Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks ei õnnestunud Teljeriikidel võita Teist maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda


Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia , peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee . Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks?
Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pikema sõjalise tegevuse korral, mis sai ka sakslastele saatuslikuks- Poola ja Prantsusmaa vallutamine läks tänu sellele küll edukalt, aga Punaarmee suutis esmasest rünnakust toibuda ja see oli Saksa väejuhatusele suureks üllatuseks, kuid enam tagasiteed polnud. Hakkas pikk ja kurnav sõda, milleks Saksamaa polnud valmis piiratud ressursside tõttu.
Teljeriigide, nagu Itaalia ja Saksamaa, geopoliitiline asukoht olid suhteliselt ebasoodne, sest neil tuli sõdida nii ida kui ka lääne suunas, mis tegi sõjapidamise eriti keeruliseks. Kui arvestada veel sellega, et teise rinde avamise ajal olid põhiväed idarindel ja Lääneliitlastel tuli tegeleda tagalavägedega, oli ainult aja küsimus, millal Saksamaa taas sõja kaotab. Oht tuli veel lõuna poolt, sest Liitlasvägede edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõna-Itaaliasse oli edukas. Paraku jäi lõnarinne seisma ja Saksamaad ei ohustanud, kuid Itaaliast polnud enam Teljeriigina kasu.
Samuti ei saa mainimata jätta Saksa Kindralstaabi, eesotsas Adolf Hitler , vigu. Armeegrupp Süd oleks jäänud Stalingradi pidama , kuigi Punaarmee olid nad ümber piiranud, sest Luftwaffe komandör Hermann Göring lubas luua efektiivse õhusilla, et viia sõjapidamiseks varustust äralõigatud vägedele. Paraku osutus õhusild liiga ebaefektiivseks ja Stalingradis sõdinud väed olid sunnitud alistuma ja rinne hakkas kiiresti lääne poole liikuma. Teine suurem viga tehti Kurski kaarel, kus mõlemad pooled valmistusid suureks lahinguks (kokkuvõttes toimuski ajaloo suurim tankilahing ). Sakslased viivitasid rünnakuga liiga pikalt, sest oodati uute Panther ja Tiger tankide kompaniisid, mis nõudis palju aega. Sellest ajast piisas, et marssal Žukov sai üles ehitada efektiivse kaitseliinide süsteemi. Kolmas suurem kindralstaabi viga oli seoses Lääneliitlastega. Ennem operatsiooni „ Overlord ” ehk Normandia dessanti. Selle suuroperatsiooni tarbeks tegid britid suure töö ära eksitamaks sakslasi. Oli küll teada, et dessant tuleb, aga luure hoolitses selle eest, et sakslased arvaksid, et dessant tuleb mitte Normandias, vaid Calais, mis asub tunduvalt ida pool. Saksa kindralstaap oli selles valeinformatsioonis nõnda kindel, et arvati veel kaks päeva peale dessandi algust, et see oli hoopis pettemanööver ja et põhijõud tulevad hoopis Calaist.
Saksamaa oli ennem sõda oma majandust väga hästi arendanud. Ressursse jagati teiste teljeriikidega. Aga tänu pikaleveninud sõjapidamisele ja punaarmee suurusele, olid sakslased peagi suhteliselt keerulises olukorras- inimressursid vähenesid, tankide tootmiseks ei jätkunud enam metalle , naftavarud hakkasid end ammendama. Hitleri enda käsul suunati kaitseressursse ümber juutide hävitamiseks, mida oleks edukast saanud kasutada sõjapidamiseks. Punaarmee oleks nii või teisiti Saksa armee alistanud, sest NSVLis oli sõjapidamiseks eraldatud väga suurel hulgal ressursse.
Jaapanil olid küll ressursirikkad alad olemas, aga neil ei õnnestunud luua korralikku trantsporditeed nende alade ja Jaapani tööstuspiirkondade vahel, sest USA allveelaevad hävitasid pea kogu Jaapani kaubalaevastiku.
Mitte vähemtähtis tegur sõja kaotuse puhul tulenes ideoloogiast- represseeriti paljusid inimesi nii Saksamaal kui ka vallutatud aladel (eriti Prantsusmaal). See tingis massilise põrandaaluse tegevuse Saksamaa vastu. Venemaa partisanud kurnasid Wehrmachti. Prantsusmaa põrandaalune luure tegi tihedat koostööd brittidega (Prantsuse mässajatel oli operatsioonOverlordi” jaoks valeinfo levitamisel tähtis roll), Taani liikumised takistasid vägede liikumist Skandinaaviasse ja Taanis ehitatud Saksa sõjalaevad ei saanud kunagi valmis (nt lennukikandja Graf Zeppelin ).
Teljeriikide kiire edu sõja algul kadus kiiresti, sest nende eksimused sõjapidamise ajal said neile saatuslikuks. Nad ei olnud arvestanud eelmainitud punktidega, mis määras kokkuvõttes sõja võitjad. Ressursside poolest vähemuses ja geopoliitiliselt ebasoodsa asukohaga Teljeriigide kaotus oli paratamatu.
Miks ei õnnestunud Teljeriikidel võita Teist maailmasõda #1 Miks ei õnnestunud Teljeriikidel võita Teist maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pepe šmõud Õppematerjali autor
arutlus, mis läks viltu, et Saksamaal, Itaalial ja Jaapanil ei õnnestunud sõda võita

Sarnased õppematerjalid

AJALUGU II MMS
7
docx

AJALUGU II MMS

--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16

Maailmasõjad
KT II maailmasõda
8
doc

KT II maailmasõda

KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.

Ajalugu
Stalingradi lahing - põhjalik referaat
16
doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

tema vastase nime. Kahtlemata jäid selle varjus märkimata paljud küsitavad nüansid, mida ülesande täideviimine tekitas. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril. Linna ida pool asuvad väikesed saared, mis lõhestavad Volga jõevoolu. Kui sakslased oleksid tunginud linna ida poolt, oleks olnud vaid aja küsimus, millal garnison nälja pärast alla annab. Paraku nõudis Hitler, et Stalingrad tuleb võita coup de main'iga (David 2006: 191). Oma rolli mängis ka Stalini intuitsioon, et ta linn on ohus (Bastable 2008: 32). See linn polnud Stalinile vaid nime poolest oluline vaid ka ajalooliselt tähendusrikas. Nimelt 1918. aastal nn lõunarühmitus ­ Stalin, Vorosilov, Budjonnõi ja Timosenko hakkasid valgete vastu võideldes Trotskile vastu. Sellest episoodist alates hakkas Stalin tõusma partei esirinda. (II ms, lk

Ajalugu
Teise maailmasõja lahingud
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

6.2. Tora! Tora! Tora! 7. Midway..................................................................................15 7.1. Otsustavad päevad 8. Ameerika õhurünnak Jaapanile.....................................................17 8.1. Aatompommide kasutamine ja tagajärg 9. Kokkuvõte..............................................................................19 10. Kasutatud kirjandus...................................................................20 Sissejuhatus Teine maailmasõda (1. september 1939 ­ 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teine maailmasõda algas 1

Ajalugu
Teine maailmasõda
18
docx

Teine maailmasõda

Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid

Ajalugu
Teine maailmasõda
8
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa.

Ajalugu
Teine maailmasõda
48
odt

Teine maailmasõda

muidugi ei olnud, kuid üha rohkem levis veendumus, et tahes-tahtmata tuleb valida Stalini ja Hitleri vahel. 4 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli

Ajalugu
12 klassi esimese kursuse ajalugu
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Sakslaste läbimurdekatsed: Ypres'i lahing (gaas)1915 Verduni lahing ("hakklihamasin") hukkus ligi 1mln meest, 1916 Somme'i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun