12 4.3 Tulemused ja analüüs Hinnake järgmiste väidete tõesust teie suhtes 5-palli skaalal, kus 1 - ei nõustu üldse, 2 - pigem nõustun, 3 - võibolla, 4 - pigem nõustun, 5 - nõustun täielikult. 1.Sööte hommikusööki iga päev. 70% vastajatest väitsid, et söövad hommikust iga päev. Neidudest vastas 80% samal ajal kui noormeestest vastas 60%, et sööb iga päev hommikust. 17% vastajatest väitsid, et söövad peaaegu iga päev hommikust, neidudest 14% ning noormeestest 20%. 10% vastajatest väitsid, et söövad hommikust pooltel päevadest, noormeestest 20% ja neidudest 0%. Harva sööb hommikust kõikidest vastajatest 3%, neidudest 6%, noormeestest 0%. Mitte keegi ei söö hommikust ühelgil päeval. 2. Hommikusöök on teie arvates tähtis.
lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit
10. klassi ja 12. klassi tulemusi vaadeldi eraldi. 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine 1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/ muid uudisteportaale? Joonis 1. Ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide jälgimine klasside kaupa. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) Jooniselt 1 selgub, et 10. klassis jälgib regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid ja muid uudisteportaale 85% noormeestest ja 31% neiudest. 12. klassis on tulemused vastavalt 80% noormeestest ja 50% neiudest. Hästi on aru saada, et noormeestel on huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu suurem kui neiudel. Selle põhjuseks võib olla, et noormehed veedavad internetis rohkem aega kui tüdrukud. Samas on näha, et 12. klassi neiudel hakkab huvi ajalehtede internetiväljaannete ja muude uudisteportaalide vastu kasvama. Põhjuseks
Ei oska öelda Joonis 2 Joonis 3 18 Joonis 2 ja 3 Küsitletud naissoost ja meessoost õpilaste arvamus homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse loomulikkuse kohta (autor). Vastanud neidudest peavad homo- ja biseksuaalsust loomulikuks peaaegu pooled (45%), samas noormeestest vaid 20%. Üle poole (52%) vastanud noormeestest ei arva, et homo- ja biseksuaalsus on loomulikud. Tütarlaste seas on selliselt vastanuid 20%. Kõigi küsitletute vastused 40 35 30 Pean homo- ja biseksuaalsust loomulikuks 25 Ei pea homo- ja biseksuaalsust
häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon). Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt.
suur hulk noormehi jättis sellele küsimusele vastamata. Kõige levinum vastuse variant oli, et suhtlemisel ja reisimisel on vaja võõrkeeli osata. Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli noormeeste jaoks see isegi olulisem kui neidude jaoks. 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Vastanud noormeestest 7% kardavad rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 3% vastanutest kardab natukene rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 21% kardab vahepeal rääkida võõrkeeltes, 40% ei karda rääkida üldse võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees. 29% tunneb ennast mugavalt klassikaaslastega võõrkeeltes suheldes, mille peamiseks põhjuseks oli see, et kõik klassikaaslased on lähedased inimesed ja pole põhjust tänu sellele karta. 17 Joonis 6
Kuigi mõni mees on vanglas kui elav meistriteos on raske mitte märgata tätoveeringuid, mis on pea kõikidel vanema generatsiooni kinnipeetaval. Näiteks: sõrmedele tätoveeritud sõrmuseid, kirikukupleid seljal. Kui uskuda kupleid, siis mõne mehe hingel on neid mõrvu kohe õige palju. Huvitav on vaadata ka nooremate kinnipeetavate tätoveeringuid. Tuulteroos (mille kandmise luba antakse traditsiooni järgi välja eriliste teenete eest kuritegelikus maailmas) on enamikul noormeestest täitsa olemas. Huvitav kuidas nad seletaksid seda Kolõma külmades avarustes. See selleks. Peaaegu oleksin unustanud. Nägin seal ühte 21 aastast kinnipeetavat kes oli vangis esimest korda, kuid tema tätoveeritud sõrmuselt lugesin välja, et mees juba pool elu kinni istunud. Ei saa mööda minna ka žargoonist. Seda on ikka piisavalt palju. Vahel, mis pattu salata, olen isegi neid sõnu kasutanud. Noh näiteks rotti panema ehk varastama on suhteliselt tuntud ütlemine
kõneles oma emaga. Kõnelustes emaga kajas nii selgelt Pauli mõtetest välja soov olla ikka veel poisike ning saavutada emaga lähedus. Taaskord minetab noormees siiski oma loomulikud soovid olla kaitstud ja armastatud ning isegi ootab tagasi sõjaväkke minemist. Seesugune ebaloomulik käitumine on tingitud tema eelnevast koolitusest- lahing, sellele eelnevad ja järgnevad sündmused vormisid temast midagi säärast. Noormeestest vormiti inimesed, kes ei tohi ja saagi olla inimesed ning seda ainult selleks et ellu jääda. Ükski sündmus ei suudaks olla niivõrd võigas, kui seda on sõda just seetõttu, mida see inimestega teeb. Lahinguväljadel unustatakse enese loomus ning muututakse elajateks, kuigi mitte enese valikul, vaid kolmandate osapoolte otsustest tingituna. Pimedus ei ole kunagi pimedust ära ajanud ning viha ei suuda minetada viha, ometi on näidanud ajalugu ja näitab ka
kuhu pidid minema 1919-1925. aastal sündinud poisid. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Soome läinud eesti noormeestest moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja algul Soome läinud noormehed. Otsides pääsu sõjategevusese ja kommunistide eest, põgenesid kümned tuhanded eestlased välismaale. Põgenikud suundusid pealmiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda
konservatiivid . See tõi kaasa endaga riigipöörde, kus võim valitsuselt läks sõjaväelaste kätte. Toimus verevalamine ja peksmise. 5. Võrdle Clara ja tema tütre Blanca armastust, mille poolest erineb, mille poolest sarnaneb. Kuna ei saanud küsimusest otseselt aru vastan nii kuidas mõistsin . Clara armastas Estebani tõsiselt ja siiralt, samamoodi armastas Blanca ka Pedrot. Lisaks sellele olid mõlemad huvitatud noormeestest juba varasemas eas. Erinevus on selles, et Esteban oli jõukas mees ning kosides olid naise vanemad väga rõõmsad. Pedro oli aga lihttööline, kes nõudis õiguseid taga ning Esteban ei sallinud teda eriti. 6. Iseloomusta Esteban Trueba muutumist, millised olid ta tõekspidamised nooruses, abielu jooksul, millised vanaduses. Üleüldiselt nägi Esteban asju must- valgelt ja talle ei meeldinud muutused. Ta tahtis, et kõik jääks samamoodi nagu oli koguaeg olnud.
Nii nagu Kreekas oli ka Rooma peres perekond mehekeskne. Mees oli see kes tegi otsuseid ja kontrollis oma pereliikmete üle. Pereisa võis ka oma pereliikmeid hukka mõista kuid sellega kaasnes enamasti suur avalikkuse pahameel. Nagu Kreekas isa õpeta soma poega sõjaliste harjutuste näeol nii ka Roomas. Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi ükskord oma riigi eest ju välja astuma. Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada avalikuseelu tegelasi ja selleks pidid nad õppima kreeka keelt, ladina keelt ja kultuuri. Roomas olid olemas ka koolid, kus õpetati kirjandust, kirjutamis, lugemist, filosoofiat ja ka kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas.
tundmine mõjutab noorte elu ja enesetunnet. Võrreldud on poiste ja tüdrukute arvamusi ning tõekspidamisi eraldi, mis teeb uurimistööst ka mingil määral soouurimuse keelte valdkonnas. Küsitluses küsiti 11 küsimust. ---SLAID 6--- Välja on toodud õpilaste arvamus võõrkeelte õppimise olulisusele. Vasak poolsel joonisel on noormeeste hinnang sellele, kui oluline on nende jaoks võõrkeelte õppimine ning parem poolsel joonisel neidude oma. Tervelt 94% noormeestest pidas võõrkeelte õpet oluliseks ning 91% neidudest. Uurimistööst selgus, et võõrkeelte õppimine on oluline. Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli see noormeeste arvates isegi olulisem kui neidude. Kõige levinumad vastuse variandidid olid, et võõrkeel oskus aitab elus hakkama saada ning suhtlemisel on vaja võõrkeeli. ---SLAID 7--- Nagu slaidilt võib välja lugeda, julgevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased üldiselt
10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees. Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid. Neidudest kolm ja noormeestest kuus ei võta osa võistlustest. Peamiseks põhjuseks on, et neid ei huvita osalus jooksudes või on põhjuseks mitmed terviseprobleemid, mis ei luba jooksmisega kestvalt tegeleda. 15 Kõige rohkem võetakse nii neidude kui noormeeste seas on osa Paide Türi rahvajooksust. Küsitlustulemustes 11. klasside neidude ja noormeeste hulgast saadi teada, et neidudest neli ei võta osa jooksuvõistlustest ja noormeestest ei võta osa viis. Graafikul on näha 11
Aga kas sellest piisaks Eesti enda kaitsmiseks? Ühe pataljoniga ei suuda me midagi teha, kui meile tulevad vastu suured riigid. Ning jääda Natole lootma pole ka kõige kindlam. Võime vabalt väita ,et puhtalt Palgaarmeega ei suudaks me Venemaad peatada, küll aga suudaksime anda ühe tugeva lahingu, millest kahjuks ei piisa, kui me tahame võitta. Ajateenistus on kasulikum meile, kui rahvale, aga palgaarmee aitab meid rohkem. Ajateenistusega saaks enamus noormeestest mingisugusegi aimu, kuidas on relva käsitleda ja kuidas anda esmaabi. Aga sellest ei piisa ,et kaitsa meie riiki ning rahvast. Sama on ka Palgaarmeega, kuid viimane on meie riigile kasulikum. Kõige parem oleks aga need kaks kokku panna. Ja mis me saame saame korraliku kaitse Eesti riigile, kus on olemas nii profesionaalsed sõdurid, kui ka noored Eesti poisid, kellest võib saada tulevikus sõdurid. See tuleks küll kallis, isegi väga, aga see tasuks ennast
ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuste arengu sihipärase suunamise seaduspära ; hõlmab kõrgkoolipedagoogikat, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm. Andragoogika - kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. ´´The Modern Practice of Adult Education.´´ 1970
Korraga astus ta ühele eriti libedale männijuurele ja lendas pea ees porilompi! See oli kohutav! Ta oli läbinisti märg ja must, meeleolust rääkimata! Peagi kuuldus ta selja tagant mootorratta lähenev mürin ja mõne hetke pärast ilmusid nähtavale kaks meest, mustad kostüümid seljas. Alandusest sokeeritud Nathalie proovis varjuda puu taha, ent mootorratturid olid kiiremad. Nad aeglustasid hoo, peatudes ehmunud tüdruku kõrval. Üks noormeestest kummardus ja ulatas Nathaliele käe, sealjuures sõbralikult naeratades. See polnud pilge-kaugaltki mitte! Pigem mõeldi seda kui lohutust, kuid Nathalie polnud juhtunust toibunud, oodates ikka veel solvavaid või alandavaid pilke. "Ära karda, ega ma sind hammusta, noor preili!" lausus nooruk silma tehes. " Sa oled lägimärg," lisas teine, "Tule meiega! Sa ei ole ju kohalik, ega? Meie kah mitte! Üheskoos ongi lõbusam! Me siin just mõtlesime, kuhu öömajale jääda
eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt. Kasv ja kehakuju muutumine 3 Pikkuskasvu ja kehakuju muutust juhivad sugu- ja kasvuhormoonid. Kasv intensiivistub umbes
Liiatigi tekitab kindlasti palju suuri probleeme tänapäevane tohutult suur linnastumine, inimesed on võõrdunud loodusest ja oskusi loodusega koos elada neil lihtsalt pole. Kõigele eelpooltoodule lisandub kindlasti veel riiklik julgeolekupoliitika. Kui me soovime, et meid toetatakse ja aidatakse, siis peame niiehknii seda ka ise tegema. Siin tulevadki mängu meie noorte meeste, kes on valinud sõjaväelase elukutse, välismissioonid, seda ka väga ohtlikesse piirkondadesse. On ju meie noormeestest nii mõnedki jäänud invaliidiks ja nii mõnedki hukkunud oma ülesannet täites. Aga see on meie panus ja meie makstud kallis hind tagamaks meie oma riigi julgeolekut. Selge on ka see, et see teadmine ei lohuta nende meeste lähedasi, kes on kaotanud oma kalli inimese. Aga see on elu, mis vahel võib tunduda vägagi ebaõiglane. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et meie riigi turvalisus ja julgeolek on väga paljus meie, kes me oleme oma riigi kodanikud, endi kätes
raportis, tarbivad 13% noorukitest (1119 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus (Noored alkoholi... s.a.). Uurimistöö tegijate küsitluse tulemused näitavad, et neiud mõlemas vanusegrupis tarbivad alkoholi sagedamini kui noormehed. Selgus, et enamus noormehi tarbib alkoholi üks kord kuus, aga 3% 15-16 aastastest noormeestest pruugib ka Ülenurme Gümnaasiumis alkoholi rohkem kui 10 korda kuus. 18-19 aasta vanuste õpilaste hulgas tarvitatakse alkoholi valdavalt 2-3 korda kuus. Üle poolte 15-16 aastastest noormeestest tarbivad alkoholi sagedamini kui kord kuus, samas kui üle poolte 18-19 aastastest noormeestest tarbivad alkoholi ühe korra kuus. See tulemus on muret tekitav. Uurijates tekitas muret asjaolu, et neiud tarbivad alkoholi sagedamini kui noormehed.
Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos olla, kuna mehele jääb majja kindel koht (Schutting, 2006: 45-91). 9 3.2. Analüüs Komöödia on lugu noormeestest, kes veavad ninapidi üht vana abikaasat. Kõik tegelased on omamoodi pahelised. Loo ainsaks positiivseks tegelaseks on naine Lucrezia, kel pole soovi oma meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning seetõttu jääb ka passiivseks objektiks. Näidendi alguses kahtleb Callimaco, kas plaan õnnestub, kuid Lucrezia annab alla ehk toimib oma loomuse vastaselt – kogu tema maailm hakkab olema ta enda vastu ning Callimaco poolt
Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos olla, kuna mehele jääb majja kindel koht (Schutting, 2006: 45-91). 9 3.2. Analüüs Komöödia on lugu noormeestest, kes veavad ninapidi üht vana abikaasat. Kõik tegelased on omamoodi pahelised. Loo ainsaks positiivseks tegelaseks on naine Lucrezia, kel pole soovi oma meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning seetõttu jääb ka passiivseks objektiks. Näidendi alguses kahtleb Callimaco, kas plaan õnnestub, kuid Lucrezia annab alla ehk toimib oma loomuse vastaselt kogu tema maailm hakkab olema ta enda vastu ning Callimaco poolt
alkoholi ja narkootikumide kasutamise uurimus «Õpilane `95» näitas: illegaalseid uimasteid on vähemalt kord elus proovinud 7% vastanutest, üks-kaks korda on seda teinud ligi 3% õpilastest. Seejuures väitis 13% kõigist lastest, et nende sõbrad kasutavad marihuaanat või hashishit, 5%, et trankvilisaatoreid, amfetamiini, ecstasy't või oopiumisegusid. Vähemalt korra on marihuaanat/hasisit proovinud 2% küsitletud eesti tütarlastest ja 5% noormeestest ning 9% mitte-eesti tütarlastest ja 21% mitte- eesti noormeestest. Tõsi, enamik noortest on seda teinud vaid korra. Kuid ka mitmeid kordi uimasteid kasutanud noorte hulk on küllaltki suur. Neid proovijaid ja kasutajaid on eelkõige Tallinnas, Narvas ja Ida-Virumaal. Rohkem kui 1-2 korda on mingit illegaalset uimastit kasutanud ligi 3% õpilastest. Need, kes on proovinud narkootikume, on tavaliselt ka suitsetanud ja alkoholi
40 35 30 25 mees naine 20 15 10 5 0 ei jah vahel Joonis 4: Õpilaste toiduainete koostise jälgimine Küsimusele "Kas jälgid toiduainete koostist nende ostmisel?" vastas 30 noormeestest , et ei uuri toidupakendit. 18 noormeest vastas, et jälgib regulaarselt ja 3, et jälgib vahel. Naissoost 26 küsitlusele vastanut ei jälgi toidupakendit. 35 vastasid, et jälgivad aktiivselt ning 1, et jälgib vahel. Milliste toodete koostist õpilased jälgivad? 14 12 10 8 6 mees 4 naine 2 0
Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa naispaarismängus koos Liidia Markovaga. Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henry Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. NSVL-i koondisse kuulunud Reet Valgmaa mängis Inglismaa vastu. Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg , Katrin Paeväli, Andres Ojamaa, Anneli Lambing ja Terje Lall. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister.
vaid sellele, kuidas enda kõht täis hoida, seega nõuti raskused. langenute söögipoolis endale. Noored mehed, kes ei hukkunud lahinguväljal, olid vaimselt ammu surnud. Enam ei hoolitud sellest pommitamisest ja laipade nägemisest. Üks noormeestest Paul saadeti puhkusele, kuid naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. Remarque ,,Triumfikaar" Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval jalutades hirmunud Elu pole muinasjutt, et sa
filmimuusika kirjutaja ja kui palju ta filmi vaadates muusikale tähelepanu pöörab. Küsitluse lõpus paluti õpilasel hinnata oma teadmisi filmimuusikas. Järgnevalt käsitletakse kõiki küsitluses olnud küsimusi eraldi alapeatükkidena. 2.1.1. Filmivaatamise sagedus Küsitluse käigus selgus, et kõik õpilased vaatavad filme, kuid noormeeste ja neidude filmide vaatamise sagedus on küllaltki suure erinevusega. Suurem osa noormeestest vaatab filme korra nädalas ja pea 40% vaatab filme paar korda kuus. Väga palju, üle viie korra nädalas vaatavad filme umbes kümnendik noormeestest ja on väga vähe noormehi, kes vaatavad filme paar korda nädalas. Enamus neidudest vaatab filme vaid paar korda kuus või paar korda nädalas. Vähem vaadatakse filme korra nädalas ja väga sagedasi filmivaatajaid neidude seas oli vaid 7%. (vt joonis 1) 43% 43% 45% 39% 37%
Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises läbikäimises. Osa õpetajaid, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Uued Vene-kesksed kooliprogrammid heitsid kõrvale kodumaa ajaloo, maateaduse ja kirjanduse õppimise. Venstamine tõi kaasa kirjaoskuse languse: kui 1886. A. oskas lugeda 98% sõjaväkke võetud eesti noormeestest, siis 1901. Aastal vaid 80%. Aleksandrikool avati 1888. A. vene õppekeelga. Vanim eestis tegutsenud kool- Tallinna toomkool- lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis. 1893. A. viidi vene keelele üle ka Tartu Ülikool. Senine baltisaks professuur sunniti lahkuma. Uued Venemaalt kutsutud õppejõud ei suutnud enam ülikooli endist kõrgtaset hoida. 11.2. Õigeusu levitamine
Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kokkuvõte Arvan, et murdeiga on inimese arengu juures ülimalt tähtis, selles eas kujuneb välja inimese maailmavaade ja väärtushinnangud. See on ka periood, mil inimene on ilmselt kõige vastuvõtlikum välismaailmast tulnud infole ja ka ohtudele, seda perioodi iseloomustavad vabameelsus, katsetamisind jms. Enamus inimesi
mõeldud kaotatud hingedele, vaid sellele, kuidas enda kõht täis hoida, seega nõuti langenute söögipoolis endale. Noored mehed, kes ei hukkunud lahinguväljal, olid vaimselt ammu surnud. Enam ei hoolitud sellest pommitamisest ja laipade nägemisest. Üks noormeestest – Paul saadeti puhkusele, kuid naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. E.Maria
Tahtmata kellelegi haiget teha, otsutab ta ise loobuda, võttes endalt elu. Ühe sümbolina on teoses kasutatud loodust. Kui ilm on tormine, on ka Werther tormine. Mida halvemaks läheb ilm, seda halvemaks läheb noormehe vaimne tervis. Werther oli võlutud küla kaunist loodusest, olles samas ka ise nagu tükike loodust. Ettearvamatu, tormine, päikseline. Fr. Tuglas "Maailma lõpus" "Maailma lõpus" jõuavad merereisijad üksikule saarele. Hommikul ärgates avastab üks noormeestest end üksinda saarel. Tema seltsiliseks saavad kohalikud hiiglased, kellest ühega tekib tal fanaatiline armusuhe. Hiiglane on suur ja temas on ka armastust ja kirge tavalise inimese jaoks liiga palju. Noormees püüab põgeneda, kuid miski ei õnnestu. Lõpuks, kui ta enam ei suuda kannatada, otsustab ta oma armukese tappa. Pääsedes armusaarelt minema, ei leia noormees enam seda kodu, mis tal varem oli olnud. Seetõttu jääbki ta reisima.
Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb appi ks neist samadest noormeestest ning nad lhevad jrvekaldale haava puhastama. 4. peatkk Linna judes lheb Indrek sma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja hrra Bstri vestlust. Vanahrra rgib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peatkk Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata. Indrekule hakkab see t aga meeldima ning iga palvega improviseerib ta jrjest rohkem. ige pea leiab ta he oma palvetest avaldatud Rahva sbras
mõnuainete tarbimist. Kuigi on teada, et suitsetamine ohustab suitsetaja enda ja nn. passiivsete kaassuitsetajate tervist, ei seostata suitsetamist asotsiaalse käitumisega. Samas näitavad mõned uurimused, et on alkoholi kasutajaid, kes ei suitseta, aga ei ole suitsetajaid, kes ei kasutaks alkoholi (Coggans & McKellar 1995, viidatud Kraavi 2001: 85 järgi). Tubakatoodete proovimisega alustavad poisid varem kui tüdrukud. Üle poole küsitletud noormeestest proovis suitsu 12-aastaselt või nooremalt, tüdrukute hulgas on sama näitaja 37%. Nii poiste kui tüdrukute hulgas alustatakse regulaarset suitsetamist, nagu ka alkoholi tarvitamist, peamiselt 14-aastaselt. 10% poistest on aga juba 12-aastaselt olnud regulaarsed suitsetajad. (Allaste 2008: 17 ) Elus on vähemalt korra suitsu proovinud 75% noortest, sh tüdrukutest 70% ja poistest 79%. Uurides noorte käest nende sõprade suhet tubakasse, vastasid ligi pooled, et paljud sõbrad nende
Tüdrukud Poisid Joonis 3 . Küsitluses osalenud gümnaasiumiõpilaste arvukus klasside kaupa 10 4.1. Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli Kõige rohkem tegelevad Paide Ühisgümnaasiumi õpilased peale kooli spordiga kõikidest 121 vastanust kokku 42 poissi ja 39 tüdrukut. Spordiga tegeleb aktiivselt 69% vastanud noormeestest ning 65 % neidudest. Sporti harrastatakse kõige enam 12-ndate klasside poiste ja tüdrukute seas. Eelnimetatud klassid on eelkõige kõige sportlikumad kuna nad on vanemad teistest ja teavad, mida tahavad ja harjumused on juba kujunenud (Joonis 4). Samuti kulub suur osa vabast ajast peale kooli õppimisele. Vastajate hulgas leidus 22 poissi ja 33 tüdrukut. Kõige aktiivsemad õppijad on 11-ndate klasside tüdrukud ja 10-ndate klasside poisid küsitluse vastuste põhjal
arvas seda kõigest 14 vstanuist. 8 Kokkuvõte Tehtud uurimus näitas, et Jõhvi gümnaasiumi noored on abordi tegemise suhtes teadlikud. Kõik teadsid abordi tähendust, kuid sõnastasid seda erinevalt. Selgus, et noormehed ja neiud tunnetavad seda küsimust erinevalt. Kui näiteks peaaegu kõik vastanud tüdrukud, kolme erandiga, ütlesid et nad ei poolda aborti, siis rohkem kui pooled vastanud noormeestest ütlesid, et pooldavad aborti. Isemoodi oli ka suhtumine sellesse, kas vanemad peaksid alaelaise abordi teegmise juures otsustajaiks olema. Siin tahtsid tüdrukud enam ise otsustada, samal ajal arvasid poisid, et see on suuresti vanemate otsustaja. Nimetatud vastustes on suur erinevus, mis näitab, et poiste ja tüdrukute suhtumine antud teemasse on erinev. Ülejäänud küsimustes olid poisid ja tüdrukud rohkem ühte meelt, nii olid sarnased
Oma poliitikute pärast. Inimene pole sündinud tapjaks, sõda teeb inimestest vaimsed invaliidid. Ajalehed ja tema kriitikud kirjutasid, et ta polegi kunagi rindel olnud või siis ültesid, et kui ta üldse oli, siis kusagil tagalas, või ohvitser, et ei sattunud üldse lahingusse. Tegelikult üsna autobiograafiline, peategelaseks Paul Bäunmer. Kui sõjas surma saab see mees, siis ajalehes pealkiri, et ,,Läänerindel muutuseta" sõja jaoks ei loe see üks inimene mitte midagi. Klassist noormeestest, kuidas õpetaja räägib, kui patriootiline peab olema, ja lähevad terve klassiga sõtta ja nad saavad kõik surma. Muutuvad seal hirmsateks. ,,Tagasiteel" 1931, I maailmasõja poisiohtu sõdurite tagasitee rindelt tsiviilellu. Probleem see, et kas on võimalik tagasi pöörduda? Pärast I maailmasõda hakati üht osa ühest põlvkonnast nimetama kadunud põlvkonnaks, sellest raamatus ,,Läänerindel muutusteta". Mõiste pani G.
jälile. Filmitegijate kinnitusel sai Hitleri parim sõber August Kabizek 16-19 eluaasta vahel tulevaselt füürerilt kirju stiilis: "Ma ei suuda taluda, et sa suhtled ja vestled teiste noorte inimestega. Ma nõuan sinu peale ainuõigust!" Ainuõiguse Hitler ka sai - siis, kui Kabizek sõitis tema juurde Viini. Rongis kostitas Hitler sõpra rõõmuärevuse ja matsaka suudlusega, kirjutab Kabizek 1940. aastatel oma raamatus. Noormeestest said toanaabrid, kes oskasid elust rõõmu tunda. Korduvalt vallatlesid nad kahekesi lageda taeva all. Viiteid Hitleri homoseksuaalsusele leidsid filmi autorid ka hiiglaslikest meesaktiskulptuuridest, millega füürer lasi üle külvata kogu Saksamaa. Teisalt tuuakse näiteks see, et Hitleri sõnul näitas osalemine Esimeses maailmasõjas talle, kui hunnitu on meestest koosnev kogukond. Lothar Machtan viitab oma teoses Hitleri sõjakaaslasele Hans
Jutustaja avab selle ja ehmub. Tal veab, et ta kohe sisse ei astunud, sest uks on mitme meetri kõrgusel õhus. All paistab küll teatrisaal, kuid sinna saab antud uksest vaid redeli kaudu ning vastavat redelit Jutustaja ei usalda. Ta sulgeb ukse ja otsustab parema tee leida. Ta leiab mingi trepi ja suundub seda mööda kuhugi üles kuni jõuab teatrisaali rõdule. Rõdult ei avane lavale kõige parem vaade ja Jutustaja otsustab siiski leida tee alla saali. Üks noormeestest, kes teose alguses dzässlooga esines ja keda Jutustaja samuti ekslikult Allaniks peab, peatab Jutustaja ja ütleb talle, et ta kindlasti alla saali esiritta peab jõudma. Seal olevat Jutustajale juba koht reserveeritud ja ta peab sinna kindlasti jõudma. Muu seas küsib Jutustaja, miks vahepeal tuli ära kustus - tundub, et selle ümber on suur segadus. Noormees kinnitab, et politsei juba uurib asja. Jutustaja kohkus sellest veidi, ta polnud arvanud, et asi on kriminaalse tagamaaga
Jutustaja avab selle ja ehmub. Tal veab, et ta kohe sisse ei astunud, sest uks on mitme meetri kõrgusel õhus. All paistab küll teatrisaal, kuid sinna saab antud uksest vaid redeli kaudu ning vastavat redelit Jutustaja ei usalda. Ta sulgeb ukse ja otsustab parema tee leida. Ta leiab mingi trepi ja suundub seda mööda kuhugi üles kuni jõuab teatrisaali rõdule. Rõdult ei avane lavale kõige parem vaade ja Jutustaja otsustab siiski leida tee alla saali. Üks noormeestest, kes teose alguses dzässlooga esines ja keda Jutustaja samuti ekslikult Allaniks peab, peatab Jutustaja ja ütleb talle, et ta kindlasti alla saali esiritta peab jõudma. Seal olevat Jutustajale juba koht reserveeritud ja ta peab sinna kindlasti jõudma. Muu seas küsib Jutustaja, miks vahepeal tuli ära kustus - tundub, et selle ümber on suur segadus. Noormees kinnitab, et politsei juba uurib asja. Jutustaja kohkus sellest veidi, ta polnud arvanud, et asi on kriminaalse tagamaaga
1871. aastal avati seminar Kaarmal. Piiratud tähtsus oli Passlepa seminaril( 1873-1887). Õppeasutuse rajas rüütelkond rootsikeelsete koolide õpetajate ettevalmistamiseks. Haridusministeerium plaanitses lisaks Tartu seminarile veel nelja seminari avamist Eesti alale, kuid avati ainult üks. Alguses taheti õpetajaid ette valmistama hakata Narva Joaorus, kuid otsus muudeti ja 1912. aasta oktoobris avati seminar Rakveres. 1913. aastal õppima asunud noormeestest pärines suurem osa Venemaa sisekubermangudest, 1914.aastal eraldati sisseastujatele 16 kohta, venelasi ja eestlasi pooleks. Oli endastmõitetav, et eestlastest seminaristid pidid õpetajateks hakates eesti lapsi õpetama vene keeles. Seminaris said hariduse mitmed silmapistvad kultuuri- ja haridustegelased: A.akberg, N.Andersen, E.Kuusik, M.Laarman, J.Rummo. Kool auleti 1918.a. veebruaris Saksa okupatsiooni ajal. Kõrgemate algkoolide õeptajate ettevalmistamiseks avati 1914
Oma poliitikute pärast. Inimene pole sündinud tapjaks, sõda teeb inimestest vaimsed invaliidid. Ajalehed ja tema kriitikud kirjutasid, et ta polegi kunagi rindel olnud või siis ültesid, et kui ta üldse oli, siis kusagil tagalas, või ohvitser, et ei sattunud üldse lahingusse. Tegelikult üsna autobiograafiline, peategelaseks Paul Bäunmer. Kui sõjas surma saab see mees, siis ajalehes pealkiri, et ,,Läänerindel muutuseta" sõja jaoks ei loe see üks inimene mitte midagi. Klassist noormeestest, kuidas õpetaja räägib, kui patriootiline peab olema, ja lähevad terve klassiga sõtta ja nad saavad kõik surma. Muutuvad seal hirmsateks. SIIA KOKKUVÕTET VAJA! 17. E. M. Remarque elu ja looming 1898 1970. Ennem oli ta nimi Erich Paul Remarck. Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta
Andres vaatab,mis tema elutööst saanud on (on nukker, sest Sass hakkab uut maja ehitama). Tekib küsimus KES ON INIMENE JUMALA EES? Me oleme Jumala ees nagu tööriistad (nagu labidad Jumala kätes). Kas inimesel on õigus üldse küsida, et kas seal on tõde. Pearu pojal Karlal on poeg Eedi, kes on napakas (hull). Pearu ei saa nüüd Andrese ees uhkustada, sest tema talu on ka hääbumas, sest tal pole korralikku järeltulijat. Korraga tuleb Vargamäele Tiina, kes pole huvitatud kellestki noormeestest, vaid hoiab Indreku ligidale. Tiina külvab tohutult intriige, sest kõik tahavad Tiinat endale, aga Tiina hoiab ennast Indreku jaoks. Tiina on see, kes sai oma kõndimise tagasi tänu Indrekule. Indrek hakkab Vargamäel kraavikaevamisega oma patte siis lunastama. I osas mainiti, et Pearu ja Andrese vahel on tülid, seal on vihje, miks tülid tekivad, aga V osas öeldakse välja mille pärast täpselt tülitseti. Pearu oli kade, et Andresel on selline naine nagu Krõõt
Varasemad uuringud (Maiste, 1998) näitavad, et eesti õpilaste kehalist aktiivsust iseloomustavad näitajad on küllaltki tagasihoidlikud. Õpilasi, kes tegelevad spordiga noorema ja keskaste tüdrukute hulgas vähemalt 4 korda nädalas on 14% ning poistel vastavalt 27%. Võrreldes neid näitajaid Euroopa riigi noortega on üks kõrgema protsendiga riike Austria keskastme noormeestest osaleb spordis 64%, nooremas astmes isegi 71%. Sallis ja Nader (1988) märgivad, et laste ja noorukite kehalist aktiivsust mõjutavad eelkõige sellised sotsiaalsed tegurid nagu perekond, eakaaslased, treenerid, õpetajad ja meedia. Kehaliste harjutustega regulaarselt tegelevad inimesed kannatavad vähem stressi ja depressiivsete meeleolude all, on heas kehalises vormis ja igapäevaelus energilisemad. Samuti hindavad need inimesed
