Esimene maailmasõda (0)

Ajalugu
II. Esimene maailmasõda
28.07.1914 - 11.11.1918.a.
Balkani – „Püssirohu kelder“
1907.a. – Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel.
1908-1909.a. – Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga.
Tekkisid terroriorganisatsioonid:
Noor-Bosnia, Must käsi.
1912 .a. – Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro , Serbia, Bulgaaria , kes sõdisid Türgi vastu.
Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest.
1913.a. – Teine Balkani sõda:
Türgi, Rumeenia , Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu.
Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad.
Sarajevo atentaat.
28.06.1914.a. – Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia.
Gavrilo Princip – mõrvar.
23.07.1914 – Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi ( ultimaatum ).

Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist.

Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda .

Süüdistati Serbiat atentaadis.
Sõja põhjused:

Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast.

Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil .

Sooviti kolooniat ümber jagada.

Natsionalism – maru rahvuslus.

Sõja romantiseerimine.

Võidu relvastumine.

Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia , Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari)

Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid.

Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine.

Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased.

Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas.
Osapooled: (Osales 38 riiki)

Antant: Vaata eespoolt , Serbia, Itaalia, Rumeenia, Kreeka, USA.

Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi.
Sõjaplaanid:
Saksamaa:

Prantsusmaa purustamine 39 päevaga. Ja seejärel rünnata Venemaad.
Prantsumaa:

Tugev kindlustuste süsteem Saksamaa Prantsuse piiril .

Sooviti tagasi Elsass-Lotringi ja vallutada Saksamaalt Saarimaa.
Suurbritannia:

Liitlaste rahaline toetamine.

Sooviti tükeldada Türgi ja Mesopotaamia endale saada.
Venemaa:

Sõdimine kahel rindel. (Saksamaa ja Austria-Ungariga)
Türgi:

Taastada mõjuvõim Balkanil
Austria-Ungari:

Venemaa ja Serbiaga sõda.

Kehtestada oma võim Balkanil.
Sõja käik
29. juuli Nikolai II kuulutas välja mobilisatsiooni.
1. august 1914 – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
2. august – Saksamaa okupeeris Luxembourgi.
3. august – Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja.
4. august – Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja.
21. august – Saksamaa okupeeris Belgia.
21. – 25. August – Piirilahing
Sakslased jõudsid Pariisi.
Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne ’i lahing. Sakslased löödi tagasi.
Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik – kaitsekraav.
August 1914 – Venemaa ründas Ida-Preisimaad.
29. August 1914 – Tannenbergi lahing.
3. September 1914 – Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse.
23. August 1914 – Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad.
29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi.
Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad.
1915 ja 1916
1915 alguse probleemid:

• Enamus laskemoonast oli kulutatud.
  
• Vaja oli uusi kaitserajatisi.
  
• Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma .
  

Läänerinne
Aprill 1915 – Ypres ’i lahing

– Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi.
1916– 21. Veebruar – 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest.
1.Juuli – 18. November – Somme’i lahing – Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda kasutati tanke ja pommitus lennukeid.
Idarinne
Veebruar – Märts 1915 - Ägedad lahingud Ida- Preisimaal ja Galiitsias.
Vene väed purustati Ida-Preisimaal.
Juuli algus 1915 – Venelased üritasid Poolast vägesid välja viia. FAIL! 
September 1915 – Rinne oli jõudnud liinile Riia – Daugavpils – Pinsk – Tšernovtsõ.
Teised rinded
Veebruar 1915 – Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveelaevade sõja.
7. Mai 1915 – Sakslased uputasid reisilaeva „Louisitania“.
1198 hukkunut, sh USA kodanikud.
31. Mai 1916 – Jüüti merelahing (Taani rannik) – suured kaotused mõlemal poolel. I MS suurim merelahing.
11. Oktoober 1915 – Sõtta astus Bulgaaria Saksamaa poolel. Nende vaenlane oli Serbia.
27. August 1916 – Sõtta astus Rumeenia – Sakslaste vastu.
Aasta 1917.
Märtsi algus 1917 – Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi 23.02).
23. Veebruar – Toimusid demostratsioonid ja streigid.
24 ja 25. Veebruar – Nikolai II
Puhkes üldstreik. 27.02 Sõjavägi hakkas poolt vahetama . 3. Märts Nikolai II langes troonilt.
Ametisse tuli ajutine valitsus. Seda juhtis vürst Lvov.
06.04.1917.a. – Sõtta astus USA
Nov/Detsember – Combrai lahing, esimene tangi lahing. (osales 476 tanki ).
Idarinne
Suvi 1917.a. – Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel.
Venevägede juht Lavr Kornilov
Juuli 1917.a. – Sakslased haarasid ohjad.
03.09.1917.a. – Sakslased vallutasid Riia.
29. September – Sakslased jõudsid Saaremaa loode rannikule.
Oktoobri algus – Sakslased vallutasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa.
Juuli 1917.a. – Suur rahvuslaste ülestõus. Bolševikud pidid minema põranda alla.
August 1917.a. – Kindral Kornilov üritas teha riigipööret. Kommunistide maine hakkas tõusma.
24.-26. Oktoober 1917.a. – OKTOOBRI REVOLUTSIOON (6-8. November)
6. November – Kommunistid hakkasid hõivama võtmepositsioone pealinnas.
7. November - vallutati Talvepalee.
8. November – Arreteeriti ajutine valitsus ja võim läks nõukogudele.
Moodustati esimene üheparteiline valitsus.
8. November – Maa ja rahu dekreet. Kõigile soovijatele jagati võrdselt tasuta maad. Rahudekreet – rahu sõlmimine kõigi osapoolte vahel.
Tegelikult soovis Lenin rahu ainult Saksamaaga.
Teised rinded
Itaalia vastu tuli Austria-Ungarile appi Saksamaa.
Caporetto lahing – Itaalia väed purustati.
Aastal 1918 – 3. Märts: Saksamaa ja Venemaa sõlmisid Brest-Litovski vaherahu .
Märts kuni Juuli 1918 – Läänerindel 4 Saksamaa suur pealetungi.
18.07.1918 – Liitlaste vastupealetung – kindral Foche, II Marne’i lahing.
Sakslased kurnati välja.
29. September 1918 – Saksa väejuhatus tegi ettepaneku sõlmida vaherahu.
Järgmisel päeval vahetati Saksa valitsus välja.
Bulgaaria astus sõjast välja. (Oli Saksamaa liitlane)
31. Oktoober – Sõjast astus välja Türgi.
3. November – Austria-Ungari kapituleerus. (impeeriumi rahvad iseseisvusid )
9. November 1918 – Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon. Kukutati keiser Wilhelm II.
Loodi uus valitsus, mida juhtis Friedrich Ebert .
11. November sõlmiti Compiegne ’i vaherahu – Lõpetati I maailmasõda.
Esimese maailmasõja tulemused:

• Rinnetel hukkus umbes 10 miljonit inimsest .
  
• Nälga ja haigustesse suri umbes 10 miljonit inimest.
  
• Haavata sai umbes 20 miljonit inimest.
  
• Sõda kutsus esile vaimse kriisi ja moraalse allakäigu.
  
• Sõjas kukutati valitsevad dünastiad: (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari)
  
• Sõda hävitas senise majanduse.
  
• Sõtta mobiliseeriti 73,5 miljonit meest.
  
• Sõjas kulutati 360 miljardit.
  
• Tekkisid uued riigid: (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola – Tekkisid Venemaast) (Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Ungari ja Austria)
  
• Kasutusele võeti uued relvad: tank , allveelaev, kuulipilduja , lennukid , mürkgaasid.