- Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud · Küürselgsus: lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, pea ettepainutus. Rinnaosa lihased ülipinges, selja ülaosa alatoonuses.
• Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga • Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas • 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tavaliselt S-kujuline • Rinnaosas kõverus ühelepoole ja nimmeosa vastasuunas Lameselgsus • Füsoloogilised kõverused on vähearenenud • Rindkere on lame • Vaagna kaldenurk on vähenenud • Sellest areneb välja skolioos Kõverkaelsus • Laste arenguhäires 3. kohal • Hästi nähtav 3-6 aastaselt • Rinnaku-nibujätkelihas ülepinges • Allub ravile • Piiratud rotatsioon kaelas Video • http://www.youtube.com/watch?v=fs5emYQ2x3Y Kasutatud allikad
Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuste, ajutüve ning hüpofüüsiga reguleerib organismi autonoomseid funktsioone. Kesknärvisüsteemi osi, mis reguleerivad autonoomseid funktsioone, ei saa anatoomiliselt närvisüsteemi ülejäänud osadest eristada. Autonoomse närvisüsteemi keskuses tekkiv erutus peab läbima kaks neuronit, esimese
kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) 4. Väsimusmurd: Tekib mineraalainete vähenemisel organismis, kus keha hakkab toitaineid võtma luudest, luud hõrenevad ja sageli tekib kuumurd sääreluu osas ! Ennetada: süüa mineraalaineterikast ja tervislikku toitu, juua min
Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust
1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare
- mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... NB! Kiirbi soovitus mitteasjatundjatele - MITTE LIIGUTADA!!! Soovitused spetsialisteidele: - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) NB! Kaelalülide murd ei pruugi kohe tursete tõttu röntgenpildil näha olla, teisel päeval tuleks teha uus pilt (näide poisist , kes tahtis tagasi laagrisse minna ja järgmisel hommikul laip telgis ) 4. Väsimusmurd:
võimelised neid toetama. Tihti põhjustab pikaaegne vale tööasend selja süvalihaste düsbalansi ühe kehapoole lihased on ületoonuses ning teise poole lihased alakasutatud. See viib kiiresti valude, ülekoormuse ja vigastusohu tekkimiseni pidevalt kasutatavates lihastes. Keha üldine asend muutub ebastabiilsemaks. Tihti saab selline düsbalans alguse just nimmepiirkonnas põhjustades vaagna asendi muutust. Samuti on levinud selgroo nimmeosa süvalihaste ebavõrdne kasutamine, mis viib ristluu valudeni ja selja hommikusele kangusele. Kangus on põhjustatud väsinud lihase ,,lõõgastumisest" öö jooksul. Selline düsbalans nimme allosas kutsub esile ka talitlushäired selja ülemistes osades, sest keha tervikuna üritab tasakaalu säilitada. Düsbalansi raviks on spetsiaalsed taastus-treeningprogrammid lihaste võrdse koormamise tagamiseks
rasestumisvastased tabletid). Näiteks USA´s tehtud uuring näitab,et venitusarmid tekivad 90% rasedatel naistel,70% puberteedieas tüdrukutel ja 40% noorukieas poistel(paljud neist tegelevad spordiga) Naistel on striiade esinemise oht kuni kuus korda suurem kui meestel. Venitusarmid tekivad kohtadesse, kus on rohkem rasvkudet ja seega naha vastupidavus vähenenud, see tähendab naistel puusasid, reisi, tuharaid, kõhtu ja rindasid, meestel aga selga, selja nimmeosa ja reite välimisi külgi. (Striiad võivad olla nii vertikaalsed kui horisontaalsed .Sageli esinevad meestel horisontaalsed striiad, see on seotud kiire pikkusesse kasvuga) Striiad võivad olla: atroofilised - terve naha pinnast madalamal,sellised on enamus striiasid normotroofilised terve nahaga ühel tasapinnal hüpertroofilised kõrgemad nahapinnast Kõige sagedasem striiade tekkimise põhjus on: *rasedus *perekondlik eelsoodumus sidekoe nõrkusele *rasvumine
moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu -vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2
Lülisammas jaguneb koosneb 33-34 lülist ( lüli v e r t e b a ) Niudeluu o s i l i u ja jaotub viieks osaks: Häbemeluu o s p u b i s 1. kaelaosa p a r s c e r v i c a l i s Istmikuluu o s i s c h i i koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa p a r s t h o r a c i c a koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa p a r s l u m b a l i s koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa p a r s s a c r a l i s 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu o s s a c r u m 5. õndraosa p a r s c o c c y g e a 4-5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu o s c o c c y g i s
eluolustikulistest tingimustest, üldisest füüsilisest arengust. Lülisamba deformatsioonide põhjused saab liigitada kahte rühma: kaasasündinud ja omandatud. 3.1. Rühivead Lülisamba kuju sõltub lülide kujust, lülivaheketaste paksusest ja elastsusest, sidemete pingest, lihaste toonusest. Kui lapse lülisammas ja lihased ei arene normaalselt, muutub kehahoid. Kõrvalekaldumused normaalsest kehahoiust võivad olla otsesuunas ja külgsuunas. Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurnunenud või vähenenud loomulikke kumerusi, samuti külgkõverdusi nimetatakse rühivigadeks. 3.1.1. Sundasend Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast. Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused.
