A8varia
UUSAEG 8.KLASSILE
MITMESUGUST
1.maailmasõja tulemusena lagunenud 4 impeeriumi
Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi
8 uut riiki,mis tekkisid
1.maaimasõja ajal(tulemusel)
Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tšehhoslovakkia,Ungari,
SHS ( Jugoslaavia )
Tartu rahulepingu põhitingimised
1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir.
3.EV sai 15 miljonit kuldrubla
Vene tsaarid 19./20.sajandil
Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I
(1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917)
1.maailmasõja relvad/uuendused
1.positsioonisõda,2. tankid ,3.mürkgaas,4.gaasimask,
5.allveelaevad,6.dirižaablid ( tsepeliin ),7. lennukid ,
8.autod
Sõjalised liidud 1.maailmasõja eel
Antant:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa
Kolmikliit :Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia
1.maailmasõjas keskriikide poolel sõdinud riigid
Saksamaa,Austria-Ungari,Türgi, Bulgaaria
USA osariigid 1776 ja 2004
(lipp)
13 ja 50
( triibud ,tähed)
Eesti Päästekomitee liikmed
(1918 veebruar)
K.Päts,J.Vilms,K. Konik
Kolm Vene revolutsiooni
1.1905.a. revolutsioon ,2. Veebruarirevolutsioon (2.1917)
3. Oktoobrirevolutsioon (10.1917)
(Saksamaal toimus Novembrirevolutsioon (11.1918)
Eesti ärkamisaja (rahvusliku
liikumise) juhid
J.V. Jannsen ,J. Hurt , C.R.Jakobson
Ärkamisaja üritused
1.laulu-ja mänguseltsid,2.üldlaulupidu, 3.Aleksandrikooli rajamine,4.pidev eesti ajakirjandus
(Pärnu Postimees ,Sakala),5. rahvaluule suurkogumine
6.kolm isamaakõnet (CRJ),7. EKmS (kirjameeste selts)
Peamised poliitilised õpetused
19.sajandil
1. konservatism (säilitada vana), 2.liberalism (üksikisiku
vabadused ), 3. sotsialism (rajada uus ühisk.kord-sotsialism,võim alamkihtidele, eraomand kaotada)
Kunstistiilid 17.-19.saj.
Barokk (1600-1750),klassitsism(1770-1830), romantism
(1830-), realism (1850-), impressionism (1880-)
Jakobiinide juhid Suure Prants. revolutsiooni ajal
Robespierre ( giljotiin ), Danton (giljotiin),Marat ( vann )
Kolm seisust Prantsusmaal
1.seisus- vaimulikud , 2.seisus- aadel ,3.seisus- lihtrahvas
( kodanlus ,talupojad,linnaelanikud)
Viini klassikud (kassitsismiaja
Suurimad heliloojad)
J.Haydn,W.A. Mozart ,L.v.Beethoven
Rootsi kaks aadliparteid
18.sajandil
1.mütsid-ajasid venemeelset poliitikat
2.kübarad-prantsusemeelset poliitikat
3 saart Napoléoni elus
1.Korsika (sündis), 2.Elba (oli koduarestis),
3.Püha Helena (suri ) eluaastad 1769 - 1821
Kuulsamad Prantsuse valgustajad (18.saj.)
Voltaire , Montesquieu , Rousseau
Montesquieu´ võimude lahususe põhimõte
1.seadusandlik võim, 2.täidesaatev võim, 3.kohtuvõim
Kuulsamad lossid
Prantsumaa:Versailles, Louvre (Pariisis),
Saksamaa:Sanssouci ( Potsdam /Berliin)
Venemaa.Talvepalee( ehk Ermitaaž Peterburis)
Austria:Schönbrunn (Viin)
Eesti:Kadrioru loss
Põhjasõjas osalenud riigid
Venemaa,Rootsi,Saksi-Poola,Taani
Balti erikorra iseloomulikud jooned (18.-19.saj.)
1.ametikeeleks saksa keel, 2.luteri usk, 3.tollipiir
Venemaaga, 4.säilisid endised saksa seadused
Pärast Viini kongressi valitsenud reaktsiooni põhimõtted (Metternichi süsteem)
1.legitiimsus (vanad valitsejad tagasi)
2.tasakaal (ükski riik ei tohi muutuda liiga tugevaks )
3.julgeolek (eraldada Prantsusmaa teistest vaheriikidega
(nt.Madalmaade kuningriik,et „ pahad “ ideed ei leviks)
Arvestustöö tuleb:
8b-24.5.
8a-25.5
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Magnus Martin
Õppematerjali autor
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad j
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sän
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Talli
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline j
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid