Keskkonnaõpetus (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Loodus - Keskkonna ja loodusõpetus

1 Hindamata

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond
Palmi Rätte
KESKKONNAKASVATUS
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2011

1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS

Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub:

Looduslik keskkond

Inimese ehitaud keskkond

Sotsiaalne keskkond
Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda.
Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kevadisel lillepeenral võib imetleda nii mulda, tõukusid, kui idusid, nii okkaid kui varsi . Võib öelda lihtsalt roheline või lill. Niiviisi toimub bioloogia alaste teadmiste kogumisele lisaks nii looduse visuaalse poole nägemise ja selle piltliku väljenduse, kui emakeele areng.
Kasvatusmeetodina osutuvad matkad loodusesse loodusliku keskkonnaga tutvumisel peaaegu kõige olulisemateks. Üldiselt soovitavad loodusõpetajad, et lastele tuleks lähilooduses välja valida n-ö kodukoht, millega lapsed harjuvad, leiavad sealt tuttava ja turvalise loodusliku kodu, kus nad saavad erineva ilmaga ja erineva aastaajaga tutvuda loodusnähtuste paljususega.
Suur ainevaldkond looduskeskkonna käsitlemisel on esteetilisus. Sageli on loodusega seotud kasvatusmomentides eetiline kasvatus lõimunud teiste valdkondadega. Vanarahva jutud/ muinasjutud sisaldavad sageli loodusesse austava suhtumise tarkust või õpetavad inimestele looduse kaudu väärtuslikke omadusi näit. Kaksteist kuud. Lasteaia personalile on tuttavs selline kannatlikkust nõudev töövorm nagu lillede kasvatamine ja lindude eest hoolitsemine. Lillede eest hoolitsemise krooniks on muidugi emale istutatud ja kasvatatud emadepäeva kingitus.
Tehiskeskkonna moodustavad majad sillad , teed, tehased, pargid kuid arvestatakse ka seda kas mingi objekt on ehitatud või mitte. Tehiskeskkonna uurimise eesmärk eelkoolieas on, et lapsed õpiksid aru saama inimese loodud keskkonnast, kohtlema seda hoidlikult ja säästvalt ning mõtlema, millistel tingimustel tuleks luua sellist keskkonda tulevikus, et oleks täidetud jätkuva arengu printsiip.
Sotsiaalse keskkonnahulka kuulub ka kultuuriga arvestamine kasvatuses. Oma rahvuse kombed ja traditsioonid annavad sotsiaalsele keskkonnale raamid ja indiviidi juured.
Meie materjaalses maailmas tuleks hingelisi väärtusi üha enam rõhutada. Sõpra ei saa osta raha eest või kommidega, sõpruse saavutad usaldatavuse ja usaldusega. Peab õppima saladusi hoidma ja sõbrale peab olema ustav isegi tema vea korral. Tihti on laste probleemiks see, kas sõbraga võib riielda. Ka nende asjade üle oleks lastega hea arutleda.

2.JOHANNES KÄISI TÖÖD

Tänapäeva kool peab tunnustama õppeaine valikus ja käsitluses kõigepealt kaht pedagoogilist põhinõuet – lapsepärasuse ja eluläheduse nõuet.

Lapsepärasuse nõue tähendab seda, et õpetuse sisuks võivad olla ainult lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused mis talle ka arenemis ja jõukohased. Last huvitab kõik, mis kuidagi puuduta ta tundeid, mis talle meeldib, mis oma liikuvuse või värviküllusega paelub ta tähelepanu, aga ka asjad, mis vahel tekitavad hirmutunnet, kuid tunduvad huvitavana. Õpetaja peab tählepanelikult jälgima laste käitumist ja eneseavaldusi, et jõuda selgusele oma õpilase huvidemaailmas.

Eluläheduse nõue on täidetud siis, kui õpetus koolis hoiab sidet lapse kodu ja koduse eluga, koduümbrusega.
Kodukohas hargnevad need nähtamatud sidemed, mis ühendavad kasvavat noort kaugema maailmaga . Kodukohast saadakse ka seda elujõudu, mis elus võib ilmneda suurtes tegudes.
Vaadeldavad asjad peavad mõjuma vahetult laste meeltesse. Nad olgu lapsele kättesaadavad, et ta võiks neid näha igast küljest, käega katsuda , liigutada, tõsta, ka nuusutada ja maitsta.
Vaatlusel võimaldatagu lastele rohkem isetegevust. Siin on täiel määral maksev didaktiline põhilause: ära näita lapsele midagi, mida ta ise võib näha.
Õppekäikude korraldamisel peame arvestama tegelikke olusid. Erilist õpilaste ettevalmistust õppekäikudeks vaja ei ole, piisab , kui õpilased eelmisel päeval saavad teada, kuhu õppekäik korraldatakse. Õpetaja peab aga enne õppekäiku tutvuma kohaga, kuhu ta õpilasi kavatseb viia, et otsekohe juhtida lapsi õppekäigu eesmärgile. Ei või lastel lubada rüüstada loodust (murda puuoksi, korjata sületäied lilli jne.) Lapsed ei suuda õppekäikudel pingutada kaua oma tähelepanu umbes 20 minutit nad väsivad muljete rohkusest. Õppekäik on saavutanud täiesti eesmärgi, kui laste kujutlus ja elamuste maailm on rikastunud uue varaga, mida saab mitmekülgselt kasutada.
Üldõpetuse põhimõtte käsitlusel ja teostamisviiside ning võimaluste selgitamisel peame lähtuma väga tähtsast ja ulatuslikust pedagoogilisest printsiibist – õptuse ühtluse põhimõttest. Üldõpetuses tuleb keskustuumana väärtuslikuks pidada vaateõpetust, mille teemad valitakse lapse lähemast ümbruskonnast, tema huvide piirkonnast . Seega on üldõpetuses kergesti teostatav ka lapsepärasuse ehk psühholoogilise eluligiduse nõue, millega üldõpetus veelgi rohkem omandab moodsa õppekorralduse ilmet .

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eisen F. Tallinn 1989. Valik Johannes Käisi Töid.
2. Vienola V. Tallinn 2003 Keskkonnakasvatus lasteaias.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

penni Õppematerjali autor

kõik mis puudutab keskkonda

keskkonnaõpetus loodusõoetus hujala käis

Sarnased õppematerjalid

doc

Laste areng looduses

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi

Loodus

docx

Referaat - Johannes Käis, sissejuhatus kasvatusteadusesse II

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 2.1.1Individuaalsuse pr

Kasvatusteadus

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk