Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sonett (0)

1 Hindamata
Punktid
Sonett - 14 neid oli, käisid käsikäes

Lõik failist


SONETT
Sonett – on luulevorm , mis pärineb keskaegsest itaalia
kirjandusest.
Provanssaali keeles tähendab see laulu,
itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema.

See iseloomustab väga hästi soneti olemust.
Soneti riim on kõlav ja sonett ise on
emotsionaalne.
Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm.
Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca ’le.
Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi.
Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see
areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt
edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks.
Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus
(katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus
(tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse
14. värsis.
Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja
loodus.
Sonett jaguneb kaheks osaks: ∧ oktett – koosneb 8 värsireast
oktetid jagunevad
veel kaheks nelikvärsiks (katrään)
sekstett
koosneb 6 värsireast
sekstetid
jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks)
Soneti erinevad vormid:
  • Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm)

värsisüsteem: 4+4+3+3
riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd.
abab. abab. cde. cde.
abba. abba. cdc. dcd.
abba. abba. cde. cde.
nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur
  • Prantsuse sonett e Ronsardi sonett

värsisüsteem: 4+4+3+3
riimipaigutus: abba. abba. ccd. eed.
abba. abba. ccd. ede.
Nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur
  • Inglise sonett e Shakespeare’i sonett

värsisüsteem: 4+4+4+2
riimipaigutus: abab. cdcd. efef. gg.
Nt: J. Sütiste
Sonetivormiga mängides on saadud peata sonett, poolsonett,
sülisonett, pöördsonett, sabaga sonett.
Kuna sonett on sisu ja vormi ühtsuse täielik näide, siis enne
soneti esitamise tuleb olla täielikult kindel selles, kuidas on
jaotatud värsid sonetis ja millist riimiskeemi kasutatakse.
Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis
kestab soneti algusest selle lõpuni.
Sonetile on iseloomulik, et
Sonett #1 Sonett #2 Sonett #3 Sonett #4 Sonett #5 Sonett #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Belissima Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte - mis on sonett + näited

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat ­ jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (1879­1951), eestlased Friedebert Tuglas (1886­1971), Anton Hansen Tammsaare (1878­1940), Villem Ridala (1885­1942). Näiteks: Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. /­ ­ ­/ (Villem Ridala.) inglise sonett ­ vt sonett. inspiratsioon ­ loominguline kõrgseisu hetk, mil kunstnik jõuab näiteks teose ideeni või keskse kujundini. intervjuu ­ üks ajakirjanduse zanr, ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus kellegagi. Intervjuu kaks peamist osa on küsimus ja vastus. Intervjuud juhib ajakirjanik, kelle küsimused moodustavad usutluse selgroo ja peavad juhtima püstitatud probleemi lahendamisele. Intervjueeritav on vastaja rollis, tema ülesanne on ajakirjanikku ja lugejaid veenda ning midagi uskuma panna

Eesti keel
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?  Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust  Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel  Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt  Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned.  Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane  Dramaatika žanrid: nt

Keeleteadus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun