Murdeiga (Referaat) (1)

Elva Gümnaasium
Murdeiga
Inimeseõpetuse referaat
Sisu:
Sissejuhatus – Lehekülg 3
Mehelikku küpsemist soodustavad – Lehekülg 3
Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? – Lehekülg 3
Hormoonid – Lehekülg 3
Kasv ja kehakuju muutumine – Lehekülg 4
Karvkate – Lehekülg 4 - 5
Nahk, higi, rasu – Lehekülg 5
Kasutatud Kirjandus – Lehekülg 6
Sissejuhatus
Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.-16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid , muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega.
Mehelikku küpsemist soodustavad
Sport ja liikumine, mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest, piisav ja tasakaalustatud toit.
Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem?
See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole . Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.
Hormoonid
Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid , mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid , mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes.
Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise.
Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt.
Kasv ja kehakuju muutumine
Pikkuskasvu ja kehakuju muutust juhivad sugu- ja kasvuhormoonid. Kasv intensiivistub umbes 10-11- aastaselt. Seda nimetatakse kasvuspurdiks. Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätel-jalgadel. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. See ongi põhjus, miks "pubekas" näeb esialgu välja kiitsakas ja pikajalgne. Pikkuskasv toimub luude kasvu tõttu, ja kuna see on üsna kiire, võivad käed-jalad vahel ka valutada.
Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest.
Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (tavaliselt umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad. Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad. 16-17 -aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub kindlasti geenidest , ehk sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Oluliselt sõltub see ka toitumisest ja elukvaliteedi paranemisest, pole ju saladus , et sajandialguse noored olid mõnevõrra lühemad kui tänased.
Lisaks pikkuskasvule toimub kehaga muudki nähtavat: puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid.
Uued kehavormid on küll kindel märk peatsest täiskasvanuks saamisest, kuid samas võib vahel tunduda, et "kõigil on just minu kehaga asja" - tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. See, milliseks kujunevad sinu kehavormid, oleneb jällegi sellest, millised geenid oled oma vanematelt saanud. Kujutlused, et rasvakihi paksenemine toimub ebainimliku kiirusega, ja valitsev "kõhn" iluideaal tekitavad tüdrukutes sageli soovi võimalikult vähe süüa. Siin peaks arvestama asjaoluga, et menstruatsioonitsükli toimumiseks ja reguleerumiseks vajab keha rasvu ja ülemäärane või kiire kaalukaotus võib menstruatsioonitsükli korralikult segi ajada.
Karvakate
Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad , mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis . Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused.
Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal.
Arenev uus ja tumedam karvkate ei pruugi sugugi igaühele meeltmööda olla ning võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks küll sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (arvesta seda eriti "vuntside" puhul!). Ja loomulikult, kui oled otsustanud jala- või häbemekarvu raseerida, nõuab see puhtust, sest vigastusest võib põletik tekkida.
Nahk, higi, rasu
Inimesel on kahte liiki higinäärmeid. Ühed eritavad juba sündimisest saati lõhnatut soolast higi, teised aga moodustuvad murdeeas suguhormoonide toimel. Higistamine võib siis muutuda tugevamaks, tekib iseloomulik lõhn ja higi jääb nahale liimja kihina.
Et ebameeldivat lõhna vältida, on hädavajalik küllaldane pesemine . Vähemalt kord päevas peaks pesema kehaosi, mis kõige rohkem higistavad: nägu, kaenlaalused, suguelundid ja jalad. Higistamise vältimiseks on soovitav kanda puuvillaseid rõivaid ja vältida sünteetilist pesu.
Kasutatud Kirjandus
Amor.ee
Eneke - 1998
6