VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujärje paranemine, ebaratsionaalne majanduspoliitika, Ungari ja Kuuba kriis, kosmose võidujooks STAGNATSIOON 19651985, periood pärast Hrustsovi valitsemist NSVLis, mille ajal valitses Bresnev. Iseloomulik: mitte ühtegi uuendust, Breznevi doktriin(ülestõusude mahasurumine tankidega), uus venestamine, maj mahajäämuse suurenemine, dissidentluse kujunemine
Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule
ndate keskel? 20ndate alguses oli saksamaa seis kohutav, sõja tulemuste pärast. Samas 30ndate alguses mõjutas rahva olukorda ülemaailmne majanduskriis, seega oli taas tarvis karmi kätt. 15. Miks pooldasid natse üldiselt väga erineva sotsiaalse taustaga inimesed, mitte üks kindel elanikegrupp? Sest elu lubati paremaks teha kõigil Sakslastel (puhastel), seega polnud eriti rahulolematuid. 16. Võrdle natside võimuletulekut Saksamaal kommunistide võimuletulekuga NSVLis ja fasistide võimuletulekuga Itaalias. · erinevused · sarnasused Nii Saksamaal, kui Itaalias tuldi võimule vähemalt jurdiiliselt seaduslike valimiste teel ja omandati häälteenamus. Samas valiti need liikumised ka selle tõttu, et kõigis riikides valitses nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga halb seis ja nähti midagi, mis võiks olukorda päästa. 17. Mis toimus: 1919. a. 5. jaanuar Asutati Saksa Töölispartei 1923. a. 8
Moskva suhe L-riikidega G lootis sellega et USA loobuks tähtede sõja prog. NSVL ür väh relvade koormat, et säästa raha. NSVL-l oli vaja lõp ka piirkondlikud konfliktid (Afg, Nic) Tähe sõjad 83.kosmose militariseerimine. See oli bluff sundimaks NSV Liitu suur oma relvastuse koormat. G liidrina 85-91 Noorim NSVLi liider.NSVL viim dikt. Tema pol õhutas opositsiooniliikumisi. Talle oli täh suh parand-majandusabi saamine ja relvastuskoorma väh. G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL. Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress). VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab.võitlusesse,88-laulev rev.nõuti Eesti vab,toodi välja s.m.v lipp,Laul rev.levis Lätti,Leetu, 89. Balti kett. Brez doktr NSVL välispol dok.al. Praha kevadest 68
3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit. 4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil? NSVLis loodi haridussüsteem, kus kõik kodanikud võisid saada tasuta hariduse (alates alg- ja lõpetades kõrgharidusega). NSVL muutus juhtivaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Lääneriikides suurenes vajadus haritud spetsialistide järele. See põhjustas 1960. a. hariduselu ümberkorraldusi. Ülikoolidesse hakkasid tulema nende ühiskonnarühmade esindajad, kel varem polnud võimalust edasi õppida (nt. neegrid USAs). See põhjustas ka selle, et
põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. 2. HRUSTSOVI SULA (1953-1964) NSVLis algab Hrustsovi võimuga ,,sulaaeg", teatud liberaliseerumine ja reformideaeg. Hrustsov pidas end suureks põllumajandusspetsialistiks ning tema uuendusi tuli nüüd hakata ellu viima. (massiline maisikasvatamine, kartuli asemele hübriidkaalikas) Tugevnes rünnak erasektorile ja määrati täpsed normid mitu looma/kana/kukke kellegi võib majapidamises olla. Eestis oli Hrustsovi ajaks juhtivatele kohtadele saanud hulk kaine mõistusega põllumajandusjuhte, kes püüdsid
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad
märtsis. 5.4 1980 keskpaigaks arusaam Kremlis, et riik kaotab külma sõja. Majandus pankrotis, relvastuse suur ressursi neelamine. 5.5 Vajati reforme, etteotse seada uut tüüpi liidrid, mis sai aluseks NSVLi uuendamise programmile Perestroika. § 45. PERESTROIKA 1. Mihhail Gorbatsovi tõus NSVLi etteotsa 1.1 1985.a märtsis NLKP Keskkomitee pleenum kinnitas partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi(35), kes oli noorim liidel NSVLis pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud pol.-sse Hrustsovi sula ajal. G uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et seda usuvad ka paljud NSVLis ja sotsialismimaades, ent too arvamus oli ekslik 1.2 Loodeti, et NSVLi välist poolt õnnestub muuta ja kaunistada, et petta Läänt ning keerulisest olukorrast väljapääs leida. 1.3 Reagan tugevndas survet NSVLile, nähes, et selle uute liidrite soovi vastasseisu leevendada
Teist maailmasõda võib pidada Esimese jätkuks. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud · Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest
tunduma, et kõik on demokraatlik ning rahvuslik. Tegelikkuses toimis tsensuur koos pideva meelsuskontolliga, mis pidi takistama vaba mõtte levikut. Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit, tulemuseks hävitati suur osa iseseisvusalgsest perioodikast ja ilukirjandusest. Sotsialistliku mõtlemise levikut aitas kiirendada propaganda riigi poolt. NSVLis oli selleks punapropaganda, mis pidi aitama kogu vaimuvaldkonda allutada kommunistliku reziimi korrale. Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks. Need eestlased, kes põgenesid lääneriikidesse (Rootsi, Soome jne.) moodustasid väliseesti kultuuri said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada.
o Lapsed 7-10 aastased, väga soovituslikult Oktoobrilapsed (täht lapse näoga, märk) o 10-14 aastase olid Pioneerid (kaelarätt ja märk) o 14-28 Kommunistlikud noored (valik, kas lähed või ei, aga väga soovituslik, et läheks) (märk lipu kujuga) o Noorte suvepäevad, pidid asendama kiriklikku leeri o Närimiskumm, käis läbi mitme inimese, sest see oli siiski välismaa närimiskumm, Eestis hakati tootma esimesena NSVlis närimiskumme · Tallinna vana telemast 1955 o Alustab saateid Eesti Televisioon o Telesaated varem Eestis kui ntks Soomes · Mootorlaev Vanemuine o 1965 laevaühendus Soomega o Tegelikult jõelaev, sõitis 4 tundi o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!!
See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis. Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.1980dad a ja külma sõja lõpetamine:pöörde rahvusvahelistesse suhetesse tõi Mihhail Gorbatsovi võimuletulek NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks
Vallutab suure osa territooriumist. PK kuulutati agressoriks. USA kindral MacArthur maandas väed PK tagalas, lõigates väed oma tagalast ära. PK väed taganesid ning ÜRO väed liikusid neile järgi. PK kokkuvarisemisoht tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini). Suurim kaotaja NSVL (autoriteet vähenes Euroopas ja Aasias). Berliini ülestõus NSVLis võimuvõitlus. Rahulolematusviletsate elutingimuste üle lõppes 1953.a avaliku vastuhakuga. Juunis Ida-Berliinis ehitustööliste streik, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused terves Ida-Saksamaal. Lääneriigid ei suutnud vastuhakke kommunismile toetada (polnud plaane kuda käituda, ülehinnati NSVLi tugevust). Kuulutati sõjaseisukord, tänavatel tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus umbes tuhatkond inimest. Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma. Ungari ülestõus
14. aug 1941 kohtusid Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill. Sõda võideti USA rahadega. Roosevelt oli ratastoolis, juhtis riiki ratastoolist. Atlandi harta pandi kirja oma põhimõtted sõja kohta peale II MS. 1. Inglismaa ja USA leppisid kokku, et igasugustest territoriaalsetest nõudmistest loobutakse. 2. Otsustati, et austatakse rahvaste enesemääramisõigus Ühines veel 13 riiki, ka NSVL. 1941 USAs võetakse vastu Lend-Lease seadus laienes ka NSVLis USA kongress volitas presidenti andma majanduslikku abi nendele riikidele, kelle toetamine oli USA seisukohast oluline. 1. Välispoliitiline isolatsioonidotriin asendub sekkumisdotriiniga. Kelle toetamine on meile kasulik. 2. USA toetab ainult neid kelle toetamine on neile kasulik 1943 28. nov 1. dets toimus Teheranis Teherani konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal võeti kokku sõja tulemused 1943 aastaks ja lepiti kokku edasine koostöö
Ressursse jagati teiste teljeriikidega. Aga tänu pikaleveninud sõjapidamisele ja punaarmee suurusele, olid sakslased peagi suhteliselt keerulises olukorras- inimressursid vähenesid, tankide tootmiseks ei jätkunud enam metalle, naftavarud hakkasid end ammendama. Hitleri enda käsul suunati kaitseressursse ümber juutide hävitamiseks, mida oleks edukast saanud kasutada sõjapidamiseks. Punaarmee oleks nii või teisiti Saksa armee alistanud, sest NSVLis oli sõjapidamiseks eraldatud väga suurel hulgal ressursse. Jaapanil olid küll ressursirikkad alad olemas, aga neil ei õnnestunud luua korralikku trantsporditeed nende alade ja Jaapani tööstuspiirkondade vahel, sest USA allveelaevad hävitasid pea kogu Jaapani kaubalaevastiku. Mitte vähemtähtis tegur sõja kaotuse puhul tulenes ideoloogiast- represseeriti paljusid inimesi nii Saksamaal kui ka vallutatud aladel (eriti Prantsusmaal). See tingis massilise
