Teise maailmasõja põhjused ja tagajärg (2)

Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.
kestis 1. september 1939 – 2. september 1945
sõdivad pooled:
teljeriigid ↔ liitlased (ka: liitlasriigid)
ka: Kolmikpakti riigid
Saksamaa Inglismaa
Itaalia Prantsusmaa
Jaapan Nõukogude Liit
Soome, Ungari, Rumeenia , USA jt.
Bulgaaria , Slovakkia jt.
kokku 11 riiki kokku 61riiki
Poliitilised eeldused

• Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
  

•         Sõlmiti MRP.
  
• Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.
  

 
Majanduslikud eeldused

• Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin .
  
• Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
  

Ideoloogilised eeldused

• Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
  
• Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
  

Teist maailmasõda võib pidada Esimese jätkuks. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit.
Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja.
Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit.
Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest.
NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000).
Kõik sõjakahjud ja –kulud kokku olid 4000 miljardit $.

Eesti

Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra:

• 60 000 surnut
  
• 74 000 Läände põgenenut
  
• kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud
  
• Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest
  

Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste ( juudid , slaavlased) kallal toime genotsiid , s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust . Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti.
Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes – eraldatud linnaosades.
Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest.