50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
o2Hapnik
Õppematerjali autor
Ajateenistus või palgaarmee? Ajateenistuses peab iga noormees ära käima, palgaarmeesse aga minnakse vabatahtlikult ja selle eest saadakse palka. Kumb on parem ja kasuliku, kas palgaarmee või ajateenistus ? Ajateenistusse minnakse selle pärast, et seadus seda käsib. Sinna peab minema iga 18-25 aastane eesti noormees. Alati ei pea seda tegema. On erandeid. Vabanduseks võib olla mõni raske tervisehäire või vigastus, puue või siis mõni muu väga mõjuv põhjus. Palgaarmeesse minnakse aga vabatahtlikult ja ei pea olema ilmtingimata just eestlane. Sissesaamiseks on vajalik, et oled elanud mõnda aega riigis ja oskad riigi keelt. Selle eest saab palka , kui samas on tegu päris ohtliku ametiga. Samas on hea, et olles armees, saad teha regulaarset trenni ja ei pea näiteks igavat kontoritööd tegema, näiteks päev läbi arvuti ees istuma. Praegu on ainult halb see, et alati ei pruugi riigil olla raha palgaarmee
###Riigikaitse kas ldine kaitseveteenistuskohutus vi palgaarmee? Eesti Vabariigis tagatakse julgeolek kahel viisil - sisejulgeoleku, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning seda tiendav vlisjulgeolek. Vlisjulgeoleku eesmrk on tagada riigi ja rahva kaitse vimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse tleb, on eesmrgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel on Eestis julgeoleku tagajaks kaitseveteenistuse lbinud noored eesti mehed
Mõistusetõed on nt geomeetria ja aritmeetika väited. Leibnizi arusaama järgi taanduvad matemaatika teoreemid analüüsi tulemusel definitsioonidele, aksioomidele ja postulaatidele. On olemas geomeetria ja aritmeetika lihtideed, mida ei saa defineerida ning aksioomid ja postulaadid, mida ei saa tõestada nad on meie hinges sünnipäraselt olemas. Kuid, rõhutas 3 Leibniz, me ei arutleks nende üle, kui me poleks kunagi midagi näinud või muud moodi meeltega kogenud. Meie hinges on järelikult ideed ja printsiibid, mis ei pärine meelelisest kogemusest, kuid mille teadvustamist viimane ajendab. Faktitõed on aga väited konkreetsete faktide kohta näiteks Praegu sajab vihma või üldistused faktide alusel (st induktiivsed järeldused) näiteks Vesi keeb saja kraadi juures. Kogemusest võime Leibnizi arvates saada teadmisi selle kohta, mis on, kuid mitte selle kohta, kas nii on paratamatu. Meie kogemus on
S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." 4. ,,Kaasaegne riik peab võimaldama oma kodanikel rääkida kaasa poliitilistes küsimustes ning kujundama sellest lähtuvalt ühiskondliku kokkuleppe, mis on ühiseks aluseks nii riigiinstitutsioonide toimimisele, kui ka igaühe elukorraldusele." 2. Too näide iga inim- või kodanikuõiguse tüübi kohta:
) Kui inimene läheb EMOsse (erakorralise meditsiini osakond), siis on seal tavaliselt järjekord. Järjekord liigitub inimese tervise raskusastme järgi. Kui on raske patsient, siis tema saab üldjuhul kohe sisse, kui on väikene vigastus, nt luumurd, siis teda teenindatakse järjekorras teisena ja kui on näiteks varvas sinine, siis tema võetakse kõige viimasena. Kui kellegiga on juhtunud õnnetus, siis tuleb talle kõige pealt panna peale näiteks tekk või mõni soe riie. Kindlasti tuleb helistada kohe kiirabi numbril, mis on 112. Kiirabis tuleb rääkida: MIS JUHTUS? KUS JUHTUS? (täpne aadress ja teejuhatus) KAS KEEGI ON VIGA SAANUD? (selleks, et teada saada kui palju on vaja kiirabiautosid välja saata) OMA NIMI JA TELEFONI NUMBER MILLELT HELISTATE. Enne ei tohi kõnet kunagi katkestada, kui kiirabidišpetser ei ole selleks luba andnud. „Tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja!“ Õnnetused
Sõjaväekohustus ka naistele- jah või ei? Tänapäeval on palju ühikonnas juttu olnud teemast, kas sõjavägi peaks olema ka naiste jaoks või siiski jätta nõrgem sugupool sellest välja. On mitmeid riike, kus see on juba kohustuslik, näiteks Iisrael. Mina arvan, et on hea, kui igaks olukorraks (ka hullemal juhul sõjaks) on valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti
liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgaarmee teke Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal pidada. Värvati vabatahtlikke. Palgaarmeesse astujad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Palgaarmee struktuur, relvastus ja varustus. Pealiigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest
NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt tähtis, teiseks ei ole majanduslikult võimalik ning kolmandaks ta ei ole sotsiaalselt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid