Ergonoomiliselt hea töökoht (0)

Ergonoomiliselt hea töökoht
Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest:

• töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus);
  
• töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms);
  
• tööruumi üldine disain , eri värvide mõju kasutamine;
  
• töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi);
  
• ilus ja mugav mööbel.
  

Ergonoomiline töökoht väsitab vähem
Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest .
Tööandja üksi ei vastuta töötaja pikaajalise töövõime säilitamise eest, vaid ka töötaja ise võib ja suudab teha palju oma tervise säilitamise eesmärgil:

• tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige toitumine);
  
• spordi harrastamine ja aktiivse eluviisi propageerimine;
  
• väsimuse tekkides regulaarsete puhkepauside tegemine.
  

Milline töölaud on hea?
Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis.
Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt , sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele , et soovi korral saaks neid välja sirutada ja et väiksemat kasvu töötajatel oleks võimalus mahutada laua alla jalatugi . Oleks väga hea kui töölaua kõrgus on reguleeritav. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!
Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm. Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm.
Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga , kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :

• Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
  
• Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
  
• Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
  

Ergonoomilise töölaua kasutamine.
Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud .
Kontoritool

• mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
  
• rataste olemasolu
  
• istme laius 45
• ümarate äärtega
  
• istme pikkus 40
• võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.
  

Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski. Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi. Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad . Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad , teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.

Kiiluga toolid, ratsatoolid

• Ettepoole suunatud istme kaldega saavutatakse automaatselt õige selgroo asend.
  
• Seljatoe vajadus kaob.
  
• Soovitav eelkõige inimestele, kellele ei meeldi kasutada seljatuge või kellel puudub harjumus kontrollida oma asendit.
  

Kuvar

• Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm
  
• Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid.
  
• Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all.
  
• Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes.
  
• Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega.
  
• Ära tööta kuvariga pimedas ruumis.
  

Klaviatuur, hiir

• Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
  
• Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme. Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
  
• Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga.
  

• Muretse endale hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir.
  
• Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik. Küsi arvutispetsialistilt või loe mõnest arvutiõpikust, kuidas asendada hiire tööd klahvidega.
  
• Leia oma käele sobiv hiirepadi. Soovitav oleks, et see on koos randmetoetusega.
  
• Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel .
  
• Õpi hiirt kasutama mõlema käega. Nagu paremalgi käel, on ka vasakul võimalik põhioperatsioone sooritada nimetissõrmega.
  

Randmepadja kasutamine:

• Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes.
  
• Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks.
  

Sagedamini esinevad kontoritöötaja tervisehäired:

• pinged kaela- ja õlalihastes, seljalihaste väsimus, sellest tulenevad valud ;
  
• peavalud ;
  
• käte suremine ;
  
• jalgade paistetus ja tuimus;
  
• silmade kuivus, punetus ja liiva tunne silmades.
  

Kui teid vaevab mõni nimetatud tervisehäire, on viimane aeg pöörata tähelepanu oma töökoha ergonoomiale.
Praktilised nõuanded:

• Pöörake tähelepanu oma tööasendile – istumisasendile. Ärge istuge jalg üle jala, mille tagajärjeks on häiritud verevarustus ja tursed jalgades.
  
• Arvutiga töötades hoidke õlad vabalt.
  
• Oluline on laua ja tooli kõrguste suhe. Tool peab olema reguleeritud nii, et te istuksite õlad vabalt, selja nimmepiirkond toetatud, küünarnukid keha ligidal, küünarvarred horisontaalselt , käed toetatud lauale. Kui tooli õige reguleerimise korral jalad ei ulatu vabalt põrandale, tuleb kasutusele võtta jalatugi, vastasel juhul tooli iste avaldab survet reite alaküljele tekitades vereringe häireid jalgades.
  
• Tool peab toetama alaselga.
  
• Kuvar ja klaviatuur asetsegu otse ees, teie, kuvari ja klaviatuuri keskliin ühel joonel. Vastasel juhul teevad eri kehapoolte lihased erineva pingega tööd.
  
• Asetage klaviatuur ja hiir kõrvuti ühele tasapinnale, kas lauale või klaviatuurisahtlisse.
  
• Paigutage abivahendid käe järgi.
  
• Sülearvutiga töötades võtke kasutusele sülearvuti alus ja lisaklaviatuur. 
  
• Pilgutage teadlikult silmi. Normaalselt pilgutab inimene silmi 16 korda minutis , kuid pidevalt arvutiekraani jälgides silmad peaaegu ei pilgu, tekivad vereringehäired, silmade limaskesta kuivus põhjustab silmade kipitamist ja valulikkust. Silmade pilgutamine takistab sarvkesta kuivamist.
  
• Kindlasti tehke pause. Eriti siis, kui tunnete, et õlavöötmes või seljas hakkab tekkima pinge, tõuske püsti – liikuge ja tehke mõned lihtsad harjutused. Harjutusi on soovitav teha iga pooltunni järel 3-4 minuti vältel ning kindlasti mitte harvem kui iga 2 tunni järel 10-15 minutit.
  
• Puhkepauside ajal ärge mängige arvutiga, ärge lugege lehti, vaid tõuske püsti ja liikuge!
  

Harjutused:

• Tee kael soojaks . Selleks lase pea rinnale rippu ja liiguta oma pead aeglaselt paremale ja vasakule (5-15 korda). 
  
• Tee õlaringe ette ja taha (5-15 korda).
  
• Tee randmega ringe edasi ja tagasi (5-15 korda).
  
• Liiguta käsi üles ja alla (5-15 korda).
  
• Vaata üle õla ja siis vaata maha teisele poole (5-15 korda).
  
• Tee pearinge ühele ja teisele poole (5-15 korda).
  
• Siruta käed ette. Suru sõrmed kokku ja jälle lahti (10-20 korda).
  
• Raputa käsi (2-5 korda 30 sekundit).
  

Midagi head ka silmadele:

• Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10 korda).
  
• Vaata kaugusesse (kaugel asuv puu, torn, laev vms), vaata lähedal asuvale objektile (akna käepide, naabri töölaual asuv telefon vms) – 5-10 korda