vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks · Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse · Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude
Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. 21. märts Sks pealetung Saint-Quentini lähedal kuni 5. aprillini Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch) Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal 29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in
Sigmund Freudi psühhoanalüüs(inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus) Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, panid aluse seeriatootmisele Henry Ford lõi oma autotehases esimesed konveieridautode tootmine suurenes plahvatuslikult Lennundus- Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk 1895. a. Guglielmo Marconi esimene raadiosaade+ raadiosignaal üle Atlandi II Eesti Esimese maailmasõja eel ja ajal Majanduse areng 19. Sajandi lõpul ja 20. Saj algul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Raudteed- 1870. a. valmis esimene Balti Raudtee(paldiski- tln- narva- peterburg)algul laiarööpeline raudtee ja hiljem kitsasraudtee(läbis ka vlj). Kõik tollased linnad said raudteeühenduse(v.a Kuressaare). Soodsad võimalused kaubavahetusel- eriti peterburi turule saatmiseks
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk.
de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Montgomery-20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist. Dwight Eisenhower- rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Wilhelm Keitel- 11.Sõjatehnika,strateegia,taktika 12.Mõisted Atlandi harta - oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08).
seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a
rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a
Kõik kommentaarid