Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas (0)

„Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas.’’
Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid . Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd.
Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest , allohvitseridest ja ajateenjatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldus- väärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele.
Vene -Saksa sõda puhkes 22. juuni 1941. Kahe nädala pärast olid ka Saksa eelväed Eestis. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna-Eesti, kuid Kagu-Eestis sakslaste edasiliikumine takerdus. Põhja- Eesti vabanes nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, Lääne- Eesti saartel kestsid aga lahingud oktoobrini.
Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aastal suvel punaarmee vastu ka metsavennad . Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid lahigutes Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel. Kui rinde olukord halvenes hakati varbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925. aastal sündinud poisid. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks.
Soome läinud eesti noormeestest moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid . 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja algul Soome läinud noormehed .
Otsides pääsu sõjategevusese ja kommunistide eest, põgenesid kümned tuhanded eestlased välismaale. Põgenikud suundusid pealmiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda.
Paljud inimesed varjusid metsadesse, sest taheti võidelda ise oma riigi eest, nad ei soovinud teise riigi armeega liituda. Nende tegevus pidi olema väga salajane, sest neid otsiti pidevalt taga ja nad pidid peidus olema kuni sõja lõpuni. Eriti palju metsavendi oli Lõuna – Eestis. Inimesed läksid metsa sest kartsid küüditamist ja võõraid vägesid. Paljud metsavennad saadi kätte ja hukati.
Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Mingil määral said eestlased valida, kelle poolel sõdida, kuid enamik oli siiski armeedesse paigutatud sunniviisiliselt. Paljud põgenesid hirmu tõttu peredega välismaale, sest mehed ei tahtnud teenida võõra riigi sõjaväes. Väike osa eestlastest hakkas tegelema metsavendlusega. Eesti kui väikese riigi inimeste elu ja valikud sõltusid kõige rohkem sellest riigist, kes parasjagu võimul oli.