Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Skelett (0)

1 Hindamata
Punktid
SKELETT
Näokolju luud :
ülalõualuu m a x i l l a paariline
suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline
ninaluu o s n a s a l e paariline
pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline
sahkluu v o m e r
sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline
alalõualuu m a n d i b u l a
keeleluu o s h y o i d e u m
alumine ninakarbik paariline
Õlavöötme luud :
abaluu s c a p u l a
rangluu c l a v i c u l a
Vaba ülajäseme luud:
õlavarreluu h u m e r u s
küünarluu u l n a
kodarluu r a d i u s
käe luud o s s a m a n u s,
mis jaotuvad
randmeluud o s s a c a r p i
kämblaluud o s s a m e t a c a r p a l i a
sõrmede lülid phalanges digitorum manus
K E R E S K E L E T T
koosneb lülisammas c o l u m n a v e r t e b r a l i s
rinnak s t e r n u m
roided c o s t a e
Lülisammas
koosneb 33-34 lülist ( lüli – v e r t e b a )
ja jaotub viieks osaks:
1. kaelaosa p a r s c e r v i c a l i s
koosneb 7 kaelalülist
2. rinnaosa p a r s t h o r a c i c a
koosneb 12 rinnalülist
3. nimmeosa p a r s l u m b a l i s
koosneb 5 nimmelülist
4. ristluuosa p a r s s a c r a l i s
5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja
moodustavad ristluu o s s a c r u m
5. õndraosa p a r s c o c c y g e a
4-5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja
moodustavad õndraluu o s c o c c y g i s
Ajukolju luud :
kuklaluu o s o c c i p i t a l e
põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e
oimuluu o s t e m p o r a l e paariline
otsmikuluu o s f r o n t a l e
kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline
sõelluu o s e t h m o i d a l e
Vaba alajäseme luud:
reieluu f e m u r
põlvekeder p a t e l l a
sääreluu t i b i a
pindluu f i b u l a
jala luud o s s a p e d i s ,
mis jaotuvad
kannaluud o s s a t a r s i
pöialuud o s s a m e t a t a r s a l i a
varvaste lülid phalanges digitorum pedis
Vaagnavöötme luud :
puusaluu o s c o x a e
jaguneb
Niudeluu o s i l i u
Häbemeluu o s p u b i s
Istmikuluu o s i s c h i i
Skelett #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NRage Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

LUUD
6
docx

LUUD

9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM

Bioloogia
Ladina-eesti terminid
4
doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:

Anatoomia
Ladina-eesti-terminid
5
doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS

Ladina keel
Anatoomia 1-KT
11
docx

Anatoomia 1. KT

1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) ­ trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) ­ toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - p

Bioloogia
Füsioloogia konspekt eksamiks
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga 2) Alumised hingamisteed - hingetoru, peabronhid, kopsud Mille poolest erineb hingamiselundkonna ehitus teistest elundkondadest? Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked ehk siinused? Nende funktsioon Ninakõrvalurked on voodertatud limaskestaga Asuvad: ninaõõnes Funktsioon: sissehingatava õhu soojendamine; on hääle resonaatoriteks (hääle kõla) Kõri (LARYNX) funktsioon: hääle tekitamine Kops, kopsud (PULMO, PULMONES): Parem kops (PULMO DEXTER) koosneb 3 sagarast; Vasak kops (PULMO SINISTER) koosneb 2 sagarast;

Anatoomia ja füsioloogia
Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju
30
xlsx

Koduloomade luude Iseärasused liigiti - jäsemed ja kolju

Väikemäl. Puudub kiilluu-urge. Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud: Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale) Näo luud (Ossa faciei): Paarilised: Sarnaluu (Os zygomaticum), Pisaraluu (Os lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne

Anatoomia
Anatoomia loengukonspekt
15
docx

Anatoomia loengukonspekt

pi2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette – lordoos, taha – küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) 2 rangluud ja 2 abaluud Anatoomia Kirjandus: lähim, mis sobib on Meeli Roosalu. „Inimese anatoomia“ I LOENG  Täpsusta, kas pead panema end KK või Füsio rühma. Kontrolltöö: 9. või 10. nädalal; füsio peab teadma kõiki suuremaid asju ladina k. Õppida tuleb ÕISis olevate loengute järgi. Sissejuhatus inimese anatoomiasse Organismi organisatsioonitasandid  Biomolekuid – Biokeemia  Rakk e cytos (kreeka k), cellula (ladina k) – Tsütoloogia  Kude e histos, textus – Histoloogia  Elund e organum – Anatoomia  Elundsüsteem k.a aparaat e systema, apparatus – Anatoomia

Kategoriseerimata
Anatoomia
6
doc

Anatoomia

I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) ­ trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) ­ pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette ­ lordoos, taha ­ küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad ­ niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis ja

Anatoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun