Infotehnoloogia ja ühiskond (0)

Referatiivne uurimus
INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND
Juhendaja :
2008
SISSEJUHATUS
Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte . Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu.
Teema infotehnoloogia ja ühiskond võib meile algselt tunduda võõras, kuid lähemal mõtlemisel ning vaatamisel saab selgeks, et tegelikult puutume me sellega kokku igapäev, olenemata kas tööalaselt või tööväliselt. Oluline on teada, mida see ala endast kujutab ning millised võimalused on enda töökeskonna paremaks muutmisel.
Inimesed muutuvad, maailm muutub, ning infotehnoloogia koos sellega. Kuna kõik me ümber uueneb ning, et sellest kõigest paremini aimu saada ongi töö ülesandeks tuua välja olulisemad mõisted ning punktid, mis meid arvuteid kasutades puudutavad.
Algselt võib teema tunduda uus, kuna mõisted on pikad ja keerulised, kuid kaudses mõttes nende tähendusi isegi teatakse .
Järjest enam valitakse erialad, kus on tegemist arvutitega , ning just seepärast peaks rohkem noori huvituma oma heaolust arvutiga töötamisel. Ka kõige pisemad pisiasjad võivad saada ajapikku probleemiks. Tervis ja hea töökeskond tagavad meile kõigile soodsamad tingimused töötamiseks.
Lähtun Internetis leiduvatest materjalidest , erinevatest otsinguprogrammidest ja konkreetselt teemadele toetuvatest lehekülgedest.
Infotehnoloogia
Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi.
Informaatika
Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist .
Arvutiteadus
Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika .
Infokommunikatsioonitehnoloogia
Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on arvutid , sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu , ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks, et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja Interneti. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid kommunikatsiooni vahendeid, ning see on juba võrdväärne ka telefonidega, oma soodsuse ja mugavuse tõttu.
MUUTUV MAAILM
Infoühiskond
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Üldiselt võib öelda,et infoühiskond kujutab endast ühiskonda, kes tähtsustavad ning kasutavad maksimaalselt informatsiooni, seda kas siis hankivas, tootvas, talletavas või levitavas mõttes. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusse.
Aasta 2000 probleem
Esmapilgul võib probleem tunduda tehnilisena, aga tegelikult on see kogu maailma mõjutav majandusprobleem. Tal võib olla suuremaid või väiksemaid tagajärgi ja äärmuslikel juhtudel majanduslik kahju, keskkonnakahju ja õnnetusjuhtumid. Üks peamisi põhjusi on, et elektroonikat, mis võib sisaldada A2000 vigu, on kõige ettenägematumates kohtades. Probleemi olemus on seejuures lihtne, aga ta läbistab kõiki olemasolevaid infotöötlusvahendeid. Analoogiliselt on meie üsna ebatäiusliku kalendri vahetus oma olemuselt lihtne, aga ilmselt sellise vahetuseni ei jõuta.
2000. aasta probleemi on põhjustanud kolm asjaolu. Neist olulisim on see, et paljudes arvutites ja muudes mikroskeeme kasutavates seadmetes on aastat kirjeldatud kahekohalise arvuna ja eeldatud, et tegemist on 20. sajandiga . Samuti on kahekohalise kirjeldamise võimalust kasutatud tarkvaras. Selle tulemusena võib raudvara tõlgendada aastaarvuna kasutatud kahekohalist numbrit 00 aastana 1900, 1800, või hoopis juhuslikuna ning tarkvaras võidakse näiteks aastal 1998 sündinud inimese vanuseks saada kahekohaliste arvude kasutamise tõttu 00 - 98 = -98.
Lisaks sellele on 2000. aasta paljudes süsteemides valesti määratud lihtaastaks (2000. aasta on liigaasta, sest see number jagub neljasajaga). Lõpuks on aastatuhande vahetuse ümbruses mitmeid kriitilisi kuupäevi, näiteks 9.9.1999, millele vastavat neljakohalist väärtust (9999) on mõnedes süsteemides käsitletud faili lõpu tunnusena.
Elektroonne äri
Elektroonne äri ehk internetikaubandus on kaupade ja teenuste müük Internetis. Terminit "e-kommerts" ja uuemat terminit "e-business" ehk "e-äri" kasutatakse tihti ühes ja samas tähenduses."E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside sujuvamaks muutmiseks, tootlikkuse tõstimiseks ja efektiivsuse suurendamiseks . See annab firmadele võimaluse hõlpsasti suhelda äripartnerite, hankijate ja klientidega ning ühendada firmasiseseid infosüsteeme ja teostada äritehinguid turvalises keskkonnas. Valdkond järjest laineb, ning saab läbi Interneti osta igasugu tooteid alustades väikelaste riietest ja lõpetades autodega ning seda kõike arvutitoolilt tõsumata.
HEA TÖÖKESKKOND
Töövaheaegade tähtsus
l Töö peab olema korraldatud selliselt , et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause.
l Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast
Ekraani regulatsioon
l Kuvar tuleks asetada sellisesse kaugusesse, et näed väiksematki märki vaevata; üldiselt loetakse heaks kauguseks 50-80cm;
l Reguleeri ekraani kõrgust silmade tasapinnaga võrreldes: soovitav on, et ülemine tekstirida paikneb vähemalt 10-15 cm allpool silmade tasapinda, nii on ka kaelale väiksem koormus; kui suurtel kuvaritel on alusjalg, siis kuvari tasapind on allpool klaviatuuri tasapinda;
l Eakatele või nägemishäiretega töötajatele võivad eelpool öeldu kohta olla erinevad vajadused; näiteks juhul kui kasutatakse kombineeritud prille , siis on soovitav lasta ekraan veel allapoole, 20-30 cm silmade kõrgusele, ja kasutada kaugusena 50-60cm;
l Kui kasutatakse kaugnägemise prille, siis võib ekraan paikneda juba meetri kaugusel;
l Ekraanile on kasulik vaadata nii, et see paikneb risti vaatesuunaga, st kallutatud tahasuunas paarikümne kraadi võrra; jälgi, et selles asendis ei tekiks ekraanile peegeldust näiteks laelampidest;
l Kuvari taga ei või olla liiga eredat pinda (näiteks päikesevalgus);
l Vajadusel kasuta ekraani ees peegeldusfiltrit
Ergonoomiline tool
l Istuja mõõtmetele kohane;
l Tool peab toetama erinevaid tööasendeid;
l Tooli on kerge reguleerida;
l Kõrguse reguleerimine toimub vahemikus 39-50cm, kuid see ei ole piisav liiga pikkadele või lühikestele inimestele
l Seljatoel peab saama reguleerida nii kõrgust kui kallet, lülisamba nimmeosa peab saama hästi toetatud;
l Seljatugi ei või takistada käte liikumist külgedele ja taha;
l Istumispinna sügavust peab saama reguleerida vähemalt 38-44 cm ulatuses;
l Istumispinna kalde reguleeritavus annab võimaluse kasutada erinevaid isteasendeid;
l Käetoed vähendavad õlapiirkonna koormatavust; neid peab saama reguleerida nii kõrgusesse kui laiusesse;
l Kaelatugi sobib sellise töö juurde, mis vajab loomingulisust ja mõtlemist, lisaks aitab kaelatugi toetada kaelaosa lordoosi;
l Tool ei tohi olla liiga pehme ja liiga kõva;
l Tooli rattad võimaldavad sujuvat liikumist, kuid põrandapind ei saa olla liiga libe või vastupidi rataste tööd takistav
Klaviatuur
l Lisaks klassikalisele klaviatuurile võib kasutada nö jaotatud klaviatuuri, mis on jaotatud parema ja vasaku käe jaoks eraldi kümnesõrme tööks.
Valgustus
l Mõjutajateks on valgustuse kvaliteet ja tugevus, valgustuse paiknemine ja suunatavus;
l Lisaks on suur tähtsus ruumi ja seal paiknevate esemete pindade valguspeegelduse omadusel;
l Valgus peab langema töökohale niimoodi , et oleks takistatud tagasipeegeldamine;
l Ei ole hea planeerida töötamiskoht niimoodi, et nägu on akna suunas, kuna sealt tulev valgus on sageli liiga kirgas ja kontrastne ruumis oleva valgustusega. Kui muudmoodi ei ole võimalik töötamiskohta paigutada, siis peab akende ees kasutama kattematerjale ( kardinad , rulood jne.);
l Ruumi üldvalgustuses on soovitav kasutada hajutatud valgust ( valgusallikad ei ole otseselt nähtavad);
l Ruumi valgustus on soovitav hoida 200-300 luksi piirkonnas, kuid täpne töö, nagu keerulise teksti lugemine, nõuab suuremat, 1000 luksist valgust, kuid sellisel juhul on parim kasutada kohtvalgustust;
l Valguse kvaliteet seisneb ka selles, et kasutajal on võimalik ise endale sobiv valgustustugevus ja -suund reguleerida;
l Valgustugevuse vajadus on inimestel erinev, sõltudes east ja nägemisvõimest: seda on soovitav ka arvestada töötamiskohtade planeerimisel.
Ventilatsioon
l Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist .
l Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus .
TERVIS JA TÖÖKAITSE
Ohutusnõuded arvutiga töötamisel
220 V toitepinge , mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma.
Seepärast peab arvestama:
l elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;
l enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved . Rikkis seadmeid kasutada ei tohi
l pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides
l kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;
l tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga
l tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud
l kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama
l enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada
l elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses
l kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja
Ohud tervisele
Mis põhjustavad ebasoodsa keskonna töötamisel arvutiga:
l raadiosageduslikud elektromagnetväljad;
l staatiline elekter
l müra
l mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused
l puudulik valgustus
l psühhoemotsionaalne pinge
Kõik need tegurid mõjuvad erinevatele organitele. Silmadele, seljale , ajule.
Pikaajaline sundasend paneb selja valutama ja ajapikku hakkab mõjuma hoiakule ja rühile. Sellepärast ongi väga oluline, et ei istuks väga pikalt ühes asendis. Natuke liigutamist ja mõned harjutused muudavad asja märgatavalt.
Ekraani kiirgus paneb pea valutama ja väsitab silmi. See kõik mõjub meie tervisele. Et sellest hoiduda tuleks valida endale sobiv tööpikkus, mis sisaldab ka arvutivälist tegevust.
KOKKUVÕTE
Infotehnoloogia ja ühiskond on valdkonnad, mis käivad tahest- tahtmata käsikäes. Üks mõjutab teist. Kuna meie ühiskonnas muutuvad arvutid aina igapäevastemateks ja tehnoloogia areneb iga tunniga. Järjest enam leiutatakse midagi uut.
Maailm muutub ning kõik meie ümber koos sellega. Kõik asendatakse elekroonsete masinatega. Selleks aga, et harjuda oma töökeskonnaga me peame muutma selle endale sobivaks. Valima õiged tingimused, teadma oma õigusi nii tervisealaselt kui ka töösiseselt. Ohutu peab olema igalpool.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org