tohtinud korjama minna) Kolhoosis palga maksmine Normide ja maksude alandamine rohkem oli aega ka oma majapidamisega tegeleda, varem oli nii olnud, et enne kui kolhoosi kartul oli koristatud, ei tohtinud enda kartulit üles korjata. · Sidemed Läänega Välis-raadiojaamad ,,Vaba Euroopa", ,,Ameerika hääl" eesmärk oli anda tsenseerimata informatsiooni inimestele, mis maailmas ja ka NSVLis toimub. 1965 Tallinna-Helsingi laevaliin kes ja kui kauaks Soome saab, oli rangelt reglementeeritud, enne pidi taotlema välisviisat, minimaalne ooteaeg oli 2 aastat, üksi ei saanud keegi, loodi turismigrupid. Soome televisioon Välisviisade andmine · Passiivne vastupanu kujunes 60ndatel. Varem oli aktiivne vastupanu metsavennad Inimestel tekkis põhimõte, et elatakse oma elu, poliitikasse ja parteidesse ei kuulunud
ka demokraatiale maailmas ülekaalu. Kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseid edasi ka tänapäevl. Külmas sõjas võitsid kõvasti ka teadus, sõjatehnika ja ka üldine tehnika areng. Võidurelvastumise käigus paigutasid mitmed riigid meeletuid summasid sõjatööstusi ning ka sellel alal töötavate teadlaste projektide peale ning tehti palju uusi avastusi. 1949 leiutati NSVLis tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid, et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asuti ka USAs selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms, võisteldi ka õhuja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Külma sõja perioodil tootis USA piisavalt tuumarelvi, et terve elu maakeral mitu korda hävitada ning tänu tollasele võidurelvastusele on USA püsivalt maailmas sõjaliselt väga võimas
Malenkov, N. Hruštsov. Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini isikukultust, tegusid. 1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid) Üritati majandust käivitada suurprojektidega 1970-71 raudteemagistraali rajamisega. Poolas
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust
Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300 inimese. USA oli seni olnud sõttaastumise vastu, kuid see "häbipäev" (president Roosevelti väljend) pani ta meelt muutma. 8. detsembril 1941 kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile sõja. 11. detsembril kuulutasid omakorda USAle sõja ka Saksamaa ja Itaalia. Nüüd oli juba tõepoolest tegemist maailmasõjaga! 1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul. Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing
Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300 inimese. USA oli seni olnud sõttaastumise vastu, kuid see "häbipäev" (president Roosevelti väljend) pani ta meelt muutma. 8. detsembril 1941 kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile sõja. 11. detsembril kuulutasid omakorda USAle sõja ka Saksamaa ja Itaalia. Nüüd oli juba tõepoolest tegemist maailmasõjaga! 1942. aasta suvel olid teljeriigid võimsuse tipul. Saksamaa tungis edasi NSVLis ja oli edukas Põhja-Aafrikas (väejuht E. Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing
Kohutavalt, enamus tapeti, piinati jne 6. Mida tegid Punaarmeelased Katõnis?Tapsid 20 000 Poola ohvitseri 7. Kuidas reageerisid Saksamaa sissetungile Poola lääneriigid? Kas seda käitumist võib pidada Poola reetmiseks? Põhimõtteliselt ei reageeritud, koondati väed küll saksa läänepiirile, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Jah. 8. Miks ei kuulutanud lääneriigid sõda NSVLile, kuigi selle riigi käitumine oli peaaegu analoogne Saksamaa käitumisele? Sest NSVLis nähti ainsat jõudu, mis suudaks Hitleri peatada, nende kahe vastu, aga poleks keegi saanud. 9. Kas lääneriikide erinevat suhtumist kahte agressorisse (Saksamaa ja NSVL) võiks pidada ebamoraalseks? Põhjenda! Jah võiks, sest eelnevalt poolehoiu lubanud/andnud riigid ei seisnud Poola eest väljas, siis kui seda tegelikult vaja oli. 10. Mis muutus MRP maadejaotuses 1939. a. 28. septembri Saksa-NSVLi ``sõprus- ja piirilepinguga``
Reagan võitis ka 1984. aasta valimised. Ta lubas jätkata oma senist poliitilist ja majanduslikku kurssi. Sõjandusele tehtavad kulutused põhjustasid siiski just 1984. a. valimiste eel maksumäärade tõstmise. Reagan kogus 525 valijamehe häält vastaskandidaadi 13 vastu. Teisel ametiajal hakkasid suhted NSVL-iga tasapisi paranema. Reagan huvitus veelgi rohkem välispoliitikast. 1985. a. 10. märtsil suri järjekordne NSVLi riigipea Konstantin Tsernenko. Selleks ajaks olid pinged NSVLis juba nähtavad. Midagi tuli muuta. NSVLi kommunistlik juhtkond määras riigi uueks juhiks Mihhail Gorbatsovi, kes andis teada oma soovist riiki reformida. Kahe üliriigi liidrid kohtusid esimest korda 1985. a. Genfis ja pärast seda veel mitu korda. Alustati relvastuse piiramise- ja vähendamisealaseid läbirääkimisi. Need protsessid kukkusid läbi, sest Reagan ei `tahtnud ``tähesõdade programmi`` tuua ohvriks mitte mingile kokkuleppele. 1987. a
Reagan võitis ka 1984. aasta valimised. Ta lubas jätkata oma senist poliitilist ja majanduslikku kurssi. Sõjandusele tehtavad kulutused põhjustasid siiski just 1984. a. valimiste eel maksumäärade tõstmise. Reagan kogus 525 valijamehe häält vastaskandidaadi 13 vastu. Teisel ametiajal hakkasid suhted NSVL-iga tasapisi paranema. Reagan huvitus veelgi rohkem välispoliitikast. 1985. a. 10. märtsil suri järjekordne NSVLi riigipea Konstantin Tsernenko. Selleks ajaks olid pinged NSVLis juba nähtavad. Midagi tuli muuta. NSVLi kommunistlik juhtkond määras riigi uueks juhiks Mihhail Gorbatsovi, kes andis teada oma soovist riiki reformida. Kahe üliriigi liidrid kohtusid esimest korda 1985. a. Genfis ja pärast seda veel mitu korda. Alustati relvastuse piiramise- ja vähendamisealaseid läbirääkimisi. Need protsessid kukkusid läbi, sest Reagan ei `tahtnud ``tähesõdade programmi`` tuua ohvriks mitte mingile kokkuleppele. 1987. a
Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, NSVLis tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD).
Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon. 1924-1939 Kasahhi, Usbeki, Turknemi, Tadziki, Kirgiisi. Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim
Stalin oli kommunistliku partei peasekretär 1922-1953 ja Ministrite Nõukogu esimees 1941- 1953. Teise maailmasõja järgses NSV Liidus Stalini ajal: · toimusid tohutud massirepressioonid (sh. näiteks 1949. a. küüditamised Baltikumis) Vägivallapoliitikat teostasid Siseministeerium ja julgeolekuorganid. 1954 loodi KGB (eelkäija 1917 rajatud Tsekaa, hiljem nimi NKVD). Repressioonide juhiks Stalini ajal oli siseminister Lavrenti Beria. 1950. aastatel kandis NSVLis erinevaid karistusi 5,5 miljonit inimest, neist GULAGis 2,56 miljonit. · valitses ideoloogiline surutis ametlik ideoloogia oli kommunismiõpetus. Rõhutati maailma jagunemist kaheks vastandpooleks: 1) sotsialistlikud riigid head, eesrindlikud, helge tulevikuga jne. 2) kapitalistlik maailm vaenulik, võõras, roiskuv, manduv jne. Kaasnes teaduse politiseerimine (lõssenkim, kaotati "ebateadus" geneetika jne.).
aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute kogu- arv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arretee- ritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Pärast Eesti ametlikku liitmist NSVLiga arreteeriti inimesi 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta sügiseni sarnaselt mujal NSVLis kehtinud korraga. ENSV Siseasjade Rahvako- missariaat (NKVD) asutati 29. augustil 1940. aastal vastavalt NSVLi Siseasjade Rahvako- missariaadi kirjalikule korraldusele nr. 001067. 1941. aasta veebruaris ja märtsis eraldati senine Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (GUGB) koos mõnede allüksustega Nõukogude Lii- du NKVDst ning moodustati nende baasil Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (edaspidi NKGB). Ümberkorraldus viidi Eestis läbi 1941. aasta märtsis ja aprillis.
