Vene köök (1)

Sarnased õppematerjalid

7

odt

VENEMAA REFERAAT

Pealinn:Moskva Pindala:17 098 246 km2 Ametlik(ud) keel(ed):vene keel ja vabariikides kohalikud keeled Rahvaarv:143 197 493 Riigikord:presidentaalne vabariik Rahaühik:Vene rubla President:Vladimir Putin Peaminister:Dmitri Medvedev Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse.Suuremad vähemusrahvused on tatarlased(3,8%),ukrainlased(2%),baskiirid(1,2%),tsuvasid(1,1%),tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa valdav osa venelastest on õigeusklikud,kes kuulivad Vene Õigeusu Kirikusse,mille juht on Moskva ja kogu Venemaa patriarhKirill. Venemaa lipp ja vapp Matrjoska Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami")on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk,mille sees on samalaadsed väiksemad nukud.Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Päritolud 1890. aastail tõi A

Geograafia

3

doc

Venemaa

Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lühendnimena. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Suurvürstiriigist. Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu

Geograafia

8

doc

Venemaa

ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on maailma suurima pindalaga (17 miljonit ruutkilomeetrit) riik (järgmised viis riiki on kõik umbes poole väiksemad). Venemaa asub osalt Euroopas ja osalt Aasias ning sellesse jääb 11 ajavööndit. 3 Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president.

Vene keel

11

docx

Venemaa

maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-

Geograafia

9

ppt

Venemaa, slaidid

Venemaa  Riigihümn Venemaa Föderatsiooni hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 Ametlik(ud) keel(ed) vene keel ja vabariikides kohalikud keeled Rahvaarv 141 945 000 (2010) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin Rahaühik Vene rubla (RUB) Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast.  Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga.  Kliima

Geograafia

1

odt

Venemaa rahvastik

Venemaa rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Venemaa ja slaavi riigid

Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdavalt ikka vene keelt ja palju kohalikke keeli. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased

Vene keel

17

doc

Venemaa kriminaalpoliitika referaat

alatasa seisma silmitsi probleemiga, et bürokraatia leiab tundmatu reegli, valitsemisvormi või muudab meetmeid ilma nendega kooskõlastamata või suhtlemata. Vastupidiselt lääne- maailmale on Venemaal efektiivsus ja moderniseerimine võrdsustatud kontrolliga. Tugeva riigi legitimiseerimine peab tagama seadused ja korra ning sel määral toimub ka riigi tugevdamine ja moderniseerimine. Võimule saades seadis Putin eesmärgiks taastada Vene majanduslik, poliitiline ja sõjaline võimsus ning rahva identiteeditunnetus. See on ka õnnestunud. Riik on muutunud turvalisemaks ja võimsamaks. Taas on saavutatud kontroll majanduse ja avaliku sektori üle , mis vahepeal olid organiseeritud kuritegevuse ja erasektori kätes. Hoolimata usaldamatusest riigi vastu levib rahva seas utoopiline arusaam, et hea isalik riik garanteerib heaolu kõigile kodanikele. Usutakse, et Putin suudab seda teha. Seda näitab ka võimul oleva partei ,,Ühtne

Sotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)