õpingute kestel üheksa vaheastet: (1)alguses iseloomustab mõtlemist moraalne ja intellektuaalne absolutism – veendumus, et igale probleemile on konkreetne lahendus; (2) siis teine äärmus - hakkavad rõhutama relatiivsust ja nähtuste situatiivsust; (3) viimase astme tudengid lähtuvad oma arutluses isiklikest väärtushinnangutest, mis annab mõtlemisele suurema paindlikkuse. Viimased uuringud tõid noorukite vaimsesse arengusse uue nüansina (4) soolised erinevused. Erinevalt noormeestest võtavad neiud diskussioonide probleeme personaalselt, noormehed aga näevad vaidlust erinevate positsioonide (seisukohtade) vahel. Seetõttu on ka neiud ettevaatlikumad oma seisukoha väljaütlemisel, kuna kardavad haiget teha partnerile. PIAGET’i PUUDUSED. (1) Viidatakse põhiliselt Piaget’ astmeteooria kahele puudusele. I puudus – Piaget’ teooria käsitleb
Võib-olla laulis ta endamisi de kõrval pehme mänguasi. Õpetaja kõnnib tema juurde ja ütleb tarbetult tõredal häälel: „Sa üht õpetajate lemmiklaulukest, „Kui mitu päeva veel veerandi lõpuni...?“. Ma olin noormeestest tead ju, et sa ei tohi mänguasju oma laua peale tuua, või mis?“ Ta haarab selle kätte ja kõnnib umbes paarikümne meetri kaugusel ja kutsusin nad enda juurde. minema. Tüdruk loomulikult protesteerib ning õpetaja lisab: „Jätka oma tööd või jääd seda peale tunde lõpetama...“. Kes räägiks õpilasega sellisel viisil? See õpetaja rääkis. Lugu on seda
Oma poliitikute pärast. Inimene pole sündinud tapjaks, sõda teeb inimestest vaimsed invaliidid. Ajalehed ja tema kriitikud kirjutasid, et ta polegi kunagi rindel olnud või siis ültesid, et kui ta üldse oli, siis kusagil tagalas, või ohvitser, et ei sattunud üldse lahingusse. Tegelikult üsna autobiograafiline, peategelaseks Paul Bäunmer. Kui sõjas surma saab see mees, siis ajalehes pealkiri, et ,,Läänerindel muutuseta" sõja jaoks ei loe see üks inimene mitte midagi. Klassist noormeestest, kuidas õpetaja räägib, kui patriootiline peab olema, ja lähevad terve klassiga sõtta ja nad saavad kõik surma. Muutuvad seal hirmsateks. ,,Tagasiteel" 1931, I maailmasõja poisiohtu sõdurite tagasitee rindelt tsiviilellu. Probleem see, et kas on võimalik tagasi pöörduda? Pärast I maailmasõda hakati üht osa ühest põlvkonnast nimetama kadunud põlvkonnaks, sellest raamatus ,,Läänerindel muutusteta". Mõiste pani G. Stein, elas pärast
meelega.» Preili ei osanud selle peale midagi vastata. Rüütel Kuuno aga läks julgemaks, hakkas jutustama oma elust ja lootustest, rõõmust ja kurvastusest, häist ja kurjadest inimestest. Ta rääkis elavalt, pehme, maheda häälega, osavasti iga sõna, iga silbi peale õiget rõhku pannes, sorinal, ilma vastust nõudmata. Seejuures hiilgasid tema tumedad silmad, põsed punetasid kergesti ja jutu lisaks liikuvad käed puutusid sagedasti, nagu kogemata, neiu käsivarre külge. Niisugustest noormeestest öeldakse, et tütarlaste südamed neile kaua vastu panna ei suutvat. Emiilia silmitses puhuti järsku, nagu karles, oma naabri nägu. Nii sooja, sulavat ja tungivat kõnet kuulis ta esimest korda, kuid -- kas ta ka kõiki neid ilusaid sõnu kuulis? Korraga tõstis ta pea. Üsna ligidal kostis põõsaste vahelt pragin; suur metsloom tuli nähtavale, vahtis silmapilgu aralt tulijate poole ja pistis siis kui nool putku. «Hirv!» hüüdis Emiilia.
sadulast maha. Kõik mehed hüppasid hobustelt rnaha, haarasid haavatu ja hakkasid teda laualao poole tirima; samal hetkel pistsid noormehed jooksu. Nad jõudsid pool teed minu puuni, enne kui mehed neid märkasid, sadulasse hüppasid ja neile järele kihutasid. Nad jõudsid noormeestele lähemale, aga sellest polnud kasu, poisid olid liiga palju ette jõudnud. Nad jõudsid puuvirnani mu puu ees ja lipsasid selle taha; nii oli neil jälle parem seisukoht kui tagaajajatel. Üks noormeestest oli Buck, teine oli umbes üheksateistkümne-aastene sale noor poiss. 324 Mehed vandusid tükk aega, ratsutasifl siis ara. Niipea kui nad olid silmist kadunud, hüüdsin Bucki ja ütlesin seda talle. Ta ei taibanud esiti, mis hääl see puu otsast kostis, ja oli hirmsasti üllatatud. Käskis mind teraselt varitseda ja talle öelda, kui mehed jälle nähtavale tulevad. Ütles, et neil on kuratlik kavatsus ja kauaks nad vist ära ei jää. Soovisin, et ma oleksin
annaabi.ee 