Selgroosirgestaja Niude-roiete lihas - m. Nimme niude-roiete lihas - Niudeluuhari ja -tiib, Viimased roided, Ühepoolse lihase toimel iliocostalis ... lumborum puusaköber nimmelülide roiejätked selgroo rindkere- ja Rindkere niude-roiete lihas - Roiete kraniaalsed servad Roided allpool roidenurka nimmeosa küljele ... thoracis ülevalpool roidenurka; (Car) kuni 6 kaelalülini painutamine, mõlemapoolsel nimme niude-roite lihas aga nende fikseerimine.
Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Õndraluu 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist. Inimese eelkäija saba rudiment. 12.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks. Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 13.Lülisamba võimalikud liikumised. Lülidevaheliste ühenduste liikumisvõime ulatub kogu lülisambal, annab lülisambale ulatusliku liikuvuse. Kõige liikuvam on lülisamba kaela-ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus.
4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? *Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks *Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On kinnituskohaks lihastele ja roietele *Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator *Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist,
osaks. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, mistõttu seda nimetatakse ka vegetatiivse närvisüsteemi kraniosakraalseks osaks. Enteraalse närvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid e põimikud. Sümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad asuvad seljaaju rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas. Nende neuronite aksonid on peenikesed ning suuremalt jaolt müeliniseeritud. Erutust juhivad kiirusega 1-20 m/s. Seljaajus oleva hallaine külgsarvedest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilistes ganglionides. Nendest lähtunud postganglionaarsed kiud jõuavad otse või läbi moodustunud närvipõimikute innerveeritava elundini. Sümpaatilise
lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline
lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline
Silmad on kuldstele tumepruunid, asetsevad lahus ja silmaääred on tumedad. Kõrvad on keskmise suurusega ja nad asetsevad silmade kõrgusel. Kuldste retriiverite suu on täisulik, neil on korrapärane hambumus see tähendab, et alalõua esihambad puudutavad kergesti ülalõua esihammaste tagapinda. Kael on neil kuiv, lihaseline ja pikk. Keha Kuldsed omavad jõulist luustikku, pikka ja hästi tahapoole hoiduvat õlga, pikka õlavart ja sirgeid esijalgu. Neil on tugev nimmeosa, hea nurga all lihaseliste reitega tagajalad. Madalal astesevad kannad, tagant vaadetes on paralleelesed, mitte sisse ega väljapoole kaardus. Käpad on ümarad, tugevad ja sarnased kassikäppadele. Turjakõrgus isastel koertel on 56-61 cm ja emastel koertel 51-56 cm. Saba Saba ulatub kuni kannaotsteni, kinntub seljajoone kõrgusel ja koer tavalisel hoiab oma saba sirgelt seljajoonega. Saba on kohev ja sabaots ei tohi kaarduda. Karvkate
Mööbli paigutamisel tuleb arvestada akende ja uste liikumisruumiga, koristustöödega (Reimers, 2001). Õpilastel on istumine põhiline päevane asend. Istudes koormab inimene oma selgroogu umbes 50% võrra rohkem kui seistes. Istumise asend, kus keha on fikseeritud ühte asendisse, põhjustab kaela-, õla- ja seljavalusid. Keha toetub istudes vaagnale. Keha raskusjõud on kõige väiksem, kui toetuda istudes võrdselt mõlemale tuharale ja hoida alaselg kergelt nõgus vastavalt nimmeosa füsioloogilisele kõverusele. Jalgade pingevaba asend on täisnurga all painutatud, õlgade laiuselt harkselt, tallad toetuvad maha. Selline asend on kehale kõige loomulikum ja kergem taluda (Saarna, 2006). Heal toolil peaks seljatugi toetama inimese selga ka ettenõjatudes. Selg peaks olema 100-120 kraadise nurga all, mitte päris sirgelt, et vähendada survet selgroolülidele. Keha raskus peaks olema üle kantud tooli seljatoele. Käetoed on vajalikud, kui klaviatuur asub
Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid Ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Esineb ka sõrmeliigeste artroosi, kuid seda rohkem naistel, kätega rohkem tööd teevad. Samuti kannatavad artroosi all küünar- ja õlaliigesed, jalgade liigesed, puusaliigesed, põlveliigesed ning lülisammas (peamiselt kaela- ja nimmeosa). Reumatoidartriit Reumatoidartriit on üks raskem , rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Reumatoidartriiti põeb umbes 0,6- 3,0 % inimestest. Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva-, põskkoopa-, hamba-, sapipõie- või mõne muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoiartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga
Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 4855 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.
