Kontrolltöö kordamisküsimused (1)

Ajalugu
Kordamisküsimused ptk. 32; 32A; 32B; 33
1. Iseloomusta kultuuri arengut maailmas 20. sajandi teisel poolel.
Kultuurielu lääne- kui ka idabloki maades oli seotud propagandaga. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid: ajalehti, ajakirju, raadiot , televisiooni. Loodi palju suurepäraseid kirjandus-, filmi-, muusika - ja kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust , vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes.
2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil.
Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise.
3. Massikultuur
Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon , stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit.
4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil?
NSVLis loodi haridussüsteem, kus kõik kodanikud võisid saada tasuta hariduse (alates alg- ja lõpetades kõrgharidusega). NSVL muutus juhtivaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest.
Lääneriikides suurenes vajadus haritud spetsialistide järele. See põhjustas 1960. a. hariduselu ümberkorraldusi. Ülikoolidesse hakkasid tulema nende ühiskonnarühmade esindajad, kel varem polnud võimalust edasi õppida (nt. neegrid USAs). See põhjustas ka selle, et üliõpilaskond muutus palju kriitilisemaks ühiskonna suhtes. Tudengite seas hakkasid levima mitmesugused poliitilised õpetused (vasakpoolsed enamasti).
5. Kas tuumaenergia kasutamine oli positiivne või negatiivne?
+ USAs ehitati tuumajõul töötav sõjaallveelaev.
+ 1950. a. lõpul ehitati NSVLis tuumajõul töötav jäämurdja.
+ Tuumaenergia pakkus tohutuid võimalusi sõjatehnika, elektrienergia ja transpordivahendite tootmises.
- Tuumasõja oht
- Tuumaenergia plahvatused
- Kahjulik tervisele
Ma arvan, et tuumaenergia on negatiivne, sest väiksemgi eksitus võib põhjustada katastroofi.
6. Kirjelda USA ja NSVLi võidujooksu kosmose vallutamisel.
20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks.
1957. a. saadeti NSVLis kosmosesse esimene tehiskaaslane. Paljud teadlased lootsid leida Marsilt elu. Ilmus palju ulmekirjandust ja -filme.
1960. a. oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSVL. Seal lennutati avakosmosesse esineme inimene ( Juri Gagarin) ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist, kiirendas USA oma kosmoseprogramme ja 1969. a. õnnestus ameeriklastel esimestena laskuda Kuu pinnale. Peale seda olid ameeriklased kosmoseuuringutes juhtpositsioonil.
Avastati, et kaugete planeetide vallutamine ei toimu siiski nii kiiresti kui loodeti. Kosmoseprogrammid olid kallid ning pealegi olid kosmoselennud eluohtlikud.
7. Too välja põhilised uuendused ja muutused olmes pärast II maailmasõda.
Lääneriikides

• Täiustati juba tuntuid kaupu: autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemia tooteid jne.
  
• Konkurents sundis ettevõtjaid välja töötama ka täiesti uusi olmekaupu.
  
• Lisaks juba tuntud elektrilistele seadmetele – külmkapid, pesumasinad , raadiovastuvõtjad jt. – muutusid sõjajärgsetel aastakümnetel igapäevaseks asjaks televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud, mitmesugune sidetehnika .
  
• 20. sajandi viimastel aastakümnetel levinud arvutid võimaldasid hakata pakkuma inimestele täiesti uusi teenuste liike (nt. internetipank).
  

Idablokimaades

• Elatustase võrreldes lääneriikidega oli madal.
  
• Esmatähtsad olid võimsad relvad.
  
• Inimeste sissetulekud olid väikesed ja seetõttu paranes ka eluolu aeglaselt.
  
• Tarbekaubad polnud avalikult müügil, kuna oli nende puudujääk.
  
• Tarbekaupu sai ainult tuttavatelt laohoidjatelt või spekulantidelt (inimesed, kes müüsid kaupa kallimalt edasi).
  

8. Mis tingis moe muutumist 1950.-1960. aastatel?
Euroopas oli tunda tugevat Ameerika elulaadi mõju. Seda võis märgata ka riietuses , mis muutus tunduvalt vabamaks . Paljuski on noorte mood seotud massikultuuri iidolite ehk ebajumalatega (Elvis Presley , biitlid, The Rollig Stones, Elizabeth Taylor jt.) See tähendab, et moes on rõivad ja soengud, mis väljendavad ühe või teise populaarse laulja või näitleja rõivaid ja soenguid .
9. Milles väljendusid muutused ühiskonnas (naiste roll, sotsiaalsed toetused, arusaamad ja muutused)?
Massikultuuriga on seotud uute ühiskondlike hoiakute kujunemine. Varasem konservatiivne maailmavaade pidi andma ruumi vabameelsemale maailmavaatele.
Pärast II ms kasvas naiste osatähtsus ühiskondlikus elus. Poliitika ei olnud enam meeste pärusmaa. Mitmeski riigis tõusid naispoliitikud erakonna või valitsuse etteotsa. Näiteks 1980. aastal sai maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks Vigdis Finnbogadottir, kes valitses Islandit 16 aastat.
20. sajandi teisel poolel muutusid suuresti ka inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest. USAs tõusid nüüd ka musta ja kollase rassi esindajad kõrgetele töökohtadele. Rassism ei kadunud täielikult, kuid muututi sallivamaks teiste rasside suhtes.
10. Miks tekitab ameerikalik eluviis ja mõttelaad maailmas palju vastasseisu ?
Pärast II ms levis ameerikalik mõttelaad ja eluviis Lääne-Euroopas, Jaapanis ja ka Idablokimaades. Ameerikalik eluviis tungis nii olmesse kui ka ühiskondlikku, poliitilisse ja kultuuriellu . See tekitas neis maades muret oma rahvusliku eripära säilitamise pärast. Kasvas kartus, et suure Ameerika kultuur on võimeline välja suretama väiksemate rahvaste kultuuri.
USA on muutunud nii-öelda maailmapolitseiks, kes üritab luua talle meelepärast maailmakorda. Näiteks 1990. aastal osales USA sõjavägi mitmes sõjalises operatsioonis Pärsia Lahe piirkonna, Balkani poolsaare ja Aafrika kriisikolletes.
11. Kuidas muutus maailm pärast 11.09.2001?
11. septembril 2001. aastal sooritati USA vastu selle riigi ajaloo suurim terrorirünnak. Kaaperdati kaks reisilennukit, rammiti New Yorgi 110-korruselisi pilvelõhkujaid ja lennati sisse USA kaitseministeeriumi hoonesse.
Algul ei teatud, kes on nende rünnakute taga, kuid varsti teatasid USA juhid, et need korraldasid islamiterroristide organisatsioon Al Qaida, eesotsas Osama Bin Ladeniga.
Et vältida terrorirünnakuid, hakati USAs piirama inimeste vaba reisimist ja lennujaamades, avalikes kohtades jt. paikades suurendati turvameetmeid. Eriti suure umbusaldusega suhtuti sisserändajatesse ja araablastesse. Maailma haaras terrorihirm.
USA hakkas Talebani pommitama, sest USA arvas , et Talebani juhid varjavad Osama Bin Ladenit. Taleban kukutati , kuid esiterrorist jäi tabamata.
Seejärel hakkas USA süüdistama Iraagi diktaatorit Saddam Husseini massihävitusrelvade valmistamises ja terrorismi toetamises. 2003. a. ründas USA ilma ÜRO heakskiiduta Iraaki . Hussein kukutati, kuid relvi ei leitud. Iraagis jäi olukord pingeliseks. Seal viibivad USA ja tema liitlaste (ka Eesti) väed sattusid sagedaste rünnakute alla. Ka Afganistanis pole rahu saabunud.
12. Kas ja kuidas on võimalik võita terrorismi maailmas?
USA ja paljude teiste suurriikide (nt. Venemaa) arvates peavad terrorismivastased jõud moodustama USA eestvedamisel ühtse rinde, andma terroristidele ennetavaid sõjalisi lööke ning tugevdama turvameetmeid. USA arvab , et terroristid esindavad kurjuse jõude ja nendega ei tohi mingeid läbirääkimisi pidada.
Sellise poliitika arvustajad väidavad aga, et võidu saavutamine pole võimalik niikaua, kuni maailmas säilib terrorismi tekkimist soosiv tegevus. Kuigi terrorism on sageli seotud usuküsimustega, peituvad selle põhjused inimeste elutingimustes. Usuäärmuslastel on mõjuvõim seal, kus on viletsad majanduslikud olud, madal haridustase ja kus rikutakse inimõigusi.
Terrorismivastase poliitika tagajärjel saavad viga ka süütud inimesed. See suurendab viha suurriikide vastu. Inimväärsete elutingimuste loomine võimaldab tagada võidu terrorismi üle. Usuäärmuslased ise väidavad, et olukorra parandamiseks tuleb rangelt täita Jumala käskusid ning võidelda Jumala vaenlastega.
13. Millised tagajärjed võivad olla inimkonnale keskkonna saastamisel?
Tuumarelvastus pole maailmast kadunud. Seega säilib tuumasõja oht. Tuumarelva kasutus võib endaga kaasa tuua planeedi Maa hävimise ja inimkonna huku .
Tänapäeval on keskkonna saastumine saavutanud kriitilise piiri. Sellest hoolimata pole paljud tööstuslikult arenenud riigid valmis loobuma loodusvaenulikest tootmisviisidest. See võib endaga kaasa tuua kasvuhooneefekti, kõrbestumise, osooniaugud jne.
14. Too välja kõige olulisemad keskkonnaprobleemid tänapäeva maailmas.

• õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele;
  
• tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke;
  
• põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus;
  
• veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid;
  
• keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus;
  
• elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus;
  
• inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.