Arvuti Ergonoomika (0)

RUUM
Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See
tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav . Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20C).
Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema
natukene kõrgem.
Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha
tihedamini peale hakkavad tulema.
Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe.
Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega
peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla “nina vastu lina” arvuti kuvari ees. See on ebamugav, rääkimata lähedalt monitori vaatamise kahjulikkusest silmadele.
Ruumi peab olema ka toolile, millel tavaliselt istutakse, kui arvutiga töö jälle
lahti läheb. Loomulikult ei keela teil keegi arvutiga töötades seista, kuid et seegi asend oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine , peab rakendama pisut rohkem lisavarustust.
Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja
hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib paigutada juba oma parema äranägemise järgi.
Kuna arvuti on siiski mingis mõttes ka mehaaniliste seadmetega varustatud,
tekitab ta tahes- tahtmata pisikest müra. Seda tekitavad eelkõige ventilaatorid ,
kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei kao, on siiski targem arvuti parandusse viia. Tavaliselt ei ole lärmis just kõige parem töötada ning see hakkab häirima ka samas ruumis viibijaid. Kuid pisike krigin on kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma.
ARVUTI ERGONOOMIKA
Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus , töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui künarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale
KUIDAS ARVUTIGA TÖÖTADES
ELLU JÄÄDA ?
Töötades peab inimene suutma kohandada maksimaalse tähelepanu töö sisule, mitte selle teostamisega seotud probleemidele. Selleks ongi välja mõeldud teatav
soovituste hulk, mida kutsutakse ergonoomikaks.
Neid soovitusi jälgides on võimalik muuta töötaja efektiivsus maksimaalseks.
Lisaks sellele, justkui “kõrvalmõjuna” säilib töötaja terve ja tugevana. Tänapäeva maailmas on juhtivaks mõtteks hea tervis on hea äri. Niisiis on tööandjad hakanud lõppude lõpuks aru saama töötaja heaolu kasulikkusest nende äri
edendusele. Kuid miski ei takista neid soovitusi kasutamast ka koduses majapidamises. Kodus on see vast isegi tähtsam, sest suurema osa oma elust veedab inimene ikkagi oma kodus ning sellest sõltub suurel määral ka inimese tervis.
Eelnev “juhtiv mõte” võib olla sõnastatud ka järgmiselt : hea tervis on hea
elu.
TÖÖASEND
Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viierattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tulekseelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda).
Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20º.Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt
tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110º). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve selgroo lülidevahelistele diskidele tunduvalt väiksem, võrreldes 90º istenurgaga. Seljatoe tugi peab toetama selgroogu nimmelülide kohalt, et säilitada lülisamba loomulik asend (nimmeosa nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba
loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge. Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine. Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi. Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks
ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus , suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette. Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad:
küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga.
EKRAAN
Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendisaavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20º). Vaate suund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab olema ekraan veidi tahapoole kaldu. Ekraani paigutamisel on oluline ära hoida häirivat peegeldust või pimestust. Valgustitest ja aknast tulev valgus ei tohi peegelduda ekraanilt. Parem tuleb kasutada kohtvalgusteid, mille asendit saab kergesti reguleerida. Hele ekraan tumedate tähtedega on tavalises kontoritöös parim variant, sest vähendab kontrastsust seinte, paberi ja ekraani vahel. Laevalgustid ja aknad ei tohi paikneda töötaja selja taga, samuti mitte tema otseses vaateväljas. Kui ruumi üldvalgustus on liiga tugev, tuleb seda vähendada, kuni ekraanilt lugemine muutub mugavaks.
Tumedapõhjalist ekraani ei tohiks paigutada heleda seina ette ja vastupidi. Tume ekraan vajab ka hämaramat ruumi. Töövahendeid lauale paigutades peab kõik vajalik asuma käte loomulikus ulatuses, et töötajal ei oleks tarvis asjatult tõusta, ennast venitada ja keerata. Rannet peab saama toetada kas lauale või randmetoele. Madala profiiliga klaviatuuri korral (keskosa kõrgus kuni 3 cm) pole randmetugi hädavajalik, kõrgematel aga küll. Kui töötate rohkem paberitega, nihutage klaviatuur kaugemale või kõrvale.
Hea on kasutada dokumendihoidjaid, et vältida üleliigseid pea ja silmade liigutusi. Hoidja peab olema paigutatud võimalikult ekraani lähedale.
PRINTER
Maatriksprinter oleks soovitav paigaldada spetsiaalsele alusele (mürasummutavale padjale) ja võimalikult kaugele arvutist, kuna printeri müra tekitab stressi ja väsimust. Laser - ja tindiprinter tekitavad väiksemat müra. Mitmesuunaliste paberilaadijate kasutamisel tuleks arvestada väljatrükkimise suunda. Kuna paber (eriti mitteformaatne) võib printerisse kinni kiiluda, siis peaks olema printerile vaba juurdepääs nii pealt, kui igast küljest.
TÖÖKOHA REGULEERIMINE
Õige tööasendi saavutamiseks peab olema täidetud kaks ergonoomia põhimõtet:
• töövahendid peavad võimaldama töötada loomuliku kehaasendiga, st olema seadistatavad vajalikes piirides
• töökoht peab olema reguleeritud iga konkreetse töötaja eripära arvestades.
Kui arvutit kasutab mitu inimest, on vaja, et reguleerimist oleks võimalik teha lihtsalt ja kiiresti. Arvestamata ei saa jätta ka arvutitöö psüühilist mõju. Kõrgendatud psüühilise koormuse toovad kaasa töö monotoonsus, tähelepanu ja silmade kestev pingutamine. Töö monotoonsust iseloomustavad järgmised iseärasused, mis ka arvutitöös sageli esinevad:
• pikaajaline samas asendis viibimine
• samade tööliigutuste kordamine
• vähene füüsiline koormus
• kindlaksmääratud töötempo ja tööde järjestus.
Häirivalt mõjub pidev taustamüra (printeri töötamine, raadio jm), halb töökoha valgustatus, tuuletõmme jms. Arvutitöö võib olla rutiinne, st emotsionaalselt või intellektuaalselt vähepakkuv. Mitmeid tunde kestva töö puhul aga muutub ergonoomilise tööasendi kujundamine vajalikuks isegi siis, kui töö arvutiga on põnev ja loominguline . Väsimuse teket ja monotoonsust aitab ära hoida tööasendite vahetamine.
• Vahetage asendit enne väsimuse tekkimist (vältige pikaajalist
istumist)!
• Pidage sagedasti lühikesi puhkepause!
• Puhkepauside taastavat toimet lihastele suurendab kõndimine,
selja sirutamine, lõdvestusharjutuste tegemine
VALGUSTUS
Edasi ruumis ringi vaadates, tuleks tähelepanu koondada valgustuse sättimisele.
Kõige parem soovitus siin on selline, et tõmba kardinad eest ära ja kasuta
looduslikku valgust. See on odavam ja parem, et mitte öelda kasulikum. Pealegi on aknast tulev valgus kuidagi positiivsema laenguga, ma mõtlen emotsionaalselt. Füüsikaliselt on asjad natuke teistmoodi, aga (tsiteerides üht eesti klassikut ) mitte sellest ei tulnud ma täna siia rääkima. On tähtis jälgida, et arvutilaud ja eelkõige monitor ei satuks ekraaniga akna poole või üldse aknast tuleva valguse kätte. See tähendab, et monitorilt peegelduks valgust tagasi minimaalselt. Peegeldunud valgus häirib kuvari jälgimist oluliselt ja ega ta silmadele ka just kõige kasulikum ole. Lisaks peegeldumisele võib aknast tulev
valgus otse silma paista ja juba nii tööd häirida. Sel juhul on vast ikkagi targem
kardinaid ees hoida, kui arvutilauda tõesti liigutada ei saa. Kuid viimane oleks
muidugi parem valik.
Samas tuleb meeles pidada ka seda, et tavaliselt ei paista aknast valgust 24 tundi päevas. Inimesel võib aga vaja minna midagi teha ka õhtu poole või isegi öösel nagu antud ridade kirjutajal tihti on juhtunud. Siis tuleb rakendada tehisvalgustust. Alati tuleb kinni pidada nõudest, et valgustust oleks piisavalt. See tähendab seda, et kui puudub looduslik valgus, on see koheselt kompenseeritav tehislikuga. Kuid jällegi ei ole kasulik panna valgustit kuvari
kõrvale või peale, mitte et kuvariga midagi juhtuks, vaid jällegi hakkab valgus sellelt peegelduma. Kui siiski tundub mõttetuna sättida lamp eemale monitorist, mis tavaliselt asub laual, kus tööd tehakse, siis sättige valgusvihk vähemalt kuvarist eemale. See aga ei tähenda jälle, et te selle valgusvihu endale silma peate suunama. Veel on tähtis vahe tehisvalgustuse tüübil. Kas tegemist on hõõglambi või fluorestsents lambiga; viimast võib kutsuda ka päevavalguslambiks. Põhiline vahe seisneb selles, et hõõglamp eritab metsikul viisil rohkem sooja ja on seega võibolla laualambiks suhteliselt ebameeldiv. Laualambiks on tavaliselt ikka vähemalt 60 W, kuid soovitatakse isegi 100W. Ise kasutan viimast ja kuigi lamp eritab tugevalt sooja, ei häiri see mind kuigi. Lihtsalt on võimalik, et mul on ta sätitud piisavalt kaugele oma töö alast. Peale selle on mulle tähtis , kui suudan lugeda ja kirjutada selle valgustuse juures, ilma et ma silmadele lisakoormust tekitaks. Laualamp on kohtvalgus, mis valgustab ekstra tugevamini ruumi konkreetset punkti, kuid on soovitatav, et pisukene taustavalgus oleks ikka olemas. Väga meeldivad on lambid, mis ei näita mitte otse alla valgust, vaid hoopis lakke . Olgu nad siis põrandal kõrguvad või laes rippuvad, kuid see et valgus otse peale ei lange, tekitabki meeldiva miljöö oma õrna taustavalgustusega.
Eelneva soovituse õigeks täitmiseks tuleb muidugi jälgida, et lagi oleks valge
või vähemalt selle poolne. Muidu tekib probleeme laest valguse peegeldumisega, mis
omakorda ei tähenda seda, et laes peeglid peaks olema.
KIIRGUS
Nimelt on teada-tuntud fakt, et monitorid tekitavad igasugust kiirgust. Kaasaegsemad monitorid (1998suuremal või
vähemal määral kiirguskaitsega juba valmistamistehastes.Vanemad võivad olla aga ei pruugi. Siiski parem karta kui kahetseda. Lihtsaim moodus teada saada, kas teie monitor on väga kahjulik või on tema kiirgustase normi piires on järgmine: Hoidke arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuge ekraani. Kui kuulete särtsumist ja tunnete, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist staatilise elektriga ja teie kuvariga on lood halvasti. Kindlasti peate sinna ette hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest te siis põhimõtteliselt oma arvutit jälgima hakkate.Kui aga staatiline elekter puudub ja tunnete ainult kuvari klaasi oma käe all, on kõik korras.
Siiski ei tähenda see, et nüüd võib kuus tundi järjest vaadata monitori.
Arvutiga töötamisel on tähtis teha lühikesi puhkepause iga poole tunni tagant.
Vaadake lakke ja pööritage silmi. Siis sulgege need ja ringutage, painutage ja lihtsalt kasvõi pikutage. Ühesõnaga see aitab vältida täielikku sandistumist. Lihased ei jää kangeks ja kael ei hakka valutama . Lisaks nägemine säilib kauem korras. Tegelikult ei kehti see ainult arvutiga töötamisel. Kui inimene veedab ühes asendis kaua aega ja seal juures jälgib midagi pidevalt ühel ja samal kaugusel, väsivad nii keha kui silmad ära. Näiteks raamatut lugedes tundide viisi järjest võib teil tekkida pärast probleeme oma kaela liigutamisega ja toolilt üles tõusmisega. Sama moodi mõjub kinos kolmetunnise filmi vaatamine. Lugege ükskord kokku, palju te ühe filmi ajal oma asendit toolil tegelikult vahetate ja saate aru, et lihtsalt paigal istumine pika aja vältel on üpris ebamugav. Seetõttu tehke kindlasti pause ja puhake natuke. Pidage alati meeles, et mitu lühikest pausi on alati paremad, kui üks pikk paus. Jaotage oma tööaega paindlikult, sest sellega säilitate oma tervise hea.
Jälgige paari tähtsat asja:
Istuge mugavalt ja sirgelt
Jälgige, et tuba oleks õhutatav ja soe
Arvuti müra ei tohi teie ja teiste tööd häirida
Tehke aegajalt pause
Eelistage ergonoomilist varustust tavalistele
Peamine on see, et kasutajal endal oleks mugav.
Kui keskkond on ebamugav, siis rakendage ergonoomilisi soovitusi. Pidage meeles, et
töökeskkond peab teie järgi painduma, mitte teie keskkonna järele
Liivalaia Gümnaasium
ARVUTI
ERGONOOMIKA
Maarja Kukumägi
10 a klass
Tallinn 2007
Kasutatud kirjandus
http://www.maramaakliinik.ee/public/Microsoft_Word_Arvutit_ergonoomia_20070809110808.pdf
http://www.tlu.ee/files/arts/2524/arvutc0a18d3b23169f2ab6184eca249f2555.pdf
http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Kuidas%20arvutiga%20tootades%20ellu%20jaada.pdf