siruta neid. Sama teise jalaga. Puhka veidi ning tõsta uuesti üks jalg üles ning tõmba labajalg tugevasti enda poole ja siruta, tee 10 korda. Sama teise jalga. Sama harjutust võid teha ka mõlema jalga korraga, kuid jalgu ära üles tõsta. Harjutus parandab vereringet jalgades ja aitab ära tromboosi teket. 7. Seliliasendis tõsta aeglaselt vaagnavöödet, samal ajal pinguta vaagnapõhja lihaseid ja suru tuharad kokku, pingutuse ajal hinga välja. Langeta vaagnavööde ja suru selja nimmeosa tugevasti vastu põrandat. Alusta 3-4 korrast, vähehaaval suurenda koormust. 8. Neljakäpukil asendis tõsta üheaegselt vastaskäsi ja vastasjalg. Hoia asendit 3-4 sekundit, jälgi, et selg oleks sirge. Korda harjutust 5-10 korda mõlema poolega. 9. Selililamangus, jalad põlvedest kõverdatud, langeta põlved kordamööda ühele ja teisele poole küljele. Korda harjutust mõlemale poole 5-8 korda. 10
skolioosi teke. Termin skolioos kirjeldab seisundit, kus lülisamba kurv on ebanormaalne, kuid see ei ole haigus ega diagnoos. Skolioosi võib põhjustada kaasasündinud, omandatud või degeneratiivsed muutused lülisambas, kuid enamus skolioosi juhtumitel ei ole põhjus teada ja seda tuntakse idiopaatilise skolioos nime all. Tavaliselt areneb skolioos lülisamba rinnaosas (ülaseljas) või rinna-nimmeosas so. rinnaosa ja nimmeosa (alaselja) vahel. Skolioosi kurv võib areneda kui üks kõverus (C tähe kujuline) või kui kaks kõverust (S tähe kujuline). Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja põhilist vormi: 1. Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas 2. Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste
l Kuvari taga ei või olla liiga eredat pinda (näiteks päikesevalgus); l Vajadusel kasuta ekraani ees peegeldusfiltrit Ergonoomiline tool l Istuja mõõtmetele kohane; l Tool peab toetama erinevaid tööasendeid; l Tooli on kerge reguleerida; l Kõrguse reguleerimine toimub vahemikus 39-50cm, kuid see ei ole piisav liiga pikkadele või lühikestele inimestele l Seljatoel peab saama reguleerida nii kõrgust kui kallet, lülisamba nimmeosa peab saama hästi toetatud; l Seljatugi ei või takistada käte liikumist külgedele ja taha; l Istumispinna sügavust peab saama reguleerida vähemalt 38-44 cm ulatuses; l Istumispinna kalde reguleeritavus annab võimaluse kasutada erinevaid isteasendeid; l Käetoed vähendavad õlapiirkonna koormatavust; neid peab saama reguleerida nii kõrgusesse kui laiusesse;
Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus (5 lk 178). 1.3
tingimustele. Vegetatiivne NS- juhib peamiselt siseelundite tegvust, talitlus ei allu tahtele. Vegetatiivne NS jaguneb topograafiliselt kahte ossa: tsentraalne( kesknärvisüsteem) ja perifeerne( piirdenärvisüteem) osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise
Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule). Alumine kuklaliiges – koosneb neljast iseseisvast liigesest, millest tähtsaim on telglüli hambalohu vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed.
nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110º). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve selgroo lülidevahelistele diskidele tunduvalt väiksem, võrreldes 90º istenurgaga. Seljatoe tugi peab toetama selgroogu nimmelülide kohalt, et säilitada lülisamba loomulik asend (nimmeosa nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge. Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine. Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine
Innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatale muutustele.(ei allu inimese tahtele). Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Vegetatiivse NS keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis, hoiab organismi pinges. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga.
seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32. Vegetatiivse närvisüsteemi keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 124. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab aga peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga ning seljaaju ristluu osa (sealt lähtuvad närvid)
Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust) Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil. 21. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. (info õpikust) Lülivahekettal on sees säsituum ja perifeerselt fibroosvõru. 22. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised! (info õpikust) Kõige liikuvam on kaela- ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu ja õndraluu on täiesti liikumatud. Lülisamba osas võivad toimudaliigutused ümber kolme telje. Frontaaltelje on painutus ja sirutus. Sagitaaltelje, s.o külgmine painutus (kallutus) Pöörlemine ümber vertikaaltelje Lülisamba vetrumine on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel. 23. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus! kumerus ette: kaela- ja nimmeosas s
viide ossa: Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb · Kaelaosa -> 7 kaelalüli seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks · Rinnaosa -> 12 rinnalüli lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise · Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli · Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli · Joonis lk 31 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel:
1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele
Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa: tsentraalne ja perifeerne osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom:
vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku
vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku
vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku
Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Lülisamba võimalikud liikumised. Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1. ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2. über sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3. pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. VAATA JOONIS! Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis;
Keha grupeerimisel toimub painutus puusa-ja põlveliigesest,sirutus pöialiigesest. Ülajäse langetatakse!Pöia sirutus-sääre eesmise rühma lihased. Põlve painutus:reie-nelipealihas. Puusaliigese painutus:niude- nimmelihas,reie sirglihas,rätseplihas. Ülajäseme langetamine-trapetslihase alumised kiud,eeslmise saaglihase alumised kiud,seljalailihas,suur rinnalihas. Samal ajal lülisamba rinna ja nimmeosa painutus.3.faasi lõpus algab keha sirutus,sirutatakse alajäseme liigeseid,kuid mitte hüppeliigeseid. Sirutatakse lülisammast. Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu!4.MAANDUMINE:Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena. 63.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD SALTO TÕUKEFAASIS Kerele toimivad salto tõukefaasis lülisambasirgestaja, trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihased.
15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus 14) Reieluu – femur 15) Põlvekeder – patella 16) Sääreluu – tibia 17) Pindluu – fibula 18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia 20) Varvaste lülid – phalanges digitorum pedis 15
selgroog. Ta on kerele toeseks, peale kandjaks ja seljaajule kaitseks. Püstise kõnnaku tagajärjel on inimese selgroog S- kujuline. Selline kuju aitab ühtlasemalt jaotada selgroole mõjuvat survet. Selgroo alumised lülid on jämedamad kui ülemised. See on tingitud suuremast koormusest alumistele lülidele. Selgroog koosneb üksikutest segmentidest selgroolülidest. Lülisid on inimesel 32-34. Selgroog koosneb viiest osast: - kaelaosa (7), - rinnaosa (12); - nimmeosa (5); - ristluuosa (5); - õndraosa (3-5). Kaela-, rinna- ja nimmeosa lülid on lahus, ristluulülid ristluuks ja õndralülid õndraluuks liitunud. Rindkeres kinnituvad selgroolülidele roided, mis eesmises osas on ühenduses rinnakuluuga. Roided koos rinnakuluuga ja vastava selgroo osaga moodustavad rindkere 21 toese rinnakorvi
1. Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi (arvutitööst kõige enam ohustatud kehapiirkond). Osale toolidele on nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele on võimalik paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. 2. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. 3. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. 4. Kui toolil on peatugi, peab see jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed 1. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. 2. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 4855 cm. 3. Pikkus ~20-25 cm. 4. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.
14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku
selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110o). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve selgroo lülidevahelistele diskidele tunduvalt väiksem, võrreldes 90o istenurgaga. Seljatoe tugi peab toetama selgroogu nimmelülide kohalt, et säilitada lülisamba loomulik asend (nimmeosa nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge. 26 Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6o võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige
26. Postmodernne psühholoogia ei ole maailmas väga levinud, Eestis seda eriti üldse ei kasutata, seetõttu ei teata selle kohta suurt midagi. See on uus ja arenev psühholoogia vorm. 27. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi põhistruktuur koosneb kahest järjestikku lülitatud neuronite populatsioonidest. Sümpaatiline närvisüsteem algab seljaaju rinnaosast ja 2-3 ülemisest nimmeosa segmendist. Kahel pool seljaaju moodustavad sümpaatilise NS paravertebraalsed ganglionid sümpaatilise piiriväädi. Sümpaatilisest piiriväädist edasi suunduvad närvikiud paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionitesse. Sümpaatilise NS efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased, süda ja osa näärmetest. Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke ja maksarakke.
Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine. Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad Närvid:- Silmaliigutajanärv(III)- innerveerib pupilli ahendajat ja ripslihast -Näonärv(VII)- innerveerivad pisaranäärmeid,keele ja lõuaalust süljenääret nind suuõõne ja nina limaskesta näärmeid
Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine. Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad Närvid:- Silmaliigutajanärv(III)- innerveerib pupilli ahendajat ja ripslihast -Näonärv(VII)- innerveerivad pisaranäärmeid,keele ja lõuaalust süljenääret nind suuõõne ja nina limaskesta näärmeid
annaabi.ee 
