LünktestI I ms (0)

Lünktest I maailmasõda. 38p
Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal.
Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914.
Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid
Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil , Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass -Lotringi
Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid

Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva.

Prantsusmaa sõjaplaan – Passiivne kaitsestrateegia (Maginat’ piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir

Inglismaa sõjaplaan – kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi
Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil – Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt
Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid.
1. Läänerinne – Prantsusmaa, Suurbritannia , hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917)
2. Idarinne – Venemaa, Serbia , Kreeka, Rumeenia
USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania – reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi.
Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi : allveelaevad , kuulipildujad, pommid, tankid .
Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda.
3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist .
Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne ´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus „Compiegne´i vaherahu “.
Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles ´ lossis.
Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone.
Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia.
Suurbritanniast eraldus Iirimaa ja Balkanil tekkis Jugoslaavia
Sõda tõi kaasa suuri muutusi majanduses: Kõigil riikidel tohutud võlad (peale USA) USAle , väga vähe uut põlvkonda – tööealist rahvast, tohutud purustused , rüüstatud alad.