Sonett (0)

SONETT
Sonett – on luulevorm , mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.
Provanssaali keeles tähendab see laulu,
itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema.
See iseloomustab väga hästi soneti olemust.
Soneti riim on kõlav ja sonett ise on emotsionaalne.
Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm.
Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca ’le.
Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi.
Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks.
Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis.
Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus.
Sonett jaguneb kaheks osaks: ∧ oktett – koosneb 8 värsireast
oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään)
∧ sekstett – koosneb 6 värsireast
sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks)
Soneti erinevad vormid:

• Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm)
  

värsisüsteem: 4+4+3+3
riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd.
abab. abab. cde. cde.
abba. abba. cdc. dcd.
abba. abba. cde. cde.
nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur

• Prantsuse sonett e Ronsardi sonett
  

värsisüsteem: 4+4+3+3
riimipaigutus: abba. abba. ccd. eed.
abba. abba. ccd. ede.
Nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur

• Inglise sonett e Shakespeare’i sonett
  

värsisüsteem: 4+4+4+2
riimipaigutus: abab. cdcd. efef. gg.
Nt: J. Sütiste
Sonetivormiga mängides on saadud peata sonett, poolsonett, sülisonett, pöördsonett, sabaga sonett.
Kuna sonett on sisu ja vormi ühtsuse täielik näide, siis enne soneti esitamise tuleb olla täielikult kindel selles, kuidas on jaotatud värsid sonetis ja millist riimiskeemi kasutatakse.
Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis kestab soneti algusest selle lõpuni. Sonetile on iseloomulik, et ta on alati kellelegi suunatud. Sonett on otsene pöördumine kellegi poole. See on otsene kõne. Sonett on pidev edasiminek, pidev teekond. Sonett on kirglik ja kirglikult tuleb seda ka esitada.
Soneti sõnad on väga valitud. Juhuslikud, tähtsusetud sõnad on sonetis välistatud. Võimendatult hakkavad mõjuma võrdlused, tees ja antitees, alliteratsioon , assonants.
Iseseisvaid mõttelisi tervikuid on sonetis neli. Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse . Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit.
Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd:

• Tuleb selgeks teha, millest on jutt
  
• Kirjutada sonett ümber proosana
  
• Tõlkida kirjutatu ümber endale omasesse keelde
  

Kui olete aru saanud, millest jutt on, kriipsutada proosatekstis alla need sõnad, mis sonetis on värsside viimased . Need sõnad peavad olema olulised, muidu kaob värss ja ka soneti tähendus.
Sama palju raskusi nagu mõtte jätkamine ja selle õhushoidmine, tekitab ka mõtte lõpetamine. Lõpetamiseks tuleb teha ettevalmistusi, et lõpp ja järeldus ei tabaks meid ootamatult. Ettevalmistus seisneb aja võtmises enne järelduse sõnastamist. Lõpetatus väljendub viimase sõna olulisuses ja lõplikkuses ja... sellest lahti laskmises.
SIRELITE AEGU
M. Under
Ju toomehelbed jätnud jumalaga
ja sirelite õitseaeg on käes:
kõik pungad pakatavad täies väes,
kõik põõsad sinetavad aia taga.
 
Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:
mu süda õhetab kui hõõguv ääs -
ah, sirelite õitseaeg on käes!
Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga .
 
Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev
nii täis neid siniverkjaid õisi loodi?
Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv.
 
nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?
Nii raske üksi kõike ilu kanda -
kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda.


SONETT 75
W. Shakespeare
Sind vajab minu vaim kui toitu elu
või nagu vihmahoogu janus maa;
mind aina kiusab sinust mõlgutelu,
ei ihnsal unuda ta rikkus saa.
Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks
teeb meele näriv kartus varga ees;
kord sinuga ma üksi olla tahaks,
siis taas, et näeks mu rõõmu igamees.
Kord sinu nägemise küllast joobun,
kord nälgin, unistades uuest peost;
ma ütlen lahti lõbudest ja loobun,
kui nendel sinuga ei ole seost.
Nii päevast päeva paast ja priisk,
kord küllane, kord kasin on mu liisk .
Kasutatud kirjanuds :
http://chou.pri.ee/foorum/viewtopic.php?t=484&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=22194d057b2e35168db49688238c646a
http://www.kirmus.ee/erni/muu/so.html
http://meiekirjandus.pbwiki.com/Sonett
http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/8teema/kirjandus/sonett1.ht m
http://wapedia.mobi/et/Sonett
Veinmann, M. 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn