
Kartograafia oli ajaga arenenud ning igas Maailma osas see protsess käis omamoodi, kuid oli omavahel tihedalt seotud.
Vana-Venemaal, ja hiljem on ka Vene Impeeriumil olid loomulikult oma kaardid, oma rikkas ajalugu, mille saaks jälgida ja lugeda sellest, kuidas arenes kaartide tegemine Venemaal.
Selle referaadi eesmärgiks on jälgida vene kartograafia arenemise ajaloost vanaaegadelt kuni Vene Impeeriumi õitsenguni – 19. sajandi alguseni.

Vene kartograafia kuni 16. sajandi

Suurepärane vene ajaraamatu mälestis Nestori «Jutustus möödunud aegadest » (umbes 1113.a.) tõendab Vana-Vene kroonikute ajaloo-geograafilise silmaringi avarust. Vene vürtsiriigi järgnev killustamine vähendas huvi geograafiliste kaartide vastu. Mongooli-tatari ike XIII – XV saj. mis tõi vene rahvusele loatamatuid õnnetusi pidurdas Vana-Vene majandusliku ja kultuurse arengu.
Seisund muutis ainult XV sajandi lõpus, kui tekis Vene tsentraliseeritud riik. See protsess kaasnes vürtskondade ja eraldiolevate maade feodaalkillustatuse likvideerimisega, kiire võimu tsentraliseerimise ja välispoliitika aktiviseerimisega. Sellistes tingimustes hakkas tajutama elav huvi riigi uurimise ja selle detailse kaardi tegemise vastu. (Антикварий. Антикварный домик.)
Vaatamata sellele, et Venemaa päris Bütsantsiriigi vaimurikkuse ning Türgi tema rikkused ja varad , ei läinud viimatimainitud riikide kartograafia areng Bütsantsi kartograafia teed. Peale seda, kui Ptolemaiose „Geograafia“ käsikirjad olid toimetatud Rooma , ei jäänud järeltulevatele põlvedele Bütsantsi kartograafiast ühtegi jälge.
Aastal 1472 abiellus Sofia Paleolog Moskva suurvürst Ivan III Vassiljevitšiga. Pruudi kaasavara hulka kuulusid ka kreeka manuskriptid , mis varem olid kuulunud Bütsantsi valitsejatele. Ivani, Vassili III ja Ivan IV järeltulijate ja pärijate ajal kasvas vene riigi arhiiv märgatavalt suuremaks ja sellest sai suurepärane unikaalne arhiiv. Ivan Julma valitsusajal (1547-1584) ostsid tema agendid üle Euroopa tema jaoks kokku raamatuid. Tulekahjuhirmus tsaar paigutas raamatukogu Kremli keldritesse. Pastor Vetterman Dorpatist, kellele Ivan Julm oma raamatukogu eksponeeris, koostas lühikese kataloogi , milles Ptolemaiose „Geograafiat“ märgitud pole. Paljud usuvad, et nimetatud raamatukogu asub siiani Kremli peidikutes, vaatamata sellele, et XVIII ja XIX sajandil on raamatukogu korduvalt otsitud. Seetõttu puudus Moskval võimalus Bütsantsiriigi kartograafiaalaseid oskusi kasutada ja rakendada. (Багров, 2004)
Vana-Vene kaartide koostamisega tegeles eriline riigistruktuur, mis kandis vastutust ka sõjanduse vallas. Kaardid ehk „ skeemid “ (joonised) koostati sõjalistel ja diplomaatilistel kaalutlustel, piirikindlustuste tugevdamiseks jmt jaoks (joonis 1). Säilinud on tsaariarhiivi kataloogid taoliste kaartidega.
Ivan IV andis käsu koostada oma tsaaririigi üldine kaart, ent kvalifitseeritud kartograafide nappuse tõttu ei tulnud asjast midagi välja. Nimetatud eesmärgi teostamiseks püüti kaasata välismaalasi – veendi, et nad sõidaksid Venemaale ja juhiksid kaardistamistöid. Ent kutse lükati välismaa kartograafide poolt tagasi. Esmalt keeldus sellest 1576.aastal sakslane Bartolomei Skultet, seejärel inglane John Die.
Joonis.1. Vene Pjana jõe piirkonna skemaatiline kaart. Lääne Venemaa. 17.saj. (Багров, 2004)
Lääs oli sunnitud Venemaaga tutvuma nende kaartide põhjal, mis olid koostatud Euroopa kartograafide poolt Venemaalt saadud andmete ja materjalide põhjal. Moskva suurvürst Vassili III saatis paavst Clementius VII juurde oma saadiku Dmitri Gerassimovi koos rikkalike kingitustega. Paavsti käsul oli keegi Paolo Giovio olnud Gerassimovi saatjaks ja uurinud vene saadikult tema maa ja riigi kohta. Gerassimovi sõnade kohaselt koostas Giovio kaardi. Batista Anjeze lisas eelnimetatud kaardi oma käsikirjas koostatud atlase mõnele eksemplarile, mis nägi ilmavalgust Ptolemaiose „Geograafia“ trükiversioonis, mille väljaandjateks olid Gastaldi (1548), Rushelli (1561) ja Magnini ( 1598 ).
1516.aastal ehk veel enne seda, kui eelpool mainitud visiit toimus, viibis Moskvas imperaator Maximilian I saadikuna Sigismund von Herberstein, kes püüdis riigi kohta võimalikult palju andmeid koguda ning seetõttu palus bojaar Ivan Ljatskit, kes oli silma paistnud leedu kampaania käigus, koostada tema jaoks Moskva tsaaririigi skemaatiline kaart. Nähtavasti mingi kaart isegi koostati, võimalik, et see juhtus Moskva teistkordse külastamise ajal 1525.a. Igatahes von Herbersteini poolt avaldatud kaardid, mis esimest korda nägid trükivalgust 1546 meister Hirshfogeli puugravüüridel, on väga sarnased Ljatski koostatud kaardile.
Ljatski ise oli sunnitud 1534 Moskvast lahkuma . Ta asus elama Leetu , kus Gdanskis pesitseva kunstniku Anton Vidi tellimusel koostas Moskva tsaaririigi kaardi. Kaart sai valmis 1542 ja alles aastal 1555 söövitati vaske ja jõudis trükki. Tuntuks sai kaart juba varem, kuna Vid andis saadud materjalid edasi Münsterisse Soliniusele kaardi väljaandmiseks 1538.aastal ja tema „Kosmograafia“ jaoks 1544.a. (joonis 2, 3). (Багров, 2004)
Joonis.2. Puul graveeritud Venemaa skemaatiline kaart. Sebastjan Münster. 1538.a. (Багров, 2004)
Von Herbersteini kaart oli kasin, sisuliselt skemaatilisem, kui Ljatski-Vidi kaart, aga annab meile õigse Uraali mäeaheliku kujunduse ja Lõuna-Venemaa metsade piiride asukoha. Von Herberstein ei rändanud Venemaa ringi. Seetõttu kaartide tegemise võimalus ilma vene allikate töölepanemiseta on välistatud. Ljatski-Vidi ja von Herbersteini kaardid näitavad selget pilt vene rahvuse geograafilistest teadmistest ja sellega seotud kartograafilistest algutustest.
Joonis.3. Venemaa kaart. Gravüür puul Münsteri „Kosmograafias“. Basel , 1544.a. (Багров, 2004)
Inglane Anthony Jenkinson, kes 1558.a. Moskvast Buhhaarasse sõitis, koostas Moskva tsaaririigi kaardi ja andis selle 1562 .a. Londonis välja. Nimetatud kaart säilinud ei ole, Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes.

Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand

1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevitš Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas . Samas oli sellel kaardil vähe seost vene algupäraste kaartidega, kui mitte mainida just paari venepärast nimetust , sest kaart koostati euroopa kartograafiale tuginedes.
XVI. sajandi vene kartograafia tipuks oli “Suur joonis kogu Moskva riigile“, mis oli koostatud, ilmselt, umbes 1600. aastal (1598?) Teenistusprikaasis – juhtivusasutuses, mis juhtis riigi sõjavägi.
1627. aastal „Suur Joonis“ oli uuesti tehtud, sest aktiivse kasutamise tõttu esimene oli juba kehvas seisukorras. Sellel aastal „Suure Joonise“ lisaks oli koostatud, arvatavasti sõjalistel kaalutustel, „Joonis Moskvast Perekopiani“ – teede kaart Moskvast Krimmini. Nendele mõlematele joonistele oli juurde kirjutatud „Raamat Suurele Joonisele“ – tuumakas Vene riigi geograafiline kirjeldus, mis rahuldas selle aja inimeste praktilised vajadused. Üksikasjalikult oli kirjeldatud jõgede võrgustik, asulad ja „šljahhid“ (s.o. suured maanteed ), sisaldas ka mõned andmed maavarade ja rahvaste asetumise kohta. See kirjeldus äratab tänapäevani imestust andmete täielikkuse ja täpsusega, näiteks, Jäämerisse suubuvate jõgede kohta.
„Suur Joonis“ ei jõudnud meie aegadeni, kuid „Raamat Suurele Joonisele“ on tuntud mitmete koopiadena. See annab usaldusvääset ettekujutist „uuest joonisest“ ja „null-joonisest“. Need olid teedekaardid, mis näitasid kõik mingil määral tähtsaid asulaid, kõige tähtsaid teid ja rohkema täiuslikkusega jõgesid-looduslikuid liiklusteid. Joonis hõlmas suurt territooriumit: läänes tema piirdeks olid jõed Dnepr ja Daugava , loodes – Tana jõgi Laplandias, idas – jõgi Ob; lõunas „Joonis“ levis Buhhaarale, Gruusiale ning Krimmile. Kohanimede arv joonisel natuke ületas poolteist tuhat . „Suur Joonis“ ja „Raamat Suurele Joonisele“ olid mitte ainult vene rahvuse suurepärase töö lõpptulemuseks XVI. sajandil, kui ka olid selle rahvuse kõrge kultuuri tunnistajaks.
Mis puudutab „Suurt Joonist“, siis see on olnud aluseks varem nimetatud tsareevitši Fjodor Borisovitš Godunovi kaardi koostamiseks. Godunovi kaardi alusel olid välja antud 1612-14 aastatel Massa ja Gerardi kaardid Hollandis.(Joonis.4)
Joonis.4. Fjodor Godunovi „ Suure Joonise“ põhjal tehtud kaart. Välja antud Gerritsoniga. Amsterdam , 1612-1614.a.a.(Википедия, 2011)
Venemaa laienemine Siberi suunal tingis vajaduse uute kaartide koostamise järele. Esimese Siberi kaardi koostas Tobolski vojevood Pjotr Godunov 1667.aastal. Aktiivselt oli käimas Siberi topograafiline kaardistamine ja mitmed tolleaegsed kaardid on säilinud tänapäevani.(Joonis.5)
Joonis.5. Pjotr Godunov ja Semjon Remezov. Siberi käsitsitöö kaart, 1667.a. (Багров, 2004)
Peeter Suure valitsemisajal, kui Venemaa vaatas aina rohkem Euroopa poole, koostas Semjon Remezov koos oma nelja pojadega 1. jaanuaril 1701.a. „Siberi joonisteraamatu“ – esimest vene geograafilist atlast 23-st suure formaadi kaardist . Need on säilinud tänapäevani (hoitakse Lenini raamatukogus Moskvas). Joonisteraamat võtis kokku vene geograafilised avastused Siberis 17. sajandil, ning andis välismaade kujutusi, mis olid vene uurijate poolt uuritud.
Suur huvi on ka veel kahe S. Remezovi kaardikogumikute vastu – „Horograafiline joonisteraamat“ 1697-1711 aa. (171 lehekülge, asub USAs) ja „Ametlik joonisteraamat“ 1702- 1730 aa. (116 lehekülge, pojadega edasi tehtud. Hoitakse Saltõkovi-Štšedrini raamatukogus Peterburis). Nendes kogumikutes Semjon Remezov paigutas oma originaalkaarte, pilte, kirjeldusi ning tema huvitatavate kaartide koopiaid. (Антикварий. Антикварный домик.)
Joonis.6. S.Remezov. Siberi käsitsitöö kaart tema „Horograafilises raamatus“, 1697.a. (Багров, 2004)
Taas kaardistati Venemaa lõunaosa, millega tegelesid alguses Nakovalnik ja Salomein (1686) ja seejärel Georg von Mengden, kelle käsikiri Jacob Bruce versioonis anti vene ja ladina keeles välja Amsterdamis 1699.a. Tegemist oli esimeste Venemaa kaartidega, mis ilmusid trükituna. Kaks aastat hiljem ilmus Hollandis Doni jõe atlas , mille koostas Cornelius Cruize – Venemaa teenistuses olnud hollandi admiral . Nähtavasti oli kavas Hollandis trükkida ka Remizovi Siberi atlas, aga selleni ei jõutudki.
XVIII sajandi alguses tegi Venemaa kartograafia suure sammu edasi. Originaalkaartide trükkimiseks palgati välismaalastest gravüürimeistrid. Valdava osa välismaalastest graveerijate käe alla läinud kaartidest koostasid Adrian Schonebeck ja Peter Picard; esimene kaart, mille Schonebeck Venemaal koostas, oli osaline Aasovi mere kaart (1701). Selleks ajaks olid Venemaal tekkinud juba oma gravüürimeistrid Vassili Kiprijanov ja Aleksei Zubov. Kiprijanovile, kes oli nii gravüürimeister kui ka kartograaf ning tegeles Moskvas lisaks veel kirjastamisega, langes osaks au olla „esimese erakätesse kuuluva trükipressi“ omanik selles linnas. Peeter Suur, kes hädasti vajas häid kaarte, kutsus kokku suure hulga esmaklassilisi topograafe, kes saadeti seejärel tööle suure Venemaa avarustesse – Kamtšatkast ja Kuriili saartest kuni Kaspia mereni. Kaspia mere kaardi valmimine tähistas uue ajastu algust vene kartograafias. Kontrolli kaartide koostamise üle läks Carl von Verdeni kätte. Kui kaart oli valmis saanud, saatis Peeter I selle viivitamatult Pariisi. Euroopa võttis kaardi hästi vastu ja lääne topograafid tegid sellest kiiremas korras koopiad .(Joonis.7)
Joonis.7. V.Kiprijanovi tipograafia Maailma kaart. Vaskgravüür. 1707.a. (Российская национальная библиотека, 2003)
Johann Baptist Homan avaldas selle Leipzigis koos Kamtšatka ja Tšukotka poolsaare kaardiga . Kaart ise tugines kasakate Vladimir Atlassovi ja Ivan Lvovi poolt täiendatud ja parandatud andmetele – kõik kokku ühel lehel.
1725.aastal, veidi enne oma surma, saatis Peeter Suur teele ekspeditsiooni Beringi juhtimisel uurimaks, kas Ameerika ja Aasia mandrid Kaug-Põhjas ühinevad.
Aastast 1719 läks kogu Venemaa kartograafia alane tegevus kartograafia departemangu alluvusse, mida tollal juhtis Ivan Kirillov1. Tema pealekäimisel sai Venemaale kutsutud Joseph Nicole de Lille , kuulsa prantsuse astronoomi ja kartograafi Giome de Lille` vend.
Kirillov ja de Lille olid kardinaalselt erinevatel seisukohtadel selles osas, kuidas saaks kaart võimalikult kiiresti koostatud. De Lille` leidis, et pole vaja alustada topograafilistest mõõtetöödest seni, kuni pole loodud tihe astronoomiline võrgustik. Kusjuures Kirillov oli omakorda seisukohal, et de Lille` meetoditega ei ole lihtsalt võimalik lühikese ajaga Venemaa kaarti koostada. Seetõttu otsustas ta alustada tööd Venemaa kaardi koostamise kallal enda vastutusel ja oma meetoditega, tuginedes oma töös ometi de Lille`, kui oma ala asjatundja ja eksperdi arvamustele. Täielik atlas pidi endas kätkema kokku 120 kaarti. Atlase esimene osa, milles oli üldine kaart ja 14 regionaalset kaarti, sai valmis ning anti välja 1734 .aastal. Väidetavalt on tegemist Vene impeeriumi esimese üldkaardiga, mis koostatud teaduslikel alustel. Kaardil on ära märgitud riikide, kubermangude ja provintside piirid, asustatud punktid, tähtsamad teed, rahvaste elupaigad ja Suur Hiina müür.
Kaarti kaunistavad erinevad joonistused, millel kujutatakse Vene riigi sümboolikat, stseene igapäevaelust ja antiikmütoloogiast. Kuna Kirillovi kaart avaldati esmakordselt 1730. aastatel, siis oli sellel ka pühendus valitsevale keisrinnale Anna Ivanovnale (võimul 1730– 1740 ).
Just selle kaardi kohaselt on algmeridiaaniks loetud meridiaani , mis läbis tookordse Vene riigi kõige läänepoolsemat linna, s.o Arensburgi ehk Kuressaaret. Kõnealust atlast müüdi kuni aastani 1745. Seejärel atlas kõrvaldati müügilt, kuna oli märgatud, et selles on rohkesti ebatäpsusi.
Pärast seda pole Kirillovi atlast enam kunagi levitatud ja seetõttu on tegemist väga haruldase dokumendiga. Täna on teada vaid kolm säilinud eksemplari, igaüks neist veidi erinev. Üks Kirillovi atlase eksemplar asub Peterburis Venemaa rahvusraamatukogu fondis, teine eksemplar peaks aga praegu olema Londonis müügil. (Saarte hääl, 2008)
Beringi esimene ekspeditsioon ei osutunud eriti edukaks ja 1732 , neli aastat pärast ekspeditsiooni lõppu ja Beringi naasmist, otsustati teele saata teine ekspeditsioon, mis sai tuntuks kui Suur põhjaekspeditsioon. Kümne aasta jooksul tehti ära titaanlik töö. Teaduste Akadeemia suur soov oli välja anda atlas, kuid de Lille`, kes jätkas tööd kaartide täiustamise uute meetodite ja põhimõtete kallal, ei tahtnud seda lubada, kuna leidis, et töö atlase kaartidega pole veel lõpetatud. Ajal, kui de Lille` viibis eemal, tegeledes astronoomiliste vaatlustega, Teaduste Akadeemia üks direktoritest – Schumacher, kiirustas ja kasutades ära de Lille` eemalviibimist andis atlase välja. Töö viidi lõpule aastal 1745.
De Lille` oli nõus andma valminud atlase üle Teaduste Akadeemiale ning sel moel andis atlasele oma nime, kuigi tõele au andes ei peaks atlas kandma de Lille` nime.
Atlas sisaldas Venemaa üldist kaarti ja 19 väiksemat kaarti Venemaa eri osadest, mis katsid terve territooriumi. De Lille` kaasaegsed olid atlasest väga heal arvamusel. Loomulikult ei pretendeerinud Venemaa atlas täiuslikkusele, kuna sinna ei lisatud kõiki Suure põhjaekspeditsiooni käigus kogutud andmeid, ometi oli see tolle aja kohta üsna täpne atlas.
Töö paranduste, täpsustuste ja täienduste tegemiseks algas praktiliselt kohe pärast atlase ilmumist ja jätkus hiljem Lomonossovi käe all.
Katariina II valitsusajal Teaduse Akadeemia poolt oli välja antud enam täpne ja sisukas atlas (millisesoli kuni 70 punkti määratud astronoomiliselt). Maadeuurijad-akadeemikud kogusid hulgaliselt andmeid Katariina II valitsusajal ja algas suur maade piiristamine.
Katariina-aegne reform jõudis lõpule 1785.aastal ja selle tulemusena jagunes Vene impeerium 38 asevalitsuseks, 3 kubermanguks ja 1 oblastiks. Venemaa sai seega Euroopa kuningakodade tunnustuse osaliseks ja sellest hetkest alates tuginesid kõik euroopa kartograafid Venemaa kaartide koostamisel vene kartograafiaspetsialistide tööle.(Википедия, 2011)

Venemaa kartograafia 19. sajandil

Paavli I valitsemisajal kaartide koostamine läks üle sõjaväeametkonnale, aga Aleksanderi I ajal oli sätitud Peastaabile, mille juures 1822.a. oli asutatud sõjaväe topograafide korpus. Aleksanderi I ajastule kuuluvad ka esimesed triangulatsioonid Venemaal. Need olid täitud esialgu generali Tanneri juhtimisel, seejärel generali Šuberti juhtimisel.
Pärast Pulkovi observatooriumi asutamist imperaatori Nikolai I ajal geodeesia ja kartograafia on teinud tõhus edu ja ja olid endast selliste suurte töödega teatanud nagu meridiani kaare mõõtmine ( Struve juhtimisel) Laplandiast Dunai jõesuueni ning lääne guberniate kolmeverstanite topograafiliste kaartide koostamine (al. 1846.a.).
Aleksanderi II ajal hakati neid lehti müüma ja samal ajal oli välja antud Euroopaliku Venemaa 10-verstaniline kaart. Samuti mõned Aasialiku Venemaa kaardid (Kaukaas, Keskaasia), paljud erikaardid jms. Sellelt ajalt tekkis Venemaal ka kartograafiline erategevus. (Антикварий. Антикварный домик.)

Kasutatud kirjanduse loetelu

Багров, Л. 2004. История картографии. Москва: Центрполиграф. 319 с.
Saarte hääl- Nullmeridiaani määramisest – Ka Kuressaare on olnud geograafiliste pikkuste lugemise algpunktiks. 14.06.2008 [ http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=7734 ] (26.10.2011)
Антикварий. Антикварный домик – Магазин редкой антикварной книги-История развития картографии-Антикварий.ру [ http://antiquariy.ru/history.html?hid=12 ] (27.10.2011)
Википедия - Свободная энциклопедия - Картография-Википедия 30.10.2011 [ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%80%D1%82%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F#.D0.98.D1.81.D1.82.D0.BE.D1.80.D0.B8.D1.8F_.D0.BA.D0.B0.D1.80.D1.82.D0.BE.D0.B3.D1.80.D0.B0.D1.84.D0.B8.D0.B8 ] (31.10.2011)
Российская национальная библиотека - Карта мира 1707 г. 2003. [ http://www.nlr.ru:8101/fonds/maps/1.php ] (31.10.2011)
1 I. K. Kirillov – vene riigitegelane, geograaf ja kartograaf. 1707. või 1708. aastal lõpetas Moskva navigatsioonikooli. 1720. aastal juhatas teaduslikke töid, mille eesmärgiks oli Vene impeeriumi maakaartide koostamine. 1727 . aastal koostas Kirillov esimese Venemaa süstemaatilise majanduslik-geograafilise kirjelduse, mis ilmus pealkirja all “Vene riigi õitsev olukord”.
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 36 allalaadimist

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #1

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #2

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #3

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #4

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #5

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #6

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #7

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #8

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #9

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #10

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #11

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #12

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #13

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #14

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #15

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #16

Vene kaardistamise ajalugu kuni 19-sajand #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toffka Õppematerjali autor

kartograafia referaat teemal Vene Kaardistamise ajalugu

kaart atlas kartograafia moskva geograaf kaardid tsaar gravüür ekspeditsioon godunov impeerium eksemplar

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Atlase tootmise ajalugu

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17

Kartograafia

docx

Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid

Koostatud kaardid pakkusid eelkõige Liivi sõja eel Venemaale, Saksamaale, Taanile, Poola-Leedule ja Rootsile, kes soovisid geopoliitilisi muudatusi läbi suruda. Eesti alade kohta koostatud tolleaegsed säilikud on laiali neid alasid valitsenud riikide arhiivides. (Potter, Treikelder 2011) Rootsi kuningavõimu alla jäämisel algas Liivi- ja Eestimaal suurem süstemaatiline mõõdistamine ja boniteerimine. Peale Põhjasõda jätkus maamõõtmine Vene võimu all ning aegapidi vahetusid Rootsi maamõõtjad baltisaksa või vene päritolu maamõõtjatega. Vastavalt siinsetel aladel valitsenud võimule ja keelekasutusele muutus ka maamõõtja ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas. Eesti maamõõtmis- ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud

Kartograafia

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi,

Kartograafia

docx

Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid

Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Kartograafia seisukohast oli Ptolemaiose suurteoseks 8-köiteline raamat ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetus"). Selles andis ta kogu tol ajal tuntud maailma kirjelduse, mis sisaldas umbes 8000 geograafilist kohamäärangut koos koordinaatidega. Teose juurde kuulus 27 kaarti, seal hulgas üks maailma kaart ja 26 väiksemate alade kaarti. Kes oli Ptolemaios?

Sissejuhatus geomaatikasse

doc

Allikaõpetus

MAJANDUSTEGEVUST KAJASTAV DOKUMENTATSIOON massiline ja tagasihoidlikku kasutamist leidnud allikate liik, arve- ja kassaraamatud, kviitungid jms, mõisates aida-, karja- ja ehituse kassaraamatud. Majandusdokumentatsiooni võrdlused statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!!Oluline allikaid kompleksselt kasutada, kartograafilise materjali kasutamine eeldab instruktsioonide ja koodide tundmist. STATISTIKA täiesti omaette teadus, Vene statistika on väga korrast ära, eriti 19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on kirjas ka aasta tähtsündmused, võimalik dateerida rahvajuttudes kajastatud sündmusi ja tegelasi.

Ajalugu

doc

Ülevaade Eesti olulisematest kaartidest

Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x koordinaat suureneb põhja - ja ykoordinaat ida suunas. Põhja-lõuna suunas määrab kaardilehe asendi x koordinaat. Uute kaardilehtede nomenklatuur on projekteeritud 1:200 000 kaardil. Kaardilehtede nomenkaltuur on valdavalt numbriline. 1:200 000 kaardilehest hargneb 2 sõltumatut süsteemi: 1) 1:100 000 2) 1:20 000. 1:20 000 kaardilehe nomenklatuuri eristab 1:50 000 kaardilehe nomenklatuurist punkt teise numbri järel. Kuni mõõtkavani 1:5000 tähistab kaks esimest numbrit 1:200 000 kaardi nomenklatuuri. 1:50 000 ja väiksema mõõtkavaga kaardilehtede puhul kahe esimese numbri järel punkti ei tarvitata. 1:5000 kaardileht on saadud 1:10 000 kaardilehe neljaks jagamisel ja 1:2000 kaardileht on saadud 1:10 000 kaardilehe jagamisel kahekümneviieks. 1:2000 mõõtkavaga kaardi1ehtede nomenklatuuris on kasutatud kaardilehe alumise, vasaku nurgapunkti koordinaate, kusjuures x koordinaadil jäetakse number 6 eest ära

Geoinformaatika

docx

Nimetu

kuidas saada ühest jaamast teise ning, kus ronge vahetada. Niisiis, ta joonistas oma kuulsa diagrammi, mis nägi välja rohkem küll nagu elektriskeem kui tõeline kaart, sest kõik jaamad asusid vähemal või rohkemal määral võrdsetel kaugustel. Aastal 1931 avaldas Beck esimesena oma idee Frank Pick'ile London Underground'ist, kuid seda koheldi kui liiga radikaalset lahendust, sest see ei näidanud vahemaid relatiivselt [5]. Pärast edukat kohtu- menetlust prinditi aastal 1932 Beck'i kaardist 500 koopiat. Metrookaardi esimene suurem avalikus- tamine oli aastal 1933, mil prinditi 700 000 koopiat ning reisijate reaktsioon näitas, et disain on edukas [5]. Juba pärast esimest kuud tuli nõudlus uuele väljalaskele. Beck jätkas metrookaardi uuendamist vaba - kutselisna, kuid tuleviku Victoria Line, uus metrooliin, lisati 1960. aastal Harldon Hutchisoni poolt. Kaardile tehti palju teisigi muudatusi ilma Beck'i nõusolekuta

Karjäärinõustamine

docx

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus

...........................................................7 1030-1224...............................................................................................................................7 1224-1558...............................................................................................................................8 Tartu uusajal................................................................................................................................9 1558-18 sajand........................................................................................................................9 18.sajand...............................................................................................................................10 19.sajand................................................................................................................................11 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal.........................................................

Kultuurid ja tavad

Rohkem sarnaseid