Projekt ,,Minu lemmik`` (0)

Sisukord:
2 Kalade haigused
3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja –kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni.
8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks
9-10 Erinevaid kalu
11 Luuletusi kaladest
12-13 Nuputamisülesanded
14 Nalja -ja mõistatusnurk
1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused.
2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel.
3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkusparasiidid ja bakterid on eelisseisus. Kalade toitmine peab olema mitmekesine . Teiseks väga oluliseks teguriks on vesi. Regulaarsel vee vahetusel ning õigete vee parameetritega (ka temperatuur on oluline) akvaariumis haigestub kalu vähem kui pikalt puhastamata akvaariumis.
4.Seega, mitmekesine ja õige toitmine, vitamiinid , kalade õige transportimine ja aklimatiseerimine uude akvaariumisse, õige temperatuur ning veevahetused aitavad ära hoida haigusi, sest just need tegurid nõrgestavad kalade immuunsüsteemi.
Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja –kalu?
Kuidas hooldada akvaariumi?
Ja muud huvitavat informatsiooni.

Akvaariumipidamise müüdid.
Algajana kogemusi omandades õpid kiiresti, et kõige paremaid teadmisi saab teistelt akvaristidelt. Kuid mitte kõik laialt levinud põhitõed pole õiged.
Kalad kasvavad vastavalt akvaariumi suurusele.
See on üks vanim ja kõige valem müüt. Kuigi on tõsi, et osade liikide kasv võib närbuda liigselt rahvastatud või väikses akvaariumis, siis enamus liikide kasv siiski kinni ei jää. Näiteks oskarite, suuremate barbuste, silver dollarite ja plecode kasv ei närbu ning neid ei tohiks osta kui pole nende vajadustele vastavat akvaariumi.
Kuldkalad ja klounbootsiad on ühed vähestest liikidest, kes kasvavad vastavalt akvaariumi suurusele. Kas kasvu närbumine on neile ohtlik? Kindlasti tekitavad valed pidamistingimused kaladele stressi, mis omakorda suurendab haigestumise ohtu.
  
Akvaariumitaimi on raske kasvatada.
Vastavalt nõudmistele meil aias kasvatatavatele taimedele on akvaariumitaimed lausa umbrohi. Tagades sobiva valguse ja pinnase, kasvavad taimed kergelt ja kiiresti. Enamus algajatest alahindab taimedele vajalikku valgust. Taimed toituvad fotosünteesi teel ning kui nad ei saa vajalikku valgust, siis nad lihtsalt „nälgivad surnuks “. Vajaliku valguse hindamine on küll raske, kuid üldiselt punase värvusega taimed vajavad palju valgust, helerohelised taimed keskmiselt ning tumerohelised taimed lepivad ka kesisema valgusega.
Pikaajaliselt lepivad kesise valgusega näiteks sellised taimed nagu Java moss, Anubias ja enamus Cryptocoryne liikidest. Neile piisab valgusest alla 0,5 W liitri kohta ja nad on pinnase ning vee keemilise koostise suhtes ükskõiksemad, mistõttu sobivad nad suurepäraselt algajate akvaristide akvaariumidesse.
Ükskõik, mis taimi sa valid, on oluline hooldamine. Tähtis on taimede väetamine kas vedelväetise või väetisepallidega. Samuti ei tasu unustada, et valgustorusid tuleb kindlasti vahetada 6-12 kuu tagant, olenevalt firmast .
Akvaarium vajab „puhastusmeeskonda“.
Ükski mageveeakvaarium ei vaja seda! Mereveeakvaariumis on selgrootud kasulikud kobestades liiva, süües toidujääke, hoides kive puhtana ning hävitades laipu, et akvaariumiomanik ei peaks põhjuseta ümber tõstma õrnu koralle ja häirima teisi kinnitunuid selgrootuid .
Mageveeakvaariumis on puhastamine väga kerge. Veevahetuse ajal saad sa välja sifoonida põhja kogunenud sodi ja purdmaterjali, kartmata vigastada taimi ning kui vaja, võid liigutada kive ning juurikaid.
Sa võid osta igasugused põhjakalu, põhjakoristajaid, krevette või mida iganes soovid, kuid seda ei pea ilmtingimata tegema. Tähtis on meeles pidada, et iga uue looma lisamine teeb akvaariumi mustemaks, mitte puhtamaks.
Guppid on algajale sobivad kalad .
Metsikud guppid on väga vastupidavad ja kohanevad pea igasugustes tingimustes: näiteks suudavad nad elada ka merevees. Kuid poodides müüdavad aretatud liigid on oluliselt õrnemad ning vajavad paremaid elutingimusi.
Tuues guppisid ebaküpsesse või halvasti hooldatud akvaariumisse, kalduvad nad kergelt haigestuma.
Isegi parimates tingimustes ei sobi guppid kokku paljude kaladega. Isaste kalade ujumine on raskendatud tänu uhketele sabadele ning seljauimedele, mistõttu on nad kergesti kättesaadavad uimi närivatele kaladele, nagu näiteks barbused ja mõned tetrad. Isegi tavaliselt rahumeelsed kalad, nagu skalaarid ja Synodontise liigid, võivad hakata neid nokkima.
Samuti on isased guppid teineteise vastu agressiivsed emase kohalolekul. Ühes akvaariumis tuleks guppisid hoida parvena, kus ühe isase kohta on vähemalt kaks emast.
Väiksed veevahetused on paremad.
Vanasti uskusid akvaristid, et vana vesi on kaladele parem. Kuna vana vesi sisaldas palju nitraate ja orgaanilisi ühendeid, siis see kaldus muutuma happelisemaks. Tehes suurema veevahetuse ja lisades tavalise pH tasemega vee, võis tekkida risk, et äkiline pH muutus võib kalad tappa,seetõttu ongi väiksed veevahetused loogilisemad, et kalad ei peaks taluma suurt pH kõikumist. Tänapäeval on siiski jõutud järeldusele, et suurem veevahetus on parem - paljud kalad lihtsalt ei talu kõrget nitraaditaset, näiteks kirevahvenad, mollid ja merekalad .
Iganädalane 20%-line veevahetus lahjendab nitraate ja orgaanilisi ühendeid, mis hapestavad vett, hoides ära eelmainitud probleemi. Suurem regulaarne veevahetus hoiab akvaariumi värskemana, mistõttu kalad tunnevad end paremini ja on tervemad.
Akvaariumisse tuleb lisada natuke soola.
Selleks pole vajadust. Sool ei puhverda pH-d ega tõsta veekaredust, nii et arusaam, et sool on kasulik sellistele kareda vee kaladele, nagu eluspoegijad ja Rift Valley kirevahvenad, on vale. Pidades kareda vee kalu, on vajalik tõsta karbonaatkaredust (KH-d). Seda saab teha kasutades Malawi soolasegusid või lisades koralliliiva filtrisse.
Kas soolal on sisehaiguste vastane ravitoime? Kontsentratsioonis kuni 3 mg/l saab soolaga ravida mitmeid hädasid. See alandab nitraadi ja nitriti mürgist toimet ning vähendab teisejärguliste nakkuste tõenäosust nagu seenhaigus ja uimemädanik. Sarnast kontsentratsiooni võib kasutada ka täpihaiguse ravimisel, tõstes veetemperatuuri. Kuid tavapärase harjumusliku lisandina on sool üleliigne ning pikaajalisel kasutamisel ohtlik kaladele, kelle elukeskkond pole riimvesi.
Röövkalad vajavad elustoitu.
Väga vähesed liigid vajavad elustoitu. See on tülikas ja kulukas tegevus ning just elustoiduga on väga suur tõenäosus tuua mõni haigus akvaariumisse.
Suurele osale röövkaladest sobib väga hästi külmutatud elustoit, nagu punased sääsevastsed ja krill. Suuremaid kalu võib samuti toita ka hakitud või tervete meresaadustega.
Kõiki üldakvaariumikalu võib pidada koos.
Sõnastades lahti üldakvaariumikala, tähendab see seda, et kala saab läbi teiste omasuuruste kaladega. Kuna üldjuhul näevad suuremad kalad väikseid oma saagina, siis väga erineva suurusega liikide segamine toob ainult pahandust akvaariumisse.
Kõige tavalisem näide on skalaarid ja neoonid ühes akvaariumis, mõlemad väga head üldakvaariumikalad. Kuid skalaarid on siiski röövkalad ning suuremad isendid jahivad hea meelega väikseid kalu, nagu neoonid.
Kare, aluseline vesi pole hea akvaariumikalade pidamiseks.
Veel üks väga vale väide. Enamus kalu ei hooli sellest, mis pH tase akvaariumis on. Nad ei kannata järske muutusi. Karbonaatkaredus aeglustab vee hapestumist, tagades stabiilsed veeparameetrid. Kareda vee ainuke miinus on see, et pehme vee kalad ei taha seal sigida.
Kui tahad kalu paljundada, siis kõige targem on jääda kareda vee kalade juurde nagu eluspoegijad, Malawi, Tanganjika ning Kesk-Ameerika kirevahvenad ja riimveekalad.
Nii palju on õppida.
Kalapidamine on täpselt nii lihtne või nii keeruline, nagu sa ise seda muudad. Kui tahad pidada kalu lihtsalt, siis vali mõistlikult suur akvaarium, väiksemat akvaariumi on märkimisväärselt raskem pidada. 90-150 liitrit on täiesti mõistliku suurusega akvaarium.
Lase akvaariumil rahulikult küpseda ilma kaladeta ning seejärel vali mõned kalad välja, kellele sobivad su akvaariumi veeparameetrid. Kareda vee puhul on näiteks ideaalsed eluspoegijad. Enne kala ostmist uuri kindlasti kalade toitumisharjumusi, käitumist ja suurust, veendudes, et ta ikka sobib su akvaariumisse. Vaheta vett regulaarselt 20% nädalas ning ära unusta filtrihooldust.
Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks
Akvaariumi klaasosa projekteerimisel lähtutakse konkreetse ruumi vajadustest ja nõudmistest. Siinjuures rõhutame, et akvaarium ei pea olema tingimata ristkülikukujuline klaasist kast. Varieerides nurkade arvu ja külgede pikkusega on võimalik konstrueerida piiramatul hulgal erineva kujuga akvaariume.

• Ideaalne oleks, kui akvaariumi asukoht määratakse objektil kindlaks juba ehitusjärgus. Oma kogemustele toetudes teame, et see võimaldab teostada keerulisema ja huvitavama lahendusega projekte, mille valmistamine hilisemas järgus võib raskeks kujuneda.
  
• Akvaariumi kuju planeerimisel on ainsaks piiranguks nõue vältida teravnurki, kuna need pidurdavad vee tsirkulatsiooni ning akvaariumisse tekivad n.ö. “surnud kohad”, mis hakkavad koguma endasse bioloogilisi jääkaineid.
  
• Antud kohal, kuhu akvaarium planeeritakse, pole tingimata vajalik vee sisse- ja äravoolutoru olemasolu, kuid edaspidise hoolduse seisukohast peaks max veesüsteemide kaugus akvaariumist olema ca 20-30 m. Vältimatu on akvaariumi toimimiseks aga elekter .
  
• Kavandatava akvaariumi vahetusse lähedusse tuleb jätta panipaik akvaariumi tehnikale, keskmise suurusega (400-640l) akvaariumi jaoks võiks see olla ca 50x50x50 cm.
  
• Akvaariumi suurusel üldiselt piiranguid ei eksisteeri, tähelepanu tuleb seejuures pöörata vaid akvaariumi kõrgusele. Takistavaks teguriks on jällegi edasine hooldus : akvaariumi kõrgus peaks võimaldama inimkäe ligipääsu kuni põhjani. Näiteks paari meetri kõrguses akvaariumis tähendab see juba põhjalikku sukeldumist. Samuti pole otstarbekas valmistada ülearu kitsast (vähem kui 30cm) akvaariumi.
  

Järgnevatelt fotodelt näed erinevaid põnevaid kalu:
Eluspoegijad:
Ameerika kirevahvenalised:
Ronikalalased:
Sägalised:
Karpkalalised :
Külmaveekalad:
Haratsiinlased:
Teised kudejad:
Luuletusi kaladest:
KALAD KALAL
KORD ÜTLES KALA KALALE :
„KUI LÄHEKS ÕIGE KALALE?”
NING VASTAS KALA KALALE:
„VÕIKS TÕESTI MINNA KALALE.”
NII LÄKSID KALAD KALALE
JA HEA NEIL OLI
KALAÕNN,
SEST SAAGIKS LANGES
KALAPÕNN,
KES OLI TULNUD SUPLEMA
JA LUPSU LÜÜES HÜPLEMA
SÜGAVAL
Sügaval perepõhjas,
on kõige ilusamad kalad.
Sügaval taevas,
on kõige kirkamad tähed.
Sügaval metsas,
on kõige kõrgemad puud.
Sügaval kõrbes,
on kindlasti mõni oaas.
Sügaval minu südames,
on pisike killuke sind,
mida kannan ma kaasas,
kuniks jaksab veel hing.
NUPUTAMISÜLESANDED:
Kalad korraldasid kaksikute kokkutuleku. Ühel kalal ei ole paarilist. See kala ongi kaksikute konkursi korraldaja.
Teise ülesande ristsõna vastuseks saad teada kuidas on võru keeles sõna männikäbi.
Nalja- ja mõistatusnurk:
NALJAD :
1.Noh, Juku , ütle, kui palju on kaks korda kaks?“ pärib vanaema.
„Neli.“
„Õige. Säh, siin on sulle neli kommi.“
„Oi, vanaema, oleks ma seda teadnud , oleksin öelnud, et 16!“
2.Tädike müüb turul kanu .
„Mis teie kanad maksavad?”
„Kolmsada krooni tükk!”
„Nii kallid! Kas need on mingid erilised kanad?”
„Ei ole – mul on lihtsalt palju raha vaja!”
MÕISTATUSED:
1.TAL TIHTI KÕRGEL TEGEMIST,
SIIS ON TAL ABI REDELIST.
KUI TÖÖD TEEB, KOSTAB TAGUMIST.
TA OSKAB HÄSTI LADUMIST.
SA ÄRA USU ÜTLEMIST,
ET SEE MEES PELGAB PESEMIST .
TA ELAB VANALINNAS VIST  —
SIIN NÄED SA TEDA NAERULIST.
Vastus:
2.KUI MA TULEN, KEVAD KÄES.
RÕÕMUSTAN, KUI MIND SA NÄED.
VILISTAN JA LAULU LASEN,
OTSIN OMAL PESAASET.
ÜTLE, KAS SA TUNNED MIND,
OLEN LÕBUS LAULULIND ?
Vastus:
31