Referaat teemal 'Mida on meil õppida keskaja tehnikast' (0)

Mida on meil õppida keskaja tehnikast?
Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid . Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad , mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures.
Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt , et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse põhimõttel. Järgmiseks sammuks parema nägemise poole oligi suurendusklaasi leiutamine läätse abil. Avastati, et klaasi kumeraks lihvides saavad kaugnägelikud parema nägemise, nõgusläätsede leiutamine võttis siiski üle saja aasta aega. Esialgu olid prillid kui sellised väga algelised, koosnesid viimased ju ainult ühest klaasobjektist, mida tuli käega silma ees hoida. Järgmine suurem samm prillide ajaloos oli mõlema silma jaoks mõeldud prilliklaaside ühendamine raamiga ja ninale toetamine , kuid siiski käte abil ees hoidmine. Tänapäevane raamitehnoloogia tuli kasutusele alles 18 sajandil. Prillid on samm- sammult arenenud algelisusest täiuslikkuse poole ning praegusel ajal väga tähtsad ja mugavad abimehed nägemise parandamisel.
Tähtsuselt väga kõrgel asetsev leiutis on püssirohi, väidetavalt avastatud hiinlaste poolt. Esialgu kasutati püssirohtu vaid meditsiinis ja ilutulestiku tarbeks, huvitav on aga see, et sõjanduses tuli püssirohi kasutusele alles 400 aastat peale selle leiutamist. Sellegipoolest väga mõjuvõimas muutus – püssirohu leiutamise tulemusel ongi võimalikuks saanud suuri kaotusi tekitanud sõjad, mõrvad, tulistamised, lõhkeained. Osalt kahjulik kuid samas kasulik leiutis. Ilma püssirohuta ei oleks olemas püssikuule, teisalt jääks võimatuks igasugused lõhkamistööd. Värviliselt poolelt vaadatuna kasutatakse kõige laialdasemalt musta püssirohtu siiski ilutulestikus. Magneesiumi, baariumi ja teiste metallide soolade lisamisega on saavutatud ilutulestikule värvid. Selline keemia alane teadmine ja katsetamine on tänapäeval igal pool üle maailma toimuvad pidustused muutnud väga kirevaks ja populaarseks on saanud ürituste lõpetamine suure ja meeleoluka ilutulestiku etendusega.
Looduse füüsikat rakendades võeti keskajal kasutusele pealtvooluvesiratas, mis aitas kaasa sepalõõtsade tööle, nii sai hoogu metallitööstuse areng. Sama tehnika on kasutusel rohelise energia tootmisel hüdroelektrijaamades, aurulaevasi viib edasi aga vesiratast meenutav ajam . Vesiratas leidis samuti rakendust erinevates valdkondades. Läbimurdeks oli aga kõrgete temperatuuride saavutamine ja tänu sellele sai malmi valmistamine võimalikuks. Tänapäeval on malm tuntud kui väga tugev metall, mis on laialdaselt kasutusel nii masinatööstuses kui ka ehitusel.
Absoluutselt kõige mõjuvõimsamaks leiutiseks võib pidada aga paberit koos trükikunsti avastamisega. Tänu paberile teame me ajaloo kohta väga palju ning säilinud on info nendest kõikidest eelnimetatud leiutistest. Trükipress aitas paljundada olemasolevat ja levitada seda edasi. Kiiresti levis üle kogu maailma nii uudis, kui ka paber ise ja seetõttu leidis väga kiiresti rakenduse . Arenema hakkas kunst , kirjandus, luule. Kõik rahvapärandid säilitati paberil. Kindlasti oleksime imestunud, kui näeksime mõnda 400 aastat vana kirjutist, sest meie kui moodsa ajastuga käsikäes käivad kodanikud ei tea millised tingimused olid sel ajal - korrektselt lõigatud äärtega säravvalget paberit ega terava tipuga pastapliiatseid ei nähtud siis veel uneski.
Kuid siiski tuleb tõdeda fakti, et inimesed elasid ennem ilma nende tehniliste saavutusteta väga edukalt. Nende saabudes kohanesid väga kiiresti ning leidsid kõigele sihiotstarbelise rakenduse. Paljud teadlased said omale uusi väljakutseid värskete ning algeliste leiutiste edasiarendamise näol. Tänaseks päevaks on need leiutised kõrgtehnoloogilise tipuni viidud ja väga laialdaselt kasutusel igal pool üle kogu maailma.
Selliseid, praegusel hetkel meie jaoks elementaarseid avastusi peeti tol ajal aga väga kõrgelt hinnatuks. Seda peaksime siiski tegema ka meie – austagem mida väga vanad põlvkonnad on teinud meie heaks, milliseid esemeid ja tehnoloogiaid on nad loonud, et nende kui ka meie elu mugavam oleks.