Kuivõrd sundis ühe üliriigi edu teist pingutama? NSVLi majandus ei suutnud USA omaga võistelda, nõukogude inimeste elatustase oli ameeriklaste omast tunduvalt madalam.NSVL suutis siiski toota piisavalt relvastust et sellega USA julgeolekut ohustada.Ameeriklased pidid samuti tegema suuri kulutusi relvastuse täiustamiseks.NSVLi edu kosmoseprogrammide väljatöötamisel sundis ka USA rohkem pingutama.Elujärje paranemine Stalini- järgses NSVLis sundis USA pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale. 6.USA siseprobleemid 1950-1960 Mustanahaliste diskrimineerimine, teisitimõtlejate tagakiusamine, vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. 7.USA välispoliitika 1950-1960 Eesmärgiks oli Lääne demokraatia tugevdamine ja vastuseis Nõukogude Liidu katsetele levitada maailmas kommunismi.Probleemiks muutusid sündmused Indo-Hiinas, Vietnami sõda. 8.USA välispoliitika 1970 Kirjutati alla Vietnami sõja lõpetamise leppele
välditakse inimesi, kelle käitumine on teiste meelest sobimatu või üldsegi . Nõukogude Liidu noorte inimestega, kes kutsusid end ,,stiljagideks" juhtus samasugune arusaamatus NSVLi rahvaga. Stiljagide riietus oli tolle aja riietusega võrreldes väga ebapärane ja erk, mis oli lihtrahva jaoks vulgaarne ning arusaamatu. Ka stiljagide ülbe käitumine oli rahvale vastukarva, sest neljakümnendatel aastatel NSVLis oli karm kord, mida ei tohtinud rikkuda, kuid stijagidele see ei mõjunud kuidagi, sest noored oli avameelsed ja ameerikapäraselt moodsad, aga ka pofigistlikud. 1. Ajalugu ja tekke põhjused Stiljagide stiil tekkis 1940. aastate lõpus Nõukogude Liidu suuremates linnades. Stiljagideks olid tavaliselt noored, kelle vanemad olid kas parteitöötajad, diplomaadid või teised kõrgelt palgatud isikud, sest välismaised tooted olid neile kergesti kättesaadavad
Ukraina, Moldova, Eesti, Läti, Leedu, Jugoslaavia(Sloveenia, Horvaatia,Bosnia- Hersogoviina,Makedoonia,Montenegro,Serbia) 9. Kas Ida-Euroopas sotsialismi kehtestamine oli vastavate rahvaste vaba tahe? Põhjenda! Ei, seda tõestab ka dissidentluse teke.Koostati ja levitati omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludest.Püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest NSVLis. 10. Nimeta mõned Aasia ja L-Ameerika sotsialismileeri riigid. Vietnam, Kuuba, Hiina, Mongoolia, Gruusia. 11. Nimeta sotsialistlikud maad, mis jäid Moskva mõjusfäärist välja. Hiina, P-Korea, Jugoslaavia, Albaania. 12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14
Üritati hoida rahva psüühilist taset tasakaalus. Septembri lõpuks asusid saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile. 6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Sakslastele sai saatuslikuks Venemaa karm talv (-40kraadi). Selle tulemusena saksa väed taganevad Saksamaa esimene surem kaotus. Punaarmee jõud ka rauges ning tõelist välja tõrjumist polnud. Saksamaa vallutas veel Kutsipsi ja Sevastopoli. 11.nov Stalingradi lahing (kõige tähtsam linn NSVLis). NSVLi sõjamehed kahtlevad sõjas, on väsinud ning paljud põgenevad. Kuna mehed olid hirmul, jootis riik nad täis, et julgust kasvatada. 1000000 sõdalast mõlemal pool, aga Punaarmee sõjatehnika ületas sakslaste oma. 19.nov venelaste pealetund, 2.veebr 1943 andsid sakslased ametlikult alla. Kaotused olid jõhkrad, võitjad puudusid. 1943 Kurski-Kaare lahing, kestis 50 päeva. Lõppes Punaarmee võiduga. 6
Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. 1970. aastatel ilmnes järjest selgemalt kehtiva poliitilise reziimi suutmatus normaalselt toimida. Majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisaks ehk stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämist lääneriikidest. 1980. aastate alguseks ei olnud enam seisakuga ühiskonnas, vaid kõikehõlmava majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga NSVLis. Raugastunud Breznev suri 1982. aastal. Tema järglased Andropov ja Tsernenko olid aga ka vanad ning surid peatselt. Olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist. Vastupanu reziimile Sõja lõppedes lootsid inimesed, et valitsev kord muutub inimlikumaks, kuid läks vastupidi. Vägivallapoliitika sai hoogu juurde ning pehmenes alles pärast Stalini surma.Hoolimata surve avaldamisest ei kadunud ühiskonnast siiski vastupanu. 1960.
on tõesti saavutatav, „kuldsed kuuekümnendid“ jõudsid ka NSV Liitu. Suurenesid isikuvabadused, inimesi ei saadetud enam kergekäeliselt vangilaagritesse, see tõi kaasa ka avastuse suurenemise. Tekkis hulk kommuniste, kes olid veendunud kommunismi toimimise võimalikkuses, kommunism levis laialt ka noorte seas. Sulaperioodiks nimetati Hruštšovi valitsusaega. 10. Leonid Brežnev – võimulolek, üldiseloomustus 1964. aastal tuli NSVLis võimule. Brežnev oli märksa vähem emotsionaalne kui Hruštšov. Ta oli palju karmikäelisem ja ka paindumatum juht. NSV Liit liikus tagasi karmikäelises poole. Repressioonid suurenesid, mässumeelsust ja vabameelsust ohjeldati, piirati majandust. Tema võimul olekuajal algas stagnatsioon e. seiskus igasugune areng ja algas seisak. Igasugused muutused suruti maha, see aga vaid suurendas vastumeelsust kommunistlikule korrale. 11
20dnatel ja 30ndatel loodi kõige rohkem uusi eesnimesid. Ei ole omane ainult nõukogude ühiskonnale, ka hilisemal perioodil kasutati. Ka lühendid olulised. Ametlikus kirjavahetuses kasutati sageli erinevate institutsioonide puhul ainult lühendeid. Puudutab eriti julgeolekusfääri (enamikke nendest lühenditest ei ole võimalik loogika abil avada). Nõukogude perioodi alguses lühendeid nii palju ei olnud, ajapikku tekkis ametkondlikke lühendeid juurde. Kui NSVLis oli mingil ajal üle 50 ministeeriumi, siis oli ka lühendeid palju. Nõukogude ajastu sotsiaalse etiketi elemendid. Vormiriietus annab välist infot nii inimese kui ka ajastu kohta. Autasude süsteem devalveerus nõukogude perioodi jooksul. See, kes sai ordeni 1930ndatel ja see, kes 1972ndatel ei olnud ühiskonnas samal tasemel. Devalveerumise taga võib olla ka Brežnev ise, sest talle endale meeldis palju autasusid saada (mitte ainult NSVLi autasud)
Süüdistati Eesti tolleaegsed juhtkonda kodanlikus natsionalismis; vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. Laussüüdistuste organiseerijaiks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. ,,tähetund." Karotamm asendati Johannes (ivan) Käbiniga.Päll asendati Jakobsoniga. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes jms. Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump
NSVLiga Eesti iseseisvuse taastamiseks. 1990 märtsis kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti iseseisvuse taastamisega. Impeeriumimeelsed jõud reageerisid sellele valulikult. 15.05. 90 üritasid internatsionalistid võimu üle võtta. Liidutehastes algasid streigid, Moskva üritas tugevdada oma survet Eestile. 1991 jaan. Vilniuses, Riias relvastatud kokkupõrked, millega kaasnesid inimohvrid. 1991 märts viidi NSVLis läbi referendum, selle säilitamise kohta. Eestis viidi läbi ennetav referendum: "Kas soovite EV taastamist?" 77,8% vastas jah, sealhulgas 1/3 muulastest. Sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud. 20. august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest". EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL. 1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse
Selle tulemus oli 3.06,8 (1926.a). Aastal 1972 aeg oli juba parem (2.02,1).[ tabelid 7 ja 8] 1500 meetri jooks Olümpiamängude medalivõitjad: Kõige parem Olümpiamängude sportlane on Noah Ngeny. Tema tulemus on 3.32,07. Ta sai kuld medalit aastal 2000. Hea tulemus oli ka naisel, kelle nimi on Paula Ivan (3.53,96). Kõige rohkem medaleid said UusMeremaa ja Suurbritaania mehed. Igaüks riik näitas paremaid resultaate 5 korda. Kõige kiiremad naised olid NSVLis,sest nad said kulda rohkem, kui teised riigid( 3 korda). Võrreldes naistega, mehed näitavad paremat resultaate, sest naiste tulemused eriti ei erine, aga mehed parandavad oma tulemust aastaaastalt.[ tabelid 9 ja 10] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad: Kui vaadata tabelisse, siis võib märgata, et kõige rohkem kuld medaleid Maailmameistrivõistlustel sai Maroko mees, kelle nimi on Hicham El Guerrouj
Millise kunsti elemendid olid selles ühendatud? rahvuslikke 7.Nim. Mehhiko naiskunstnik, kelle populaarsus on püsinud ka pool saj. Pärast ta lahkumist? Miks see nii on? Ehk oled näinud temast tehtud filmi. Frida Kahlo. Viimasel aastakümnel on tema loomingu halastamatu avameelsus ja fantaasiarikkus suurt tunnustust võitnud. 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL) 1.Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui NSVLis? Sest need riigid olid diktatuuririigid, mis kontrollisid oma alamaid terroriga. Kuna kunst suudab levitada ideid ja hoiakuid, oli vaja ka seda kontrollida. 2.Miks seda tehti? Sest see soosib isikuvabadust ja õigust omapärale. 3.Kuidas nim. Saksamaal avangardistlikku kunsti? „Mandunud kunstiks“ 4.Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana. 5
kinnitatakse määratud tegevusse vastavalt rahvus ja rassi tunnustele (Saks), kutsehuvide seisukohalt (It), NL olid lihtsalt töölisliidud.; #majanduse sisseveost sõltumatuks muutmine; agressiivsete sõdade ettevalmistamine,# (autarkia); riik määras toodanguhulga ja tarbimisemahu, plaanimajandus (Kas ikka igalpool?); 2. Millised industrialiseerimise ja talurahva koopereerimise variandid esinesid NSVLis? Ind: Äärmiselt kiire kasv tööstuses iga hinna eest, maksimaalselt kõrge industrialiseerimise tase ja tempo. Oldi nõus viima elatustase võimalikult madalale, et vabastada ressursse tööstuse arenguks, pigistada põllumajandusest välja maksimum toidu- ja tooraineid. Tööstuse enda akumulatsioon, kärped teiste rahvamajandusharude akumulatsioonist. Kol: ka kolhoosidel eie tohtinud olla kõiki tootmisvahendeid, need pidid kuuluma riigile. 3
seetõttu ei kujunenud riigist ka täielikku satelliitriiki. Sealne valitseja,Tito, soovis enda riigi ümbruses suuremat rolli mängida, kuid Stalinile see ei meeldinud ja nad läksid tülli, seejärel näitas Jugoslaavia, et hakkab enda oma asja ajama ning võttis vastu Marshalli plaani. Valmistuti ka Stalini rünnakuks Jugoslaavia vastu, kuid enne Stalin suri. 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta. NSVL II MS järel o Stalini kontroll ühiskonnas vähenes, kuid endiselt hoiti rahvast hirmu all. o Küüditati sõjavange (umbes 5,5 miljonit inimest). o Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. o Kogu võim kuulus Stalinile. o Peamised ressursid sõjatööstusesse.
Pärast arreteerimist kohe Leningradi või Moskvasse viidud isikud mõisteti süüdi sealsete sõjatribunalide poolt. Osa süüdimõistvaid otsuseid langetasid NKVD Erinõupidamised(NKVD organ karistuste määramiseks ja vangistatute süüdimõistmiseks). Erinõupidamised kohtuistungeid ei pidanud ja süüaluseid Erinõupidamise ette ei toodud. Otsused langetati dokumentide alusel tagaselja. Vangilaagrisse mõistetud isikud saadeti NSVLi vangilaagritesse ja surmamõistetud hukati Eestis. NSVLis oli olemas ka tsiviilkohtusüsteem. Kuid aastatel 19401941 mõisteti vaid üksikutel juhtudel poliitilistel põhjustel vangistatud inimeste üle kohut ENSV Ülemkohtus. Pärast sõja algust Saksamaaga saadeti enamik veel süüdi mõistmata vange Nõukogude Liitu, kus nii kohalikud tribunalid kui ka NKVD Erinõupidamised ja kohalike oblastikohtute kriminaalkolleegiumid jätkasid nende kohtuasjade menetlemist. Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 19401941
Jugoslaavia erandlikkus Pärast NSV Liidust lahku löömist soovis Tito suuremat rolli kui Stalin talle võimaldas. Tekkis tüli, Tito tahtis Jugoslaavia piire suurendada toetas Kreekat, sekkus aktiivselt, võttis vastu Marshalli plaani abi. Albaania erandlikkus üritas Moskvale mitte kuuletuda ning soovis Praha Kevade näitel iseseisvust taastada, lootes et see võimalik ka vägivallatut teed minnes 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta. GULAG NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse ülesandeks oli tagada
5. osa: Südameasjad, dzäss ja salapiiritus 1925. aastaks oli Vabadussõda mitme aasta taha vajunud ja majanduses esimene buumiaeg koos sellele vältimatult järgnenud kriisiga üle elatud. Eesti riik ehitas ennast järk-järgult üles. Tooma valik sõjavägi oli sõja läbi teinud vaesest perest poisi jaoks igati loogiline. Samuti on mõeldav temasuguse noore ohvitseri liikumine sõjaväest piirivalvesse, eriti juhul, kui ta selleks ise soovi avaldas. NSVLis kui militaarses riigis peeti enesestmõistetavaks, et piire valvab sõjavägi. Eestis täitis sõjavägi seda ülesannet vaid Vabadussõja ajal ja esimestel sõjajärgsetel aastatel. Juba 1922 asuti looma armees lahus seisvat piirivalve valitsust, mis allus siseministeeriumile, st tsiviilvõimule. Koosseisud komplekteeriti sõjaväelastest, kes asusid tööle lepinguga. Indreku-suguse noormehe puhul oli loogiline astuda ülikooli. Tollal oli tavaline, et tudeng õppis
Kommunistlik Põhja-Kore tungis NSVLi ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. Kuna NSVLi esindajad boikoteerisid ÜRO julgeolekunõukogu koosolekuid, õnnestus USAl saada toetus saata ÜRO väed agressori peatamiseks. Kindral MacArthuri juhtimisel löödi kommunistide väed tagasi. Kui Põhja-Korea oli kokku varisemas sekkus Hiina. Rinne peatus 38. laiuskraadil, seal oli see kaks aastat, kuni sõlmiti vaherahu. Berliini ülestõus 1953. aastal NSVLis puhkenud võimuvõitlust püüdsid sakslased ära kasutada, et vabaneda võõra võimu alt. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali. KAHEPOOLUSELINE MAAILM (1955-1980) Euroopa: Ühendatud Kuningriik. Brittidel tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega. 1952 katsetati tuumarelva ja
olümpiamängudel. Neli aastat hiljem käitus NSVL koos oma liitlastega samamoodi (siis toimusid suveolümpiamängu Los Angeleses). 1983 paigutas USA Lääne-Euroopasse ülitäpsed keskmaaraketid euroraketid (lennukaugus kuni 5000 km). Lääne-Euroopa kodanikud hakkasid selle vastu protestima. Samal aastal tuli USA välja ideega, et raketitõrjesüsteem tuleks paigutada kosmosesse Tähesõdade programm. 1985 hakkasid suhted taaskord soojenema NSVLis tuli võimule Mihhail Gorbatsov. NSVLil ei olnud enam vahendeid, et kaasa minna võidurelvastumisega USA oli sõja võitnud. Gorbatsovi poolt elluviidud reformid viisid NSVLi lagunemiseni. Kuna NSVL lõpetas eksisteerimise 1989, siis tema õigusjärglaseks sai Vene Föderatsioon. Endistesse liiduvabariikidesse tuumalõhkepäid ei jäänud ja rakettide stardiplatvormid tuli hävitada. 1991 sõlmiti START 1 strateegilise relvastuse vähendamise leping (tuumalõhkepeade vähendamise leping)
aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.1945. aastatel ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuka sai 15) 2. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: Stalini ajal kujunes NSVLis lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Riigipeaks oli NLKP 1. peasekretär grusiin Jossif Vissarionovits Stalin (vene keeles terasmees), tegelik nimi TSUGASVILI (19261953) NB! NSVLis puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatsov 1989- 1991) · Majanduses: a. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti turumajandusest ja eraettevõtlusest ning
** Parlamentaarne ** Presidentaalne - Autokraatiad “Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju. Riikide eesmärgid (Holsti?) ● Julgeolek ● Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat) ● Autonoomia ● Prestiiž ● Muud, nt missioon (mingi teatud riigikord, nt NSVLis - IDEOLOOGIA) Julgeolek ● “Rahvuslik julgeolek” -> selle konkreetse riigi julgeolek, kes sellest räägib - Ettekääne - Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte) ● Haavatavused - Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui lauskmaad, nt Eestit; Suurbritannia on saareriik ja sp pole seda ka eriti vallutada üritatud) ● Ohud
Tollal ei tapetud rästikuid, konni ega teisi loomi, ainult sellepärast et nad olid vastikud. Pühadest hiidedest ei tohtinud murda oksi, korjata hagu ega minna neile nii lähedale, et sinu peale oleks paistnud puu vari. Iga kord kui võeti midagi looduselt , tuli anda tagasi midagi. Allikatesse ohverdati hõbedalaaste, ohvrikividele asetati andameid. Usuti, et kui kaitstakse loodust, kaitseb loodus inimesi. 12. Millal ja kus loodi esimene looduspark endises NSVLis? Esimene looduskaitseala NSVL aja l oli Lahemaa Rahvuspark, mis asutati 1971.aastal. 13. Mis on fenoloogilised signalisaatornähtused ? Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 14. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 15
Tollal ei tapetud rästikuid, konni ega teisi loomi, ainult sellepärast et nad olid vastikud. Pühadest hiidedest ei tohtinud murda oksi, korjata hagu ega minna neile nii lähedale, et sinu peale oleks paistnud puu vari. Iga kord kui võeti midagi looduselt , tuli anda tagasi midagi. Allikatesse ohverdati hõbedalaaste, ohvrikividele asetati andameid. Usuti, et kui kaitstakse loodust, kaitseb loodus inimesi. 11. Millal ja kus loodi esimene looduspark endises NSVLis? Esimene looduskaitseala NSVL aja l oli Lahemaa Rahvuspark, mis asutati 1971.aastal. 12. Mis on fenoloogilised signalisaatornähtused ? Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 13. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja?
annaabi.ee 
