Striiad ehk venitusarmid (0)

Venitusarmid ehk striiad (ehk armid ) - paiknevad naha sügavamas kihis- dermas ning on tekkinud kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks võib striiate tekkeks olla lihtsalt eelsoodumus või tekitab neid hormonaalne ravi (nt rasestumisvastased tabletid).
Näiteks USA´s tehtud uuring näitab,et venitusarmid tekivad 90% rasedatel naistel,70% puberteedieas tüdrukutel ja 40% noorukieas poistel(paljud neist tegelevad spordiga) Naistel on striiade esinemise oht kuni kuus korda suurem kui meestel. Venitusarmid tekivad kohtadesse , kus on rohkem rasvkudet ja seega naha vastupidavus vähenenud, see tähendab naistel puusasid, reisi, tuharaid, kõhtu ja rindasid, meestel aga selga , selja nimmeosa ja reite välimisi külgi. (Striiad võivad olla nii vertikaalsed kui horisontaalsed .Sageli esinevad meestel horisontaalsed striiad, see on seotud kiire pikkusesse kasvuga)
Striiad võivad olla:
atroofilised - terve naha pinnast madalamal,sellised on enamus striiasid
normotroofilised – terve nahaga ühel tasapinnal
hüpertroofilised – kõrgemad nahapinnast
Kõige sagedasem striiade tekkimise põhjus on:
*rasedus
*perekondlik eelsoodumus sidekoe nõrkusele
*rasvumine
*hormonaalne ravi- suukaudne ravi glükokortikosteroidhormoonidega ja paikne ravi steroide sisaldavate kreemide-salvidega suurtele pindadele pikaajaliselt.
Venitusarmide arenemisesvõivad mängida tähtsat osa ka :
* keskkonna faktorid
*elustiil,sportimine(atleetidel kiirete kehamuutuste tõttu)
*toitumine
*suurenenud hormoonide tarbimine(s.h ka hormonaalsed rasestumisvastased ravimid )

Striiasid on aga võimalik vältida tervisliku eluviisiga ning näiteks rasedaks jäädes venitusarmide vastaseid kreeme kasutades.
Mõned head nipid venitusarmidest lahtisaamiseks ning nende ennetamiseks.
Venitusarmid võivad olla põhjustatud tugevast naha venitusest (nt. võttes juurde kaalus lühikese perioodi jooksul). Atleetvõimlejad, rasedad ja noorukid, kes on läbi elanud kiire kasvu võib esineda probleeme venitusarmidega. Kuigi nahk on enamjaolt elastne, võib siiski juhtuda, et seda on liigselt venitatud ja kollageeni tootmine (peamine proteiin , mis moodustab sidekude) on katkenud ja tulemusena võivad tekkida venitusarmid. Venitusarmid võivad tekkida ka juhul, kui inimene kasutab steroide sisaldavaid kreeme või salve (nt. hüdrokortisoon) rohkem kui paar nädalat või tarvitavad suukaudselt kortikosteroide kuu või kauem.
Kuidas lahti saada venitusarmidest?
Kuigi turul on palju venitusarme vähendavaid kreeme on siiski nii, et enamus neist ei mõju ja on kallid.

Shea või – saadakse Karite pähkli puu tuumast. Oluline on osta 100% naturaalne rafineerimata Shea või. Rafineeritud shea või on täis mürgiseid ja kahjustavaid kemikaale. Samuti hävinevad kõik raviomadused Shea või keemilise töötlemisega.
Tuleb süüa Vitamiin E rikkaid toite, nt. rohelised juurviljad (nt. spinat ) ja värskeid puuvilju , mis aitavad ennetada venitusarmide teket. Vitamiin E-d võib määrida ka otse venitusarmidele.
Vesi on väga tähtsal kohal. Hoia oma nahk niisutatud juues nii palju vett kui võimalik.
Kakaovõi on võimeline tootma uusi kollageene. Masseerima peaks venitusarme regulaarselt kakaovõiga.
Venitusarmid on väga tundlikud päikesevalgusele. Välja minnes tuleks katta venitusarmid või kasutada päikesekaitsekreemi.

Oliiviõliga masseerimine aitab kiirendada venitusarmide paranemist. Seda on kasutatud juba sajandeid . Venitusarmid peaksid suhteliselt lihtsalt kaduma paari kuuga .
Tähtis on ka naha koorimine , et saaks moodustuda uus naha kiht. Koorima peaks vähemalt iga 15 päeva järel.
Tuleb süüa tervislikult, et kaal püsiks normaalne. Kasutama peaks kreemi või õli juba viimaste raseduskuude ajal ja ka juhul, kui pole näha venitusarmide teket, et saaks varakult ennetada neid.