Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kus toimub viljastamine?
  • Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused?
  • Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu?
  • Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik miks?
  • Kuidas toimub sünnitus?
  • Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead?
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG
  • Iseloomusta inimese elujärke.
    Imikuiga :1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad
    Lapseiga : Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma
    Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus)
    Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud
    Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond
    Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema
    Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine , nägemise nõrgenemine
    Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng
  • Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded.
    Munandid: toodavad sugurakke , suguharmoone Munandi manused : säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha : juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine
  • Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua).
    Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad
  • Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded.
    Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad : munarakke emakasse ja toimub viljastamine , emakas: loote areng Tupp : ühendab emakat väliskeskonnaga, Habememokad: ümbritsevad ja kaitsevad sugu ava Kiitor:
  • Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua).
    Tekkivad munasarjades, küik munarakud on kaasa sündinud, küpsetavad alates murdeeast kuni 50a, kuus: 1 munarakk, küpsetavad 3 kuud, toitainete rikkad
  • Mis on, kus toimub viljastamine?
    Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, vabanenud munarakkliigub munajuhasse ja sealt edasi emaka poole, viljastamine toimub munajuha laienenud osas
  • Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused?
  • Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu?
  • Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut
    Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5-10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies
    Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti
    Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida
    Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk
    Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl
    Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud
    Seitsmes kuu: moodustab rasvkude, kehavormid muutuvad ümaramaks
    Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa , naha karvkate hakkab kaduma
    Üheksas kuu: viimastel nädalatel on tema kasv eriti kiire, sündimine
  • Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks?
    Esimestel kuudel siis on imiku nahk õrn
  • Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus , milliseid aineid vahetatakse?
    Platsenta kaudu: ainevahetus, eritab hormoone, aitab kaitse haiguste vastu.
    E-L: hapnik, toitained , antikehad, hormoonid, mürgid, ravimind, haiguse tekitajad
    L-E: süsihappegaas, jääkained, vesi, harmoonid
  • Kuidas toimub sünnitus?
  • Sünnitus algab emaka seina rütmiliste kokkutõmetega(tuhud)
  • Emaka suue laieneb
  • Loote veed tulevad ära
  • Laps sünnib pea ees
  • Nabanöör lõigatakse läbi
  • Laps hakkab iseseisvalt hingama
  • Platsenta väljutatakse
  • Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead?
    Prespervatiivi e. Konddom, hormoontabletid ja spiraal
  • Selgita mõisted:
    Sperm: Väiksed, vibuiga,liikuvad sugunäärmed, paljunevad
    Sperma :meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega
    Pollutsioon :iseeneslik seemnepurse
    Ovulatsioon:küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
    Menstruatsioon : emaka tsükliline vereeritus
    Menstruaaltsükkel:
    Abort : loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi
    Kromosoom : päriliku informatsiooni kandjad
  • INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG #1 INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor oundude Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Inimese paljunemine ja areng
    2
    doc

    Inimese paljunemine ja areng

    INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse

    Bioloogia
    -Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis
    10
    docx

    ,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

    Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.

    Arengubioloogia
    IMMUUNSÜSTEEM
    5
    docx

    IMMUUNSÜSTEEM

    · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 ­ 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle

    Bioloogia
    Paljunemine-areng-geneetika
    27
    doc

    Paljunemine, areng, geneetika

    PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:...............................................................................................

    Bioloogia
    Üldbioloogia materjal
    62
    doc

    Üldbioloogia materjal

    · Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele) · Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel). · Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas, mis tagab viljastumise. · Vesi arengukeskkonnakana: roomajad, linnud ja imetajad-> nende looted arenevad vesikestas. Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitseb kokku kasvamist teiste loote kestadega, joomise ja uurineerimise keskkond. · Vesi osaleb meeleeluntite töös: vesilahustunud kujul talume maitset, kuiva nina korral lõhna ei tunne, tänu veevõngetele toimub kuulmishaisting, vesi osaleb ka tasakaalu tunnetuses. · Vesi mõjutab ainevahetuse intensiivsust ja kiirust organismis. Noorte organismide

    Üldbioloogia
    Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös
    53
    docx

    Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

    Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

    Meditsiin
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    150
    docx

    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

    (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid).

    Bioloogia
    Esimese nelja kursuse materjal
    83
    pdf

    Esimese nelja kursuse materjal

    c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun