NÕUKOGUDE EESTI - 39. EESTI NSV VALITSEMINE (0)

NÕUKOGUDE EESTI  39. EESTI NSV VALITSEMINE   1.KORDAME OLULISEMAID AASTAARVE.  Millal kehtestati nõukogude võim Eestis esimest korda? 27.10.1917  Millal okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi? 17. juuni 1940  Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941  Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil    2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS  AASTAIL 1944-1953?  Piirid  Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti  seniseid  piire  ja  traditsioonilist  haldusjaotust.  Eesti  NSV  taastamisega  säilitati  esialgu  olemasolev haldusjaotus.  Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945  kehtestati  uus  haldusjaotus.  Piiride  muutmine  ei  omanud  mõju  EV  territooriumile.  Eesti  idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks.  Vallad  1945.  a.  jagunes  Eesti  NSV  236  vallaks.   Valdades  loodi  esmatasandi  võimuorganitena  külanõukogud.  1950.  a.  vallad  kaotati  ning  külanõukogud  muutusid  ainukesteks  nõukogude  režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad  Maakonnad  1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks.  Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel  Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille  käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni.  Oblastid  1944-1945  Leningradi  oblasti  külge  liideti  3  Narva  jõe  taga  asuvat  valda  ning  vastloodud  Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri  maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti 


külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud  Tartu  rahuga  (1920)  ning  seal  elasid  valdavalt  venelased  (üle  80  %).  Lühikest  aega  (1952- 1953)  oli  Eesti  NSV  jagatud  kolmeks  oblastiks.  Rajoonide  asemele  moodustati,  mis  likvideeriti  aastal  1953.  1952  muudeti  endine  haldusjaotus  uue  jaotuse  kohaselt  Eesti  39  rajooni  asemele  3  oblastit.  Oblastid  likvideeriti  27.aprillil  1953.  Loodi  3  oblastit:  Tallinn,  Tartu, Pärnu.    3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981.  1.  Kuidas  iseloomustavad  need  andmed  eestlaste  kommunistlikkusse  parteisse  suhtumise  muutumist? Miks sellised muutused toimusid?  -  Üha  enam  eestlasi  hakkas  partei  liikmeks.  Sest  enamus  eestlasi  olid  töölisrahvas  ja  kommunistlik partei seisis nende õiguste eest.  2. Kelle osatähtsus kommunistide hulgas muutus ajavahemikus 1951-1981 kõige rohkem?    - Tööliste osakaal suurenes ja teenistujate osa vähenes.  Millest võis see olla tingitud?  -Sest  vasakpoolsete  ideoloogia  oli  võidelda  palgatööliste  õiguste  ja  edumeelsete  reformide eest.                      Laura Lüll