Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse ...
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aas...
Mida on meil õppida keskaja tehnikast? Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse...
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervi...
Kunda Ühisgümnaasium Lauri Lahtvee 11. klass ARVUTIMÄNGUDE MÄNGIMISE MÕJU KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Anne-Liisi Laaneste Kunda 2012 Sissejuhatus: Kunda Ühisgümnaasiumis XXII klassi hulgast mängib arvutimänge vähemalt 50% noortest. Paar noort on kursis arvutimängude heade ja halbade mõjudega inimesele. Küsimustiku tulemused varieeruvad väga erinevalt ja vastused on vägagi mitmekesised. Positiivseid arvutimängude mõjusid on inimesele rohkem kui negatiivseid. Positiivsete mõjude alla võivad minna keeleline areng (olenevat sellest, mis keeles arvutimänge mängitakse), teadmiste laiendamine ajaloo kohta, loogilise mõtlemise areng ja parem reaktsioonikiirus. Negatiivsete mõjude all on kindlasti nägemise kahjustumine ja arvutimängudest sõltuvusse jäämine. Neutraalseks mõj...
Pärilikud silmahaigused Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Progresseeruv reetina e. võrkkesta atroofia (PRA) on üldnimetus grupile koerte pärilikele võrkkestahaigustele. Kuigi on olemas mitmeid liigitusi sellele haigusterühmale lähtuvalt haiguse ilmnemise east ja võrkkesta haigusnähtudest, viivad kõik PRA vormid paratamatule pimedaksjäämisele. Mõnel tõul, näiteks iiri setteritel või norra põdrakoertel, hakkab haigus avalduma väga varakult (juba kuuenädalastel kutsikatel). Sellist tüüpi PRA puhul on probleem põhjustatud kolvikeste ja kepikeste võrkkestal paiknevate valgustundlike nägemisrakkude arenguhäirest. Sellised kutsikad ilmutavad juba kolmekuuselt sageli käitumismärke, mis viitavad vähenenud nägemisele ning võivad ühekaheaastaselt kaotada nägemise täielikult.Mitmel teisel tõul esineb haigus vormina, mida kutsutakse degeneratiivseks (prcd). See on levinuim koerte pimedaksjäämist põhjustav PRA vorm. Reeglina aval...
1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma er...
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...
Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks ki...
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Nabanöör Suurte veresoonte kogumik, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainevahetus. Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud. Kliiniline surm Surm, mil inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuva...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG 1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: ...
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
Triin Tähtla Noorsootöö Koordinatsioon ja selle arendamine Koordinatsioon Üks võimalik viis seletada koordinatsiooni mõistet... Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutam...
POSTMODERNISM 1. Perioodi koht ajaliinil, nn naabrid. Postmodernismi mõiste ajalugu algab juba 1917.a ,aga selle mõiste tõlgendamine saab tõelise hoo sisse 19070ndatel. Postmodernistliku arhitektuuri rahvusvahelise kuulsuse tipp oli 1980.a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. 2. Millised selles perioodis esile kerkinud märksõnad on olulised/tähenduslikud/olemuslikud ka tänapäeval? Postmodernismi tekkimisele aitasid kaasa sündmused ühiskonnas: nafta- ja energiakriis, globaalse majanduse kasv, külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldamine, rassiküsimused, feminismi esiletõus ja kübertehnoloogia areng. Lisaks toimusid radikaalsed muutuse...
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja keha...
. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat sele...
Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja ...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Vitamiin A Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 18 Jaanuar 2010 Sisukord Avastuslugu............................................................................................................................. 6 Saamine ja depood................................................................................................................. 7 Defitsiit.................................................................................................................................... 9 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 11 Kasutatud pildimaterjal...................
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
SONETT Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Provanssaali keeles tähendab see laulu, itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema. See iseloomustab väga hästi soneti olemust. Soneti riim on kõlav ja sonett ise on emotsionaalne. Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca'le. Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi. Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks. Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. Soneti te...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Palmi Rätte KESKKONNAKASVATUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtu...
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või m...
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3....
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. ...
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis....
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uur...
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks: x Haige jälgimine sugulaste poolt kodus Haige jälgimine teatava perioodi vältel Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu ...
20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20. sajandi alguseks oli uuenduslik, nn. moodsa kunsti ühiskondlik seisund paranenud. Sajandivahetuse kunsti mitmesuunalisus oli publikut harjutanud stiilide ja laadide pluralismiga.Kriis ametlikus kunstis oli kõigutanud usku ,, igavestesse reeglites...
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tek...
annaabi.ee 
