Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng. (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni?
  • Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel?
  • Mis kindlustab et ainult üks sperm viljastab munaraku?
  • Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist?
  • Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?
  • Millised on platsenta ülesanded?
  • Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid?
  • Millised muutused toimuvad organismiga puberteedi- ehk murdeeas?
  • Millised muutused toimuvad organismis seoses vananemisega?
BIOLOOGIA KORDAMINE
Suguelundkond . Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng.
Mõisted:
Munand – Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid .
Sperma – Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega.
Ovulatsioon – Munaraku vabanemine munasarjast.
Viljastamine – Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine.
Viljatus – Võimetus saada järglasi.
Idulane – Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub.
Platsenta - Lootekest , mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud.
Munasari – Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud .
Loode – Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega.
Nabanöör – Suurte veresoonte kogumik, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainevahetus .
Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud.
Kliiniline surm – Surm, mil inimese pulss , südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. Seega on ka elustamine selle aja jooksul võimalik.
1.Kirjelda spermide valmimist (koht, aeg, lõpptulemus).
Spermid valmivad munandites asuvates seemnetorukestes.
Nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri.
Nad ei tohi verega kokku puutuda.
Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70-58 päeva.
Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.
2.Kirjelda munarakkude valmimist (koht, aeg, lõpptulemus)
Munarakud moodustuvad munasarjades ning kõik munarakud on naisel olemas juba looteeas, neid ei teki elu jooksul juurde. Suguhormoonide mõjul hakkavad suguküpsuse saabudes munarakud valmima.
3. Miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni?
Sest naistel on juba sündides kõik munarakud olemas ja elu jooksul neid juurde ei moodustu. Mis tahes kahjulikud mõjutused, nt alkohol , kiirgus, mõned haigused jne. kahjustavad munarakke.
4.Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel?
Sest naistel on sündides kõik munarakud olemas, neid ei teki elu jooksul juurde ja tervistkahjustavad tööd kahjustavad munarakke ning naine võib jääda viljatuks.
5.Mis kindlustab, et ainult üks sperm viljastab munaraku?
Selleks, et munarakku ei tungiks mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
6.Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist?
Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar, millest hakkabki arenema inimalge.
7.Võrrelge idulast ja loodet.(4)
1) Idulane ei sarnane inimesega aga loode sarnaneb.
2) Idulase periood kestab 2 kuud, loote periood ülejäänud 7 kuud.
3) Idulane on emaga seotud hattude kaudu, loode nabanööri kaudu.
4) Idulase areng on väga kiire, loote areng mitte nii kiire.
8.Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?(4)
1) Naha alla hakkab moodustuma rasvkude .
2) Loote nahk muutub siledaks ja roosaks ning karvkate hakkab kaduma.
3) Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused.
4) Nahk kattub lootevõidega.
9.Millised on platsenta ülesanded?(4)
1) Platsenta ei lase kõiki aineid looteni.
2) See takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse.
3) Selle kaudu eemalduvad loote verest jääkained.
4) Loode saab platsenta vahendusel ema verest toitaineid ja ja hapnikku.
10.Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid?(4)
1) Ema haigused.
2) Ema vale toitumine.
3) Mitmed keemilised ühendid, nt mürgid, mida kasutatakse putukate ja umbrohu tõrjeks, lahustid, liimid , värvid jne.
4) Alkohol, narkootikumid ja paljud ravimid.
5) Füüsikalised mõjurid : löögid, pidev rappumine, põrutused, kitsad riided ja tugevatoimelised kiirgused .
11.Millised muutused toimuvad organismiga puberteedi- ehk murdeeas ?(4)
1) Tüdrukutel arenevad rinnad ning puusad muutuvad vormikamaks. Menstruatsioon .
2) Poistel kasvavad pikemaks, õlad muutuvad laiemaks. Häälemurre.
3) Võivad tekkida hormonaalsed häired.
4) Ilmnevad iseseisvustung, eneseteadvus, tekib huvi vastassugupoole vastu.
12.Millised muutused toimuvad organismis seoses vananemisega?(4)
1) Vaimsed ja kehalised võimed hakkavad aeglaselt taandarenema.
2) Juuksed lähevad halliks .
3) Jõud kahaneb.
4) Ilmnevad tüüpilised tervisehäired : nägemise ja kuulmise halvenemine, vererõhu tõus jne
Suguelundkond-Viljastumine-Loote areng-Lootejärgne areng #1 Suguelundkond-Viljastumine-Loote areng-Lootejärgne areng #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor FKF Õppematerjali autor
BIOLOOGIA KORDAMINE

Sarnased õppematerjalid

-Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis
10
docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.

Arengubioloogia
Bioloogia 9-klass
4
docx

Bioloogia 9. klass

Bioloogia 9 klass Inimese suguelundkond Küsimused: 1. Võrrelge suguküpsuse kujunemist meestel ja naistel. 2. Võrrelge sugurakkude valmimist meestel ja naistel. 3. Milliseid eritingimusi on vaja spermide normaalseks arenguks? 4. Mis ülesanded on munasarjadel naise organismis? 5. Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel? 6. Arutlege, miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni. Vastused: 1

Bioloogia
Suguelundid
2
rtf

Suguelundid

3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält. Südamelöögid tugevamad. 5)6. kuul loote nahk voldiline(kasvab sel ajal teistest organitest kiiremini). Hästi eristatavad on silmad ja kulmud. 6)7. kuul hakkab moodustuma rasvkude, loode muutub ümaramaks. 7)8. kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate hakkab kaduma. Loode ei saa enam pöörata. 8) viimasel kuul loode kattub lootevõidega. Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire.

Bioloogia
Arengubioloogia
2
doc

Arengubioloogia

meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupp asub kusitisuudme kõrval

Bioloogia
Suguelundkond-viljastumine ja inimese areng
2
doc

Suguelundkond, viljastumine ja inimese areng

· Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 ­ 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle

Bioloogia
IMMUUNSÜSTEEM
5
docx

IMMUUNSÜSTEEM

· Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 ­ 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle

Bioloogia
Inimeste paljunemine; inimene kui tervik
3
doc

Inimeste paljunemine; inimene kui tervik

Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine

Bioloogia
Paljunemine
2
doc

Paljunemine

Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud ükshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. Miks ei lubata naistel töötada tervist kahjustavatel töökohtadel ? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke ,mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased. Kus toimub munaraku viljastumine? Munajuha laienenud osas. Mis kindlustab ,et ainult üks sperm viljastab munaraku ? Munaraku kest muutub pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. Mis on viljastumine? Munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Kuidas saab ravida viljatust ? Hormoonravi, kunstlik ja kehaväline viljastamine. Mis tingivad viljatuse? Meestel spermide vähesus või isassugurakkude arengu-ja liikumishäired. Naistel

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun