Esimene Maailmasõda - põhjalik kontspekt (1)

Esimene Maailmasõda
1914 – 1918
Sõja põhjused:
Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas
Taheti kolooniaid ümber jagada
Kättemaks (?)
Muud soodustavad tegurid:
Sõja romantiseerimine
Ohu alahindamine
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks
Sõjatehnika areng
Ajend:
Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914
Sõjaplaanid:
Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita.
Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi ning seejärel Sks sisse tungima . Kandvaks ideeks hoogne pealetung .
Inglismaa: iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis Pr vasakut tiiba toetama . Ette nähtud 70 000 meest.
Venemaa: üsna nõrk ettevalmistus. Armee suurem, kuid viletsamalt varustatud.Ka kogunemine võttis suurte vahemaade tõttu rohkem aega. Sõjaplaan võimaldas valida Ida- Preisimaa ja A-Ungari ründamise vahel, Pr palvel rünnati Ida-Preisimaad.
Austria-Ungari: tuli võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia (väiksem osa) ja idas Venemaa(suurem osa) vastu. Arvestati ka sakslaste toetusega.
Antandi poolel: Ingl, Pr.maa, Itaalia, Rumeenia, Venemaa, Serbia, USA, Kanada , Jaapan jne
Keskriikide poolel: Saksamaa, A-Ungari, Türgi, Bulgaaria
Neutraalsed riigid: Norra, Rootsi, Hispaania , Taani, Mehhiko , Holland
Suuremad lahingud:
Piirilahing(21.-25.08 1914): Sks ründab Pr vasakut tiiba, kus neid on ees ootamas briti väed. Pr-Ingl said lüüa ning taganesid. Rinne liikus mitusada km tagasi. Peale alade kaotati ka suur osa tööstusest.
Marne ’i lahing(5.-6.09 1914): Sks vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Pr valitsus evakueerus. Pr ja Br väed andsid Joffre juhtimisel löögi Sks vägedele, nurjates nende sõjaplaani. Läänerindel tekkis positsioonisõda.
Tannenbergi lahing(26.-30.08 1914): Ven ei jõudnud pealetungi Ida-Preisimaale piisavalt ette valmistada ning Sks armee lõi nad tagasi.
Ypres’i lahing(22.04.1915): Antant üritas läbi murda läänerindest, see ei õnnestunud. Esmakordselt kasutasid sks mürkgaasi(võeti ka kasutusele gaasimaskid), mürgituse sai 15 000 sõdurit.
Gorlice lahing(02.05.1915): Sks tahtis idarindel Ven sõjast välja suruda. Ven andis küll tagasilöögi, kuid Sks-Austria vägi sundis nad Galiitsiast lahkuma .
Verduni lahing(21.02.1916): Sks maj seis oli kehv , üritati anda löök läänerindel, kus Pr ja Br väed olid kasvanud. Vastaste peatugi: Verduni kindlus . Pr pidas vastu.
Somme’i lahing(01.07.1916): Pr suurendas Verduni lõigul vägesid ja tõkestas Sks edasiliikumise. Alustasid vastupealetungi, vallutati ainult väike ala.
Caporetto lahing(24.10.1917): Sks koondas väed Ita rindele ja saavutas suure võidu. Pr päästis Ita kokkuvarisemisest. Lahing tugevdas A-Ungari tahet sõda jätkata.
II Marne’i lahing(15.07.1918): Antandi algatus . Ant vägedega oli liitunud ka USA, Sks purustati.
Sõja lõpp:
Itaalia sundis liitlaste toetusel A-Ungari väed taanduma.
Saksamaal novembrirevolutsioon , keiser Wilhelm II loobub troonist.
Pariisi rahukonverents 18.01.1919 – 20.01.1920: Versailles ’ rahu 28.06.1919: Võitjariigid lepivad kokku Euroopa sõjajärgse korralduse; tingimused lüüasaanud keskriikidele; kaotajate esindust ja Nõuk Venemaad ei kutsutud; W. Wilson + Loyd George + G. Clemenceau .
Territoriaalsed loovutused:
Sks: Pommer ja Poznan Poolale; Poola koridori loomine; Danzig vabalinnaks; Sileesia jagati Poola ja Tšehhoslovakkia vahel; Klaipeda küsimus.
Sks läänepiir: Saarimaa 15 aastaks Pr-le; Alsace-Lorrine Pr-le; Taanile Schlesswigi põhjaosa; Belgiale 2 rajooni .
Uute rahvusriikide sünd:
Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome.
A-Ungarist kolm riiki: Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia.
Serbiale liideti Balkani slaavlastega asustatud alad – Jugoslaavia al 1929.
Rahutingimused:
Reparatsioonid
11.11.1918 Compiegne’i vaherahu : Sks demilitaritsioon Reini piirk-s; sõjavangide vabastamine; suurest osast relvastusest loobumine; vägede väljaviimine.
Sks ja Austria ühinemine keelati.
Sks pidi kolooniatest loobuma .
Rahulepingud:
28.06 1919 Sks-ga Versailles’
10.09.1919 Austriaga Saint- Germain -en-Laye
27.11.1919 Bulgaariaga Nevilly
10.08.1920 Ungariga Trianoni
10.08.1920 Türgiga Sevres’ (ei jõustu)
24.07.1923 Türgiga Lausanne
Balti riigid:
Balti riikide delegatsioonid osalesid mitteametlikult.
1919.a kevadel loodi Balti Komisjon .
Balti riike käsitleti tulevase Venemaa autonoomsete osadena.
Versailles’ leping Baltimaade kohta:
*Sks pidi loobuma Baltikumist
*Sks tunnustas Poola iseseisvust
*Baltimaade valitsusi nim ajutisteks
Mõisted:
kadunud sugupõlv – sõjas osalenud põlvkond; sõjakoledused olid sööbinud inimeste mällu ning pärast sõda oli neil raske uuesti eluga kohaneda
reparatsioon – võitjariikidele makstavad sõjahüvitised
Versailles’ süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve (uute riikide teke, impeeriumite lagunemine jne)
positsioonisõda – mõlemad pooled on koondunud kaevikutesse ning rinne ei liigu
desarmeerimine – vägede väljaviimine
separaatrahu – koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu ( liitlastega läbi rääkimata)
dominjoon – omavalitsusega valdus (oma parlament , valitsus, seadusandlus , kohtusüsteem jms)
sudeedisakslased – Sudeedimaa sakslased , kes sattusid Tšehhoslovakkia äärealadele elama
Poola koridor – Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks
Rahvasteliit :
Idee ja nimetus USA-st – Wilsoni 14 punkti.
RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1. osana .
Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine.
Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920.
RL põhikiri:
Julgeolekugarantii
Tülide rahumeelne lahendamine
Relvastusalase info vahetamine
Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad
Sõja korral organiseeritakse RL-i sõjajõud
Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine RL’i poolt
RL liikmed:
Algul 43 liiget
*Kõik riigid, kes sõjas Sks ja ta liitlaste vastu
*Sõjas erapooletud
Oli Euroopa- keskne organisatsioon
Isikud:
F. Ferdinand – A-Ungari troonipärija; temale tehtud atentaat sai sõja ajendiks
G. Princip – tappis F. Ferdinandi (alaealine, mõisteti eluaegseks)
P. von Hindenburg – kindral , Sks armee eesotsas
E. Luddendorff – Sks kindral, staabiülem
Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida .
H. Petain – Pr kindral; juhtis Verduni kaitset – viis võidule
A. Brussilov – kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris
J. Joffre – juhtis Marne’i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani
G. R. Nivelle – Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi
F. Foch – Sks juht Marne’i lahingus
G. Clemenceau – Pr peamin
T. W. Wilson – USA president
D. Loyd George – UK peamin
Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles’ rahulepingu initsiaatorid.
V. E. Orlando – Itaalia peamin; algselt kutsuti konverentsile, aga ei kaasatud otsustamisele
V. Uljanov – Lenin ; Rahvakomissaride Nõukogu esimees (enamlaste + vasakpoolsete koalits. valitsus)
M. Kemal – Türgi vab president , kelle sõlmitud rahuleppega saadi osa kaotatud aladesst